← Eesti

3-23-978/29

Obsah (10)§ 69§ 63§ 41§ 701§ 66§ 6§ 34§ 65§ 67§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-978 Haldusasi Xi kaebus Viru Vangla 24. ve

) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid järgmiselt: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine kuni asjaolude äralangemiseni; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine kuni asjaolude äralangemiseni; 3) ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine kuni asjaolude äralangemiseni; olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist 3-23-978 panna kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi ohjeldusmeetmena peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha; 4) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine kuni asjaolude äralangemiseni. 1.

  1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajendanud asjaolusid on vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud järgmiselt: „24.02.2023 kella 06:34 paiku avas IV üksuse vanemvalvur K hoone K1 osakonna kambri K114 toiduluugi, et kinnipeetavast toidujagaja saaks kambrisse hommikusöögi väljastada. Kambris üksi paiknev kinnipeetav X küsis ametnikult, et kas tal kambris tuli ei põlegi (uksesilmast vaadates oli kamber pime). Kinnipeetava küsimusest sai ametnik aru, et tal mingil põhjusel kambris tuli ei põle (kas pirn on läbi põlenud vms), samas ei palunud kinnipeetav ka, et ametnik tule põlema paneks. Ametnik lülitas tule põlema, et kontrollida selle korrasolekut ning lülitas tule välja ja vastas kinnipeetavale, et valgustusega on kõik korras. Samal hetkel viskas kinnipeetav läbi toiduluugi ametniku suunas kausi, mis tabas ametniku paremat kätt. Kausis oleva pudruga sai ametnik pihta parema käe varruka ja parema jala reiepiirkonda. Kinnipeetav oli ärritunud ja ähvardas ametnikku, et viskab kohe ka koogitükiga. Ametnik tundis ohtu, et kinnipeetav võib oma ähvarduse täide viia või võimalusel teda rünnata, kuna kinnipeetav on seda vangistuse jooksul varasemalt teinud. Ametnik sulges toiduluugi ning lasi kinnipeetaval mõne hetke rahuneda. Mõne minuti pärast liikus ametnik koos toidujagajatega tagasi kambri K114 juurde ning kinnipeetav X´ile väljastati toit. Hiljem selgus, et kinnipeetav oli juba varasemalt kambriterminali vahendusel valveruumi helistanud ja suhelnud teise IV üksuse valvuriga ebaviisakalt, et miks tal kambri tuli ei põle. Valvur proovis kinnipeetavale selgitada, et hiljuti oli toimunud muudatus ja tuled ei lähe enam automaatselt hommikul kell kuus põlema ja neid on vajalik käsitsi põlema panna. Kinnipeetav suhtles valvuriga üleolevalt ja ei lasknud talle muudatust selgitada.“ 1.
  2. Käskkiri tugines vanglaametniku
  3. veebruari
  4. a ettekandel nr 3-23-1172 (dtl 83).
  5. X esitas
  6. veebruaril 2023 Viru Vanglale vaide (registreeritud
  7. veebruaril 2023 nr-ga 612/93-1) Viru Vangla
  8. veebruari
  9. a käskkirja nr 3-23/1-2/83 tühistamiseks

§ 69

lg 2 p 1 (liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis ei võimalda kinnipeetaval riigikeelt õppida) osas ning väitis, et vanemvalvur diskrimineerib teda ning ta pidi kambris ilma valgustuseta sööma. Samal päeval esitas kinnipeetav kahju hüvitamise nõude (registreeritud

