Obsah (7)

§ 62§ 120§ 37§ 121§ 47§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-2131 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvi

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis on mõistetav nii, et kaebaja eesmärgiks on Tartu Vanglalt tema tervisele tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmine seoses liftide kasutamise mittevõimaldamisega (kuni
3. a sügiseni). Kaebaja viitab kaebuses mitmetele varasematele kohtuasjadele.
4. Kohus edastas
5. juulil 2024 Tartu Vanglale kohtunõude, milles märkis, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-22-1485 nõudnud Tartu Vanglalt hüvitist enda 3-24-2131 väärikuse alandamise eest seoses liftide kasutamise mittevõimaldamisega (kohtueelse menetluse dokumendid nr-ga 1-13/55-1 jne). Kohus palus Tartu Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale eraldiseisva kahjunõude, milles oleks nõudnud hüvitist kuni
6. a sügiseni liftide kasutamise mittevõimaldamisega tekitatud tervisekahju eest. Kui selline kahjunõue on esitatud, siis tuli see väljastada kohtule koos vangla otsusega.
7. Tartu Vangla teatas
8. augustil 2024 kohtule, et X on esitanud Tartu Vanglale seoses liftide kasutamise mittevõimaldamisega tekitatud tervisekahju eest ainult
9. veebruari
10. a kahjunõude nr 1-13/55-1, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervisekahjuga, mis tekkis, kuna tal ei olnud võimalik mitu aastat vangla meditsiiniosakonnas ja A-hoones lifti kasutada. Eraldi kahjunõuet, milles kinnipeetav oleks nõudnud hüvitist kuni
11. aasta sügiseni liftide kasutamise mittevõimaldamisega tekitatud tervisekahju eest, kinnipeetav X vangla teabe kohaselt esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
12. Kaebaja viitab kaebuses mitmetele enda varasematele kohtuasjadele. Kohus tutvus viidatud kohtuasjadega ning peab

§ 62

lg 2 alusel vajalikuks võtta käesoleva asja juurde haldusasjast nr 3-19-2077 Tartu Vangla

1. oktoobri
2. a otsuse nr 1-13/162-2, haldusasjast nr 3-23-2382 Tartu Vangla
3. oktoobri
4. a otsuse nr 1-13/160-2 ja haldusasjast nr 3-22-1485 Tartu Halduskohtu
5. augusti
6. a määruse. 5.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja esitab käesolevas asjas hüvitamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 4), taotledes mittevaralise kahju hüvitist enda tervisele tekitatud kahju eest. Kuigi kaebaja viitab kaebuses ka sellele, et talle ei ole vanglas antud madratsit, mõistab kohus, et käesolevas asjas soovib kaebaja hüvitist siiski vaid seetõttu, et ta ei saanud 2019. a sügiseni kasutada vanglas lifte ja see kahjustas tema tervist. 6.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 6.1.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 6.

1. Tartu Vangla vastusest kohtunõudele (dtl 9) nähtub, et X on Tartu Vanglale esitanud üksnes ühe kahjunõude, mis puudutab liftide kasutamise mittevõimaldamist. Vangla märgib, et tegemist on
2. veebruari
3. a kahjunõudega nr 1-13/55-1, milles kaebaja nõudis enda tervisele tekitatud kahju hüvitamist. Vangla kinnitusele ei ole kaebaja esitanud vanglale muid kahjunõudeid, mis puudutaks
4. aasta sügiseni liftide kasutamise mittevõimaldamisega tekitatud tervisekahju eest hüvitise saamist. Kohus märgib, et vangla on vastuses kohtunõudele ekslikult märkinud, et kaebaja
5. veebruari
6. a kahjunõude nr 1-13/55-1 puhul oli tegemist tervisekahju hüvitamise taotlusega. Viidatud kahju hüvitamise taotlus oli vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-22-1485 ning kohtuasja 2 3-24-2131 materjalidest selgub, et tegemist oli väärikuse alandamise eest esitatud hüvitamisnõudega (vt Tartu Halduskohtu
7. augusti
8. a määrus asjas nr 3-22-1485 ja täpsemalt selle määruse p 6). Seega ei nõudnud kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes nr 1-13/55-1 hüvitist enda tervisele tekitatud kahju eest ja kuna vangla märgib, et muid kahjunõudeid kaebaja seoses liftide kasutamise mittevõimaldamisega esitanud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et Xil on käesolevas asjas esitatud hüvitamisnõudes (s.o tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõue) VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (vt nt Riigikohtu
9. juuni
10. a otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p 12). Xi kaebusest võib järeldada, et kaebaja hinnangul peaksid madratsi mitteandmisega seotud vangla otsused kaebaja kahjunõuete kohta tõendama seda, et kaebajal on lifti mittevõimaldamist puudutavas hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt ja õigeaegselt läbitud. Asja juurde võetud kahes vangla otsuses, mis puudutavad madratsi mittesaamist (s.o Tartu Vangla
11. oktoobri
12. a otsus nr 1-13/162-2 ja Tartu Vangla
13. oktoobri
14. a otsus nr 113/160-2), ei ole mainitud lifte. Seega jääb kaebaja viide madratsit puudutavatele vangla otsustele arusaamatuks.
15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja hüvitamiskaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kohtus lubatav ja kohus tagastab selle

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab siiski siinkohal, et kuna kaebaja heidab vanglale ette liftide kasutamise mittevõimaldamist kuni

1. a sügiseni, siis on riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamise kolme aasta pikkune tähtaeg praeguseks möödunud ning vanglale esitatav hüvitamistaotlus ei oleks ilmselt enam edukas.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3