Obsah (5)

§ 120§ 37§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-1803 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu seoses kambris kardinate

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida kohus mõistab nii, et kaebaja ei ole rahul sellega, et vanglas ei lubata akende ette panna kardinaid. X selgitab, et tal on mitmesugused terviseprobleemid ning ta ei talu palavust, ta kannatab kuumuse käes ning tema terviseprobleemid seetõttu süvenevad. Kaebaja viitab sellele, et ta on kohtueelses menetluses esitanud vaide ja kahjunõude ning palub need vanglalt välja nõuda. Kaebuses sisalduvad ka menetlusabi taotlused (riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi õigusabi andmiseks). 3-24-1803
3. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
4. juunil 2024 kohtule kaebuses nimetatud dokumendid numbritega 1-11/24/127-1, 1-11/24/127-2, 1-11/24/71-1, 1‑11/24/71-2, 1-13/24/2041 ja 1-13/24/204-
5. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus teeb kaebuse ning kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt järelduse, et kaebaja eesmärgiks käesolevas asjas on see, et kohus teeks vanglale ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks kaebajal lubada kambris kasutada kardinaid. Samuti soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et tal ei ole mitmeid aastaid lubatud kardinaid kasutada. Tegemist on seega kohustamisja hüvitamiskaebusega (

§ 37lg 2 p 2 ja p 4).

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et vangla ei luba kambri akna ette riputada kardinaid, pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. On arusaadav, et soojade ilmadega võib kambri temperatuur tõusta, kuid aknakatted ei saa seda täiesti ära hoida ning saavad kambri temperatuuri üksnes mõningal määral mõjutada. Üldjuhul ei ole Eestis pikki perioode, kus temperatuur oleks kõrge ning tavaliselt vahelduvad soojemad ilmad jahedamatega. Kaebaja ei pea seega taluma palavust pikkade perioodide vältel. Kaebaja viitab küll enda terviseprobleemidele, mis soojade ilmadega väidetavalt ägenevad, kuid kohtu hinnangul ei saa selliseid probleeme leevendada akna ette riputatav kardin. Lisaks nähtub Tartu Vangla
2. juuni
3. a otsusest nr 1-13/24/204-2 (dtl 1922), et vanglale teadaolevalt ei ole tervishoiutöötajad pidanud kaebajale vastunäidustatuks katmata aknaga kambris paiknemist ega tuvastanud tervisest tulenevatel põhjustel vältimatut vajadust katta akent. Samuti nähtub viidatud otsusest, et kuigi kaebajal on diagnoositud fotofoobia, on tal kambris ereda valguse kaitseks olemas tumendatud klaasidega prillid. Kaebaja viidatud hüpertoonia puhul ei esine aga soovitust vältida eredat päikesevalgust või palavust. Vangla on ka välja toonud, et palava ilmaga saab end jahutada külma veega ning kaebajal on võimalik liikuda ka kambrist väljaspool. Kohtu hinnangul on vangla esitanud viidatud dokumendis põhjalikult asjakohased kaalutlused ning leiab, et vangla tegevus kaebajale kardinate mittelubamisel ei riiva tema õigusi intensiivselt.
4. Kohus leiab, et Xi kohustamis- ja hüvitamiskaebus ei ole ka perspektiivikas. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe ette, et kinnipeetava kambri akna ees peaks olema kardin. Vastupidi, Tartu Vangla direktori
5. veebruari
6. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 1.7.6 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida, kinnitada või asetada järelevalvet takistaval viisil neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu, postkaarte jms. Kodukorra seletuskirja kohaselt on keeld muu hulgas vajalik selleks, et vältida olukorda, kus kinnipeetavad soovivad katetega varjata kambris lõhutud kohtasid või teha nende taha peidikuid. Katete kasutamine raskendab järelevalvetoimingute teostamist. Seega ei ole vangla tegevus kardinate mittelubamisel õigusvastane, mistõttu ei ole ka kaebaja kohustamis- ja hüvitamiskaebusel eduväljavaadet. Kaebuse edulootust ei suurenda ka kaebaja väide nagu võimaldataks teistel kinnipeetavatel kardinaid kasutada. Kohus ei pea vajalikuks selle väite tõendamiseks täiendavalt tõendeid koguda, sest vanglal on pädevus ja kohustus tegeleda igal 2 3-24-1803 üksikjuhul kodukorra p 1.7.
7. nõuete täitmisega ning kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda, et talle võimaldataks kodukorra nõuetest erinevat kohtlemist, mille vajalikkust tervishoiutöötajad pole tuvastanud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Xi kohustamis- ja hüvitamiskaebuse rahuldamine oleks äärmiselt ebatõenäoline.
8. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab Xi kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3