  1. veebruaril 2023 nr-ga 6-16/50-1) varalise ja mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamiseks, juhul, kui Viru Vangla
  2. veebruari
  3. a käskkirja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangute osas ei tühista ja tal ei lubata osaleda eesti keele A2 taseme kursusel. X esitas
  4. veebruaril 2023 Viru Vanglale vaide (registreeritud
  5. veebruaril 2023 nr-ga 612/92-1) Viru Vangla
  6. veebruari
  7. a käskkirja nr 3-23/1-2/83 tühistamiseks. Kinnipeetav märkis, et kuna ta oli varasemalt soovinud vanemvalvuri (kes teda väidetavalt diskrimineerib) suhtes lähenemiskeeldu ja vangla pole talle sellekohaseid taotlusi väljastanud (Viru Vangla vastus nr 6-10/947-3), oli ta vanglat juba eelnevalt hoiatanud, mistõttu tuleb käskkiri tühistada.
  8. Viru Vangla jättis
  9. märtsi
  10. a vaideotsusega nr 6-12/93-2 ja
  11. aprilli
  12. a vaideotsusega nr 6-12/92-2 Xi
  13. veebruaril 2023 ja
  14. veebruaril 2023 esitatud vaided nr 612/93-1 ja nr 6-12/92-1 täies ulatuses rahuldamata. 3.
  15. Viru Vangla leidis
  16. märtsi
  17. a vaideotsuses nr 6-12/93-2 kokkuvõtvalt järgmist. Täiendavad julgeolekuabinõud on ennetava iseloomuga ja juhtumi asjaoludest tulenevalt pidi vangla reageerima ning välistama ohu vanglateenistujale ja teiste isikute elule ja tervisele ning tagama vanglasisese julgeoleku. Arvestades kinnipeetavast tulenevat füüsilise konflikti ohtu ja lukustatud kambri eripära, oli vajalik keelata vaide esitajal kokkupuude ning suhtlemine teiste 2

(11)3-23-978 kinnipeetavatega muu vanglasisese liikumise ajal. Liikumise ja suhtlemise piirang välistab ka sellistes taasühiskonnastavates tegevustes osalemise, kus vaide esitaja võis kokku puutuda teiste kinnipeetavatega, sh riigikeele õppes osalemise. Vanemvalvuri ettekandest selgub, et vaide esitaja kambris ei põlenud tõesti tuli, kuid vanemvalvur, veendus valgusti seisukorda kontrollides, et tuli põleb kambris. Samuti on ettekandes märgitud, et vaide esitaja ei palunud tuld põlema panna. Vaidest ei tule välja, mil moel vaide esitajat kaaskinnipeetavast halvemini koheldi, ning Y ei ole vaide esitaja kambrist teadlikult päevatuld kustutanud. 3.
  1. Viru Vangla asus
  2. aprilli
  3. a vaideotsuses nr 6-12/92-2 kokkuvõtvalt seisukohale, et valvur, keda kaebaja toiduga viskas ja ähvardas, ei ole õigusvastaselt kaebaja kambris lampi kustutanud ega kinnipeetavat diskrimineerivalt kohelnud. 3.
  4. Viru Vangla jättis
  5. aprilli
  6. a otsusega nr 6-16/50-2 kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel. Liikumis- ja suhtlemispiiranguid kohaldati julgeolekuabinõudena kinnipeetavast endast lähtuva ohu ärahoidmiseks ning riigikeele õppes osalemise võimalus puudus tema enda käitumisest tingitud põhjusel. Vangla on jätnud rahuldamata kinnipeetava vaided täiendavate julgeolekuabinõude määramise käskkirja peale. Seega ei saanud liikumispiirangu tõttu tekkida kinnipeetavale mittevaralist kahju. Varalise kahjuna nimetatud õppetasust ilmajäämine on tingitud kinnipeetava enda käitumisest.
  7. X esitas
  8. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis vaidlustada Viru Vangla
  9. märtsi
  10. a vaideotsust nr 6-12/93-2 ning tuvastada Viru Vangla
  11. veebruari
  12. a käskkirja nr 3-23/1-2/83 ja Viru Vangla
  13. aprilli
  14. a vaideotsuse nr 6-12/92-2 tühisus. Ühtlasi palub kaebaja kohustada vanglat kaebajale hüvitama kahju 1000 eurot seoses vangla käskkirjaga, mis keelab tal õppida eesti keelt.
  15. Kohus võttis
  16. juuni
  17. a määrusega kaebuse tühistamis- ja hüvitamisnõuete osas menetlusse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele
  18. juunil
  19. Kaebaja esitas
  20. juulil 2023 kaebuse täienduse, milles täpsustas hüvitamisnõude aluseid.
  21. Kohus määras
  22. juuli
  23. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Pooled ei ole kirjalikus menetluses täiendavaid kirjalikke seisukohti esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  24. Kaebaja märgib kaebuses ja selle täienduses järgmist. 7.
  25. Vaideotsus on ebaseaduslik, põhjendamatu, kaebajat keeleliselt ja materiaalselt diskrimineeriv ning vastuolus põhiseaduse §-ga 37, mis näeb ette, et igal Eesti elanikul on õigus saada eestikeelset õpet. 7.
  26. Vangla kohtleb eesti keele õpet võimaldades erinevalt kartseris viibivaid ja

§ 69alusel viibivaid isikuid.

