3-24-2074/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2074 Määruse kuupäev

1. august 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema toidujagaja ülesannete täitmisest eemaldamisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada Maivo Kärdi kaebus.
3. Jätta Maivo Kärdi taotlus tunnistaja ülekuulamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maivo Kärt (kaebaja) esitas
5. aprillil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema inimväärikuse alandamisega. Kaebaja eemaldati õigusvastaselt toidujagajate hulgast. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 2000 eurot, millele lisandub iga päev, mil teda toidujagajana tööle ei lasta, 1000 eurot.
6. Tartu Vangla jättis
7. juuli
8. a otsusega nr 1-13/24/299-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vangla määras
9. oktoobri
10. a käskkirja nr 6-3/280 alusel kaebaja osalise koormusega vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates
11. oktoobrist
12. Kaebaja töötas tõepoolest ka toidujagajana, kuid vangla suunas kaebaja ümber koristustöödele. Kaebajat ei ole töölt eemaldatud. Vangla tegevust ei saa õigusvastaseks pidada. Majandusabitöölised suunatakse tööle lähtuvalt vangla vajadustest ning kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda endale konkreetseid tööülesandeid.
13. Kaebaja esitas
14. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vangla eemaldas kaebaja õigusvastaselt majandustöödelt, kus kaebaja töötas toidujagajana. Kaebaja sai töökohal olla üksnes kaks päeva. Üksuse juht 3-24-2074 põhjendas kaebaja töölt eemaldamist konflikti ohuga. Teine kinnipeetav kaebas üksuse juhile, et kaebaja tahtis teda rünnata. Vangla ei kontrollinud asjaolusid ning eemaldas kaebaja töölt põhjendamatult. Vangla alandas kaebaja inimväärikust. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kui kohus peab eelnimetatud summat ebaproportsionaalseks, siis palub kaebaja hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel. Kaebaja taotleb tunnistaja ülekuulamist.
15. Tartu Vangla esitas
16. juulil 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT
17. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega ning põhjendab, et vangla eemaldas ta õigusvastaselt majandustöödelt, kus kaebaja töötas toidujagajana. Tartu Vangla
18. juuli
19. a otsusest nr 1-13/24/299-2 ja
20. juuli
21. a vastusest kohtunõudele selgub, et kaebajat ei ole majandustöödelt eemaldatud, vaid vangla muutis kaebaja tööpiirkonda ja suunas ta toidujagamiselt ümber koristustöödele. Seetõttu saab kohus aru, et kaebaja hinnangul on ta õigusvastaselt eemaldatud toidujagaja ülesannete täitmisest ning suunatud ümber teiste ülesannete täitmisele.
22. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
23. Asjaolu, et kaebajal ei võimaldata töötada toidujagajana ning et ta on suunatud ümber koristustöödele, ei saa pidada kaebaja õigust intensiivselt riivavaks. Kohus mõistab, et kaebaja võib eelistada toidujagaja ülesannete täitmist ning et teiste ülesannete täitmine võib põhjustada talle sel põhjusel teatud heaolu langust, kuid tegemist ei saa olla ülemääraste ebamugavustega, mis saaksid kaebajale intensiivseid kannatusi kaasa tuua. Kaebaja on jätkuvalt tööle määratud Tartu Vangla
24. oktoobri
25. a käskkirja nr 6-3/280 alusel samadel tingimustel, sh sama töötasuga. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka selgitusi, mis kinnitaksid, et vangla tegevusel oli kaebaja jaoks oluline negatiivne mõju.
26. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
27. juuni
28. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
29. Kuigi kinnipeetavad on üldjuhul vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil vangistusseadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist või valida, millist tööd teha, s.t nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab 2 3-24-2074 vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Seega ei ole vangla kohustus kinnipeetav tööle määrata absoluutne ning kaebajal ei ole õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal teha meelepärast tööd. Haldusasja materjalidest nähtuvalt võimaldab vangla kaebajale töötamist ning asjaolu, et tal ei võimaldata enam töötada toidujagajana, vaid ta on suunatud koristustöödele, ei tingi tema subjektiivsete õiguste riivet. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku
30. mai
31. a seisukohast nähtub, et kaebaja suunati toidujagamiselt koristustöödele, kuna tal tekkis konflikt teise kinnipeetavaga. Võimalikud konfliktid võivad aga takistada sujuvat ja takistusteta toidujagamist. Lisaks tuleb arvestada, et konkreetsete tööülesannete määramisel on vanglal lai otsustusruum ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda just temale meelepäraste tööülesannete kohaldamist. Vanglal on õigus kinnipeetava tööle suunamisel arvestada isikuga seonduvaid asjaolusid, sh tema käitumist, ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaebaja teistele tööülesannetele suunamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks ei ületa kaebaja kirjeldatud võimalikud üleelamised ja teatud ebamugavus lävendit, mis õigustaks mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.
32. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Maivo Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
33. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3