) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p-des 1‒9 toodud nõuetega, allkirjastada see digitaalselt või käsikirjaliselt ning tasuda riigilõiv 20 eurot.
MS) § 338 lg 1 p-le 8. Seega ei ole võimalik kaebuse esitajat tuvastada. Avalduse allkirjastamine võimaldab kohtul 3-24-1393 veenduda selle esitaja isikusamasuses ning tegelikus tahtes (
Kaebaja ei ole e-posti aadressilt, kust ta edastas kaebuse, varem esitanud allkirjastatud avaldusi, sh mõnes teises kohtumenetluses, ning tema kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris. Kuivõrd kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks puudusi ning puudused takistavad kaebuse läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse selle esitajale
lg 1 p 3, lg 2) ning allkirjastada määruskaebus käsikirjaliselt või digitaalallkirjaga. 7. X esitas 16.07.2024 elektronkirja teel vastuse käiguta jätmise määrusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.
lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut.
lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. 9.
MS §-des 334–337, 339 ja 340 sätestatut, arvestades samast paragrahvist tulenevaid erisusi.
p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses muu hulgas menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule. TsMS § 336 lg 1 teise lause kohaselt peab dokumendi elektrooniliselt esitamisel olema see varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. TsMS § 336 lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta TsMS § 336 lg-tes 1‒3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. 10. Ringkonnakohus jättis 04.07.2024 määrusega määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 20 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal muu hulgas esitada kohtule allkirjastatud määruskaebus. Ringkonnakohus selgitas kaebajale 04.07.2024 määruses, et digitaalallkirja andmise võimaluse puudumisel on võimalik määruskaebus allkirjastada ka käsikirjaliselt. Ringkonnakohus hoiatas sama määruse p-s 11 kaebajat, et allkirjastamata määruskaebuse esitamata jätmisel tagastab kohus määruskaebuse selle esitajale (
X esitas 16.07.2024 vastuse 04.07.2024 ringkonnakohtu määrusele, kuid ei ole senini esitanud kohtule määruskaebust käsikirjaliselt ega digitaalselt allkirjastatuna. Kuna kaebaja ei ole esitanud samalt elektronposti aadressilt kohtule sama asja menetluses varem digitaalallkirjaga dokumente, ei pea ringkonnakohus võimalikuks lugeda tema elektronpostiga esitatud avaldust piisavaks TsMS § 336 lg 4 kohaselt. Eelneva tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik veenduda kaebaja isikus ja tema poolt dokumendi saatmises. 2
Ühtlasi tuleb lugeda, et kaebaja ei ole esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 21.05.2024 määruse peale (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.