Tegemist on diskrimineerimisega. Kaebajalt on võetud võimalus õppida vanglas A2 tasemel riigikeelt, kuid tal ei olnud konflikte õpetajatega, vaid tekkis konflikt valvuriga, kelle suhtes ta on juba ammu vanglalt nõudnud lähenemiskeelu kohaldamist kolmeks aastaks. 3

(11)3-23-978 7.
  1. Kaebaja hinnangul on tal valvur Yga tekkinud vastastikune vaenusuhe ning ta peab valvurit russofoobseks. Kaebaja ründas valvurit pudruga visates, kui valvur lülitas hommikusöögi ajal välja ainsa valguseallika. 7.
  2. Põhiseaduse § 15 sõnastuses sõna „igaüks“ ei luba mingeid erandeid. Vanglal on kohustus viia kaebaja eesti keele õppimiseks õpetaja juurde või vastasel korral tagada absoluutselt kõikide vangla ja prokuratuuri otsuste tõlked vene keelde koos selgitavate märkustega. 7.
  3. Vangla on
  4. veebruaril 2023 (23 päeva enne kirjeldatud sündmust) vastuses taotlusele nr 6-10/947-3 keeldunud väljastamast kaebajale taotluse blankette, et kohaldada valvuri suhtes kaebajale lähenemiskeeld kolmeks aastaks. 7.
  5. Kaebajal on õigus nõuda 1000 eurot hüvitist kannatlikkuse eest suhtlemisel valvuriga, kellega tal on diametraalselt vastandlikud poliitilised ja elulised vaated. Viru Vangla on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kahju (1000 eurot) hüvitamiseks seoses eesti keele oskuse ja kaupluse puudumisega vajalike asjade ostmiseks. 7.
  6. Kaebuse täienduses (dtl 99) on kaebaja pakkunud omapoolsed tingimused asja kompromissiga lahendamiseks, mh talle varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 euro ulatuses, kuna eesti keele õppe mittevõimaldamise tõttu peab kaebaja enda äriühingu ja ehitusfirma suhtluseks palkama tõlgi. 7.
  7. Haridus- ja Noorteamet hindas
  8. juunil 2023 kaebaja eesti keele oskuse tasemeks A
  9. Konkreetselt kaebajale tekitatud kahju seisneb selles, et ta ei õppinud rääkima ja kuulama eesti keelt ehk õigemini mõistma seda eksamil magnetofonilt kuuldu põhjal. Eksamil oli teadmiste madalaimaks piiriks 60% võimalikust punktisummast. Kaebaja arusaam magnetofonilt kuuldud eestikeelsest kõnest oli 75–90%, aga ise räägib ta ainult 60–75%.
  10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjendustel. 8.
  11. Kaebaja ei ole esitanud varalise kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja
  12. aprilli
  13. a kahjunõude esemeks ei olnud kaupluse puudumine ega kaebaja keeleoskus, vaid
  14. veebruari
  15. a käskkiri nr 3-23/1-2/83 ja eesti keele A2 taseme kursusel osalemine. 8.
  16. Kaebaja on ekslikul arusaamal, et põhiseaduse § 37 lg-test 1 ja 4 tuleneb talle piiramatu õigus riigikeele õppes osalemiseks. Nende sätete mõte on eelkõige õigus eestikeelsele haridusele, mitte aga igas olukorras riigikeele õppes osalemise tagamine. 8.
  17. Viru Vangla kohaldas vaidlustatud käskkirjaga täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et kinnipeetav ründas vanglaametnikku. Oma käitumisega demonstreeris kinnipeetav ohtu vangla julgeolekule, mistõttu pidi vangla reageerima, et välistada oht teiste isikute elule ja tervisele ning tagada vanglasisene julgeolek. Taoline käitumine ei ole vangistuse üldisi eesmärke silmas pidades aktsepteeritav ning sellise käitumisega võib mõjutada ka teisi kinni peetavaid isikuid samalaadsetele rikkumistele. Kinnipeetavast tulenev oht vangla julgeolekule seisnes teenistujate, kuid eelkõige vanglaametnike suunas. Käskkirja kohaselt sai kinnipeetav võimaluse enne haldusakti väljaandmist tema ärakuulamiseks ning ta oli nõus tema suhtes kohaldatavate piirangutega. 8.
  18. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on eelkõige kaebaja enda tegevuse järelm. Väited provotseerimisest valvuri poolt on paljasõnalised ning põhjendamatud. Igal juhul ei saa õigustada valgustuse sisse-väljalülitamisele kohaseks reaktsiooniks teise isiku ründamist kuuma 4
(11)3-23-978 pudruga visates. Paljasõnalised on ka kaebaja väited, et ta kujutab endast ohtu vaid vanglaametnikele, kuivõrd ta on varasemalt 2022. aastal vanglas rünnanud ka teisi isikuid. Kinnipeetavate saatmisi teostavad vanglaametnikud, mistõttu ei saa vangistuse kui sellise olemuse tõttu välistada kinnipeetava ja vanglaametnike kokkupuuteid. Kuna kaebaja on ettearvamatu käitumisega ja kujutas endast ohtu teistele isikutele, oli põhjendatud ja vajalik tema suhtes

