← Eesti

1-24-5206/15

Obsah (6)§ 209§ 213§ 64§ 73§ 68§ 78

1-24-5206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-5206 Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Li

§ 209

lg 2 p-de 1, 3, 4 ja § 213 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatav Kristjan Mets – isikukood: 50501040271; kodakondsus: xxx; elukoht: xxx, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; keskharidus; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; tõkend: vahistamine. RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Kristjan Mets süüdi

§ 209lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

2. Tunnistada Kristjan Mets süüdi

§ 213lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat vangistust. 4.

§ 73

lg 2 alusel pöörata Kristjan Metsale mõistetud ja ära kandmisele kuuluv karistus, s.o vangistus 3 aastat täitmisele osaliselt, mõistes koheselt täitmisele kuuluvaks vangistuse 5 kuud ning jättes

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ülejäänud osa vangistusest, s.o 2 1 1-24-5206 aastat 7 kuud Kristjan Metsa suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Kristjan Mets temale määratud 4 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ära kandmisele kuuluva 5 kuu vangistuse kandmise alguseks Kristjan Metsa kinnipidamise päev s.o 4. juuni 2024. 6.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Kristjan Metsale määratud 4 aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

  1. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
  2. Kannatanu O O esitatud tsiviilhagi 2341,02 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista süüdistatavalt Kristjan Metsalt kannatanu kasuks 2341,02 eurot, mis tuleb Kristjan Metsal hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx.
  3. Kannatanu W Wi esitatud tsiviilhagi 2767,30 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista süüdistatavalt Kristjan Metsalt kannatanu kasuks 2767,30 eurot, mis tuleb Kristjan Metsal hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx.
  4. Kannatanu W E esitatud tsiviilhagi 4527,62 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista süüdistatavalt Kristjan Metsalt kannatanu kasuks 4527,62 eurot, mis tuleb Kristjan Metsal hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx.
  5. Kannatanu N Ni esitatud tsiviilhagi 25900 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista süüdistatavalt Kristjan Metsalt kannatanu kasuks 25900 eurot, mis tuleb Kristjan Metsal hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX.
  6. Kannatanu L L esitatud tsiviilhagi 105000 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista süüdistatavalt Kristjan Metsalt kannatanu kasuks 105000 eurot, mis tuleb Kristjan Metsal hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX.
  7. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Metsalt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1873,92 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot, kokku 3103,92 eurot.
  8. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  9. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  10. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Metsalt kannatanu L L poolt kriminaalmenetluses valitud esindajale makstud tasu, s.o 5764,50 eurot, mis tuleb tasuda L L arvelduskontole nr xxx, märkides selgituseks „Menetluskulu hüvitamine kriminaalasjas nr 24230150289“.
  11. Muuta arestimise alust ning jätta KrMS § 1414 lg 1, § 142 lg 1, 2 alusel tsiviilhagide tagamiseks arestituks kuni haginõuete täitmiseni Kristjan Metsale kuuluv sularaha 2 1-24-5206 summas 6900 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi kontole nr xxx, ja mootorsõiduk xxx registreerimisnumbriga xxx (VIN-kood xxx), mis hoitakse politseiasutuse territooriumil aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn.
  12. Kannatanult L Llt 09.04.2024 ekspertiisimaterjalina (ekspertiisiks vajalike võrdlusjälgede ja -proovidena) võetud sõrmejäljed ühel sõrmejälgede