§ 69lg 2 p 1 alusel liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine.

8.5. Kartserisse paigutamine on distsiplinaarrikkumiste eest kohaldatav distsiplinaarkaristus

§ 63

lg 1 p 4 järgi, mitte aga täiendav julgeolekuabinõu

§ 69tähenduses.

Seega on kaebaja väited diskrimineerimisest põhjendamatud. 8.

  1. Viru Vangla
  2. veebruari
  3. a käskkiri nr 3-23/1-2/83,
  4. märtsi
  5. a vaideotsus nr 6-12/93-2 ja
  6. aprilli
  7. a vaideotsus nr 6-12/92-2 on õiguspärased ja proportsionaalsed HMS § 54 tähenduses. 8.
  8. Vangla tegevuses puudub õigusvastasus, siis on

§ 41

lg 1 mõttes koheldud kaebajat inimväärikalt ja proportsionaalselt ning talle pole tekitatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Seega pole tekkinud kaebajale varalist ega mittevaralist kahju RVastS § 8 ja § 9 tähenduses. KOHTU SEISUKOHT Viru Vangla

  1. veebruari
  2. a käskkirja nr 3-23/1-2/83 ja vaideotsuste tühistamise nõue
  3. Kaebaja soovib esmalt vaidlustada tühistamisnõudega Viru Vangla käskkirja, millega tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid

§ 69

lg 1, § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 4, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4, § 69 lg 2 p 5 alusel: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine kuni asjaolude äralangemiseni. Samuti kohaldati ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist kuni asjaolude äralangemiseni, panna olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha. Kohus selgitas kaebajale

  1. mai
  2. a määruses, et kuigi kaebaja on sõnaselgelt kaebuses märkinud soovi tühistada
  3. märtsi
  4. a vaideotsus nr 6-12/93-2, mõistab kohus, et kaebaja eesmärk on saavutada ka
  5. aprilli
  6. a vaideotsuse nr 6-12/92-2 tühistamine (mõlema vaideotsusega on lahendatud vaideid Viru Vangla
  7. veebruari
  8. a käskkirja nr 3-23/12/83 kehtetuks tunnistamiseks). Kaebaja ei ole kohtu tõlgendusele kaebuse nõudeid selliselt määratleda vastuväiteid esitanud.
  9. Julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli
  10. veebruaril 2023 toimunud sündmus, mille asjaolusid on täpsemalt kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse p-s 1.
  11. Ametnik on käskkirja andmise ajendanud ettekandes nr 3-23-1172 (dtl 83) märkinud, et tundis ennast kinnipeetava tegevusest ohustatuna – tundis ohtu, et kinnipeetav võib oma ähvarduse täide viia või lausa võimalusel teda rünnata. Ametnik märkis ettekandes ka, et talle teadaolevalt on kinnipeetav varasemalt olnud korduvalt vanglas vägivaldne (rünnanud ametnikke ja teisi vanglas töötavaid inimesi). Kaebaja ise ei ole talle ette heidetud
  12. veebruari
  13. a vahejuhtumit eitanud ning veelgi enam – ka kaebuses kohtule on ta väljendanud enda agressiivset meelestatust, märkides kaebuses oma tegevust (kuuma toiduga viskamine) kommenteerides: „Kui oleks olnud nuga või püstol, siis oleks tema jaoks kõik lõppenud teisiti…“ (kaebuse tõlge, dtl 12). 5

(11)3-23-978 12. Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas (dtl 18-20) julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendanud ja enda kaalutlusi selgitanud kokkuvõtvalt järgmiselt. Eeltoodud informatsioonist tulenevalt peab vangla reageerima ja välistama ohu teiste isikute elule ja tervisele ning tagama vanglasisese julgeoleku, mis omakorda tingib ka vajaduse kohaldada kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tuvastatud intsidendiga näitas kinnipeetav, et ta ei ole asunud õiguskuulekale teele ja isiku kuritegelik mõtteviis võib leida vanglas väljundi vanglaametnike vastu suunatud tegevuste näol. Taoline käitumisviis ei ole vanglateenistuse poolt vangistuse üldisi eesmärke järgides aktsepteeritav. Lisaks võib kinnipeetav sarnase käitumisega mõjutada ka teisi kinni peetavaid isikuid samalaadsetele rikkumistele. Selle ennetamiseks on vajalik isoleerida kinnipeetav teistest kinnipeetavatest. Täiendava julgeolekuabinõuna on vajalik kinnipeetava suhtes rakendada ka kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud kambri eripära. Aset leidnud intsident näitab, et kinnipeetava käitumine on äärmiselt negatiivne ning ettearvamatu. Taolise käitumisega ohustab kinnipeetav vanglas töötavaid teenistujaid. Ennekõike on reaalne ja otsene oht vanglateenistuse ametnikel, kes puutuvad temaga teenistusülesannete täitmise käigus igapäevaselt kokku, seega on vaja kohaldada kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmete kasutamist vanglasisesel saatmisel ja tema kambrisse sisenemisel. Tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise otsustamisel tuleb arvesse võtta ka kinnipeetava eelnevat vanglasisest käitumist. Ainuke reaalne võimalus enne kambrisse sisenemist ohjeldusmeetmena käeraudu kasutada, on asetada käerauad kinnipeetava kätele selja taha veel enne kambriukse avamist läbi toiduluugi ning alles seejärel avada kambriuks. 13.

§ 41

lg-st 2 tuleneb õigus allutada kinnipeetav seaduses sätestatud piirangutele.

§ 69

lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, samuti raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. 14.

§ 69

lg-st 2 tulenevalt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1); kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3); eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4); ohjeldusmeetmete kasutamine (p 5). Ohjeldusmeetmetena on muuhulgas kasutatavad käerauad (

§ 701lg 1 p 1).

Kaebaja suhtes kohaldatud abinõud (käesoleva otsuse p 1) on selles sättes nimetatud, seega oli tegemist seadusega lubatavate abinõudega. Praegusel juhul on vastustaja vaidlustatud käskkirjas (dtl 18-20) erinevate täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist põhjendanud vajadusega reageerida ja välistada oht teiste isikute elu ja tervisele ning tagada vanglasisene julgeolek. 15. Vanglateenistuse kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete, sealhulgas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab

§ 66

lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid sätestava

§ 69

lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. Tegemist on eelkõige ennetuslikku laadi meetmega, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi isikuid või 6

(11)3-23-978 kinnipeetavat ennast1 (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2014, lk 167). Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Samuti tuleb silmas pidada, et

§ 41

kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Käeraudade kasutamist ohjeldusmeetmena on kohtupraktikas aktsepteeritud ka isiku agressiivset käitumist arvestades ennetava abinõuna, et vältida õigushüvede, sh vangla julgeoleku kahjustamist, aga ka ära hoida vanglaametnike ja isiku enda kahjustamist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-8-12, p 13-14). Vanglas viibivate isikute ja vangla turvalisuse ning korra tagamine on vangistuse eesmärkide (

§ 6

lõige 1) saavutamise eeltingimus, milleta vangistus kaotaks oma mõtte (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-19-40, p 40).
  3. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 19.05.2017 otsuse haldusasjas nr 33-1-10-17, p 16 ja seal viidatud praktika). Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas ja vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum. Kohtupraktika on tunnustanud vangla olulist kaalumisruumi täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamisel ja valikul, samuti nentinud, et vanglaametnikel on vajalik kogemus ohtude märkamisel ja nende tõsiduse hindamisel (nt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16);
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14)). Kaalumisel tuli vanglal praegusel juhul arvestada ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (

§ 66

lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Teostades kaalutlusõigust täiendavate julgeolekuabinõude vajalikkuse ning abinõu valiku üle, peab abinõu kohaldaja muuhulgas hindama ka isikust lähtuva ohu tõsidust ning selle realiseerumise tõenäosust.

  1. Vastustaja on selgitanud vajadust tagada vangla julgeolek ja välistada oht teiste isikute elule ja tervisele ning välja toonud kaalutlused, mis tingisid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Käskkirja põhjenduste kohaselt näitas kinnipeetav tuvastatud intsidendiga, et ta ei ole asunud õiguskuulekale teele ja isiku kuritegelik mõtteviis võib leida vanglas väljundi vanglaametnike vastu suunatud tegevuses, mille ennetamiseks on vajalik isoleerida kinnipeetav teistest kinnipeetavatest. Selliste abinõude kohaldamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab hinnangu ohule ja tagajärgede saabumisele piiratud teabe põhjal (Riigikohtu 13.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-09, p 16). Kohtupraktikas on peetud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisavaks, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus 1 L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2014, lk
  2. 7

(11)3-23-978 kaitstava õigushüve kahjustamises ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid. Oht julgeolekule või isikutele ei pea olema realiseerunud ning õigushüve kahjustamine ei pea olema veel aset leidnud (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-1017, p 17).
  1. Kohtu hinnangul sisaldab vaidlustatud käskkiri piisaval määral põhjendusi abinõude kohaldamise vajaduse kohta ning sellest nähtuvad otsustamisel aluseks olnud kaalutlused, mille kohaselt oli kaebajast lähtuva ohu vältimine kaalukam kaebaja kohustusest taluda tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tulenevat vabaduste täiendavat piiramist (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 18).
  2. Kaebaja ise rõhutab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vaidlustades peamiselt asjaolu, et liikumispiirangud takistasid tal riigikeele õppes osalemist. Kaebaja tugineb põhiseaduse § 37 lg-le 4, mille kohaselt on igaühel õigus saada eestikeelset õpetust. Sellest sättest ei saa järeldada, et täiskasvanud välismaalasel oleks ilma igasuguste piirangute ja täiendavate tingimusteta võimalik osaleda riigikeele õppes.

§ 34

lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu põhi- või üldkeskhariduse või kutsehariduse raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. Kõrvuti kohustusega korraldada ja toetada kinnipeetavate riigikeele õpet on vanglal kohustus korraldada karistuse täideviimine selliselt, et tagatud oleks vangistust reguleerivate õigusaktide täitmine ning üldine julgeolek vanglas (

§ 66lg 1).

Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigus osaleda riigikeele õppes ilmselgelt olla kaalukam vajadusest tagada vangla julgeolek ja tõrjuda ohtu vanglaametnike ja teiste vanglas viibivate isikute elule ning tervisele. Kuigi vaidlustatud käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on takistanud kaebajal ajutiselt riigikeele õppes osalemast, ei ole tegemist õiguste ülemäärase riivega. Viru Vangla

  1. aprilli
  2. a käskkirjast nr 3-23/1-2/173 ilmneb, et vaidlustatud käskkirja alusel kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alates
  3. veebruarist 2023 kuni asjaolude äralangemiseni
  4. aprillil 2023 (dtl 82), st ajutiselt vähem kui kahe kuu vältel.
  5. Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud käskkiri haldusakti õiguspärasuse tingimustele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 tähenduses, st on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust kooskõlas HMS § 4 lg-s 2 sätestatuga, st kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja märgib kaebust põhjendades, et tal on olnud küll konflikte vanglaametnikega, kuid mitte muude töötajatega, mistõttu võiks ta osaleda keeletundides. See väide ei mõjuta kohtu hinnangut kaalutluse teostamise õiguspärasusele. Vastustaja on oma kaalutlusotsust põhjendades toonud välja, milles ta näeb kaebaja käitumisest lähtuvat ohtu, ning selgitanud, et osalemisega keeleõppes kaasneb vanglasisene saatmine st kokkupuude vanglaametnikega. Eelnevat arvestades hindab kohus vastustaja kaalutlusi, et piirata kaebaja võimalust isiklike esemetega rünnata isikuid ja ohustada vangla julgeolekut, asjakohaseks ning õiguspäraseks.
  6. Kaebaja väidab ka tema diskrimineerimist, kuna vangla kohtleb eesti keele õpet võimaldades erinevalt kartseris viibivaid ja

§ 69alusel lukustatud kambris viibivaid 8

(11)3-23-978 isikuid. Kaebaja väitel on temalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega võetud võimalus õppida vanglas A2 tasemel riigikeelt, kuid tal ei olnud konflikte õpetajatega, vaid valvuriga, kelle suhtes ta on juba ammu vanglalt nõudnud lähenemiskeelu kohaldamist. Kohus nõustub vastustajaga, et kartserikaristust kandev kinnipeetav ja isik, kelle suhtes on liikumis- ja suhtluspiiranguid kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude raames, on allutatud erinevale režiimile, millel on erinevad eesmärgid. Kui kartserikaristuse eesmärk on isiku distsiplinaarne mõjutamine toimepandud süüteo eest, siis täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse

§ 69lg-s 1 sätestatud eesmärkidel.

Kartserikaristuse andmise ajal õppetöös osalemise piiramine on vangla kaalutlusotsus (

§ 65

lg 4), kuid ohu tõrjumise eesmärgil julgeolekuabinõude kohaldamisel võib olla põhjendatud ajutine kokkupuudete vältimine maksimaalses vajalikus ulatuses, mis võib hõlmata ka keeleõppes osalemist. Seega ei saa kartserikaristust kandvate ja täiendavatele julgeolekuabinõudele allutatud isikute erinevat kohtlemist pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks (diskrimineerimiseks). Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb samamoodi kohelda võrdses olukorras olevaid, kuid mitte erinevas õiguslikus staatuses olevaid isikuid.

  1. Eelnevat arvestades on vaidlustatud käskkiri kohtu hinnangul sisuliselt õiguspärane. Puuduvad ka menetlus- ja vormivead, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühistamise (HMS § 58). Muu hulgas on Viru Vangla andnud kinnipeetav Xile enne haldusakti väljaandmist võimaluse endapoolsete vastuväidete andmiseks ning kinnipeetav on olnud nõus tema suhtes kohaldatavate piirangutega (käskkirja lk 1 kolmas lõik, dtl 18).
  2. Seega tuleb kaebus käskkirja tühistamise nõude osas jätta rahuldamata. Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, on õiguspärased ka selle peale esitatud vaiete lahendamiseks tehtud vaideotsused ning ka nende tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei väida, et vaideotsused rikuksid tema õigusi vaidlustatud käskkirjast eraldiseisvalt. Kahju hüvitamise nõue
  3. Kaebaja palub kohustada kohut vanglat hüvitama talle „andmata teadmised ja ebamugavused põhiseadusevastase käskkirjaga, mis keelab igaühel õppida Eestis eesti keelt“. Kaebaja viitab kaebuse lisale 2 (Viru Vangla
  4. aprilli
  5. a otsus nr 6-16/50-2, millega jäeti rahuldamata tema varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, dtl 5-6). Kaebaja väitel jäeti selle otsusega rahuldamata tema taotlus kahju (1000 eurot) hüvitamiseks seoses sellega, et tal ei võimaldatud eesti keelt õppida ja kaupluses vajalikke asju osta.
  6. Viidatud otsusest ei ilmne, et sellega lahendatud kahju hüvitamise nõue (dtl 84) oleks hõlmanud kahju, mis on väidetavalt tekkinud seoses kaupade ostmisega vangla kauplusest, vaid selles sisaldunud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue seondus võimaluse puudumisega osaleda julgeolekuabinõude kohaldamise ajal riigikeele õppes. Viidatud kahjunõude lahendamise otsusest selgub, et kaebaja on nõudnud talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, kui Viru Vangla ei tühista
  7. veebruari
  8. a käskkirja nr 3-23/1-2/83 liikumis- ja suhtlemispiirangute osas ning kinnipeetaval ei lubata osaleda eesti keele A2 taseme kursusel. Vangla on kaebaja kahju hüvitamise nõuet rahuldamata jättes asunud kokkuvõtvalt seisukohale, et peab nimetatud käskkirja õiguspäraseks ning on
  9. märtsi
  10. a vaideotsusega jätnud rahuldamata selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide. Otsuse põhjenduste kohaselt on olukord, kus kinnipeetav keeleõppe tundidesse ei pääsenud, tekkinud tema enda tegevuse tõttu ja abinõude kohaldamine oli vajalik temast lähtuva füüsilise konflikti ohu tõttu. Vangla asus seisukohale, et kinnipeetavale ei ole tekkinud julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu mittevaralist kahju. 9

(11)3-23-978
  1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika on järjekindel selles, et mitte igasugust ebamugavust või üleelamist ei saa pidada selliseks õiguste riiveks, millega kaasneks hüvitamisele kuuluv kahju. Seadusandja on sidunud mittevaralise kahju hüvitamise vaid kõige olulisemate, põhiseaduslikku järku õigushüvede kahjustamisega.
  2. Vastustaja on praegusel juhul piiranud kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadust vangla julgeoleku tagamiseks ja kaebajast lähtuva ohu tõrjumiseks, tehes selleks käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjas kaalutletud otsuse, mis kohtu hingul on õiguspärane. Nõustuda tuleb vastustajaga, et liikumis- ja suhtluspiirangute kohaldamise on tinginud kaebaja enda käitumine, mille toimumist ta ka ei eita (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 11). Seega puudub haldusorgani tegevuses õigusvastasus kui üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseid eeldusi. Kaebaja ei ole ka välja toonud, et ühtki RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvedest oleks tema puhul riivatud. Kaebajale ei kohaldatud eelnimetatud piiranguid ka kuigi pikaajaliselt, vaid üksnes vähem kui kahe kuu jooksul (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati
  3. aprillil 2023; dtl 82).
  4. Kaebaja väited kahju tekkimisest põhjusel, et ta on kannatlikult pidanud taluma suhtlust valvuriga, kellega tal on vastandlikud poliitilised ja elulised vaated, on asjakohatud. Kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist (

§ 67p-d 1 ja 2).

Kui kinnipeetava arvates rikub vanglaametnike tegevus tema õigusi, on seda võimalik vaidlustada

§-s 11 sätestatud korras. Üksnes antipaatia mõne ametniku suhtes ei saa luua eeldusi kahjunõude esitamiseks.

  1. Kohtu hinnangul ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kohus on möönnud kaebaja nõuete ebaselgust. Kuna Viru Vangla lahendas
  3. aprilli
  4. a otsusega nr 6-16/50-2 kaebaja nõuet nii mittevaralise kui ka varalise kahju hüvitamiseks, tõlgendas kohus esitatud kaebust selle nappi sõnastust arvestades ka varalise kahju hüvitamise kaebusena (
  5. mai
  6. a kohtumääruse põhjenduste p 8). Kaebaja ei ole tema kaebuse taoliselt tõlgendamisele vastu vaielnud. Kohtueelses menetluses kaebaja varalise kahju hüvitamist taotlust lahendavast otsusest (dtl 56) ilmneb, et kaebaja on varalise kahjuna silmas pidanud seoses õppetöölt puudumisega õppetasu saamata jäämist. Kuigi on ilmne, et kahju hüvitamise nõue seondub riigikeele õppega, ei ole kaebaja kohtumenetluses väitnud õppetasu saamata jäämist kui varalist kahju. Kaebaja on kaebuse täienduses (tõlge dtl 99) väitnud, et vanglas keeleõppe mittevõimaldamise tõttu on tal vajadus palgata tõlkijad tema tulundusühingu Nardanar ja kohviku Simba ning ehitusfirma suhtluseks. Kaebaja ise ei ole sellise kahju hüvitamise nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt

§ 11lg-le 8. Kui kahju on tekkinud tulundusühingule 10

(11)3-23-978 Nardanar, peab see äriühing ise pöörduma vastava kahju hüvitamise nõudega vangla või kohtu poole. Praeguses haldusasjas ei ole kaebaja esitanud kaebust tulundusühingu Nardanar seadusliku esindajana.
  1. Kohtu hinnangul puudub varaline kahju, mille hüvitamiseks saaks vastustajat kohustada.
  2. Eelnevat arvesse võtta tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (30 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada ning menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad ülejäänud osas nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
  4. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus tähemärgiga kaebaja ning otsuses nimetatud vanglaametniku nimed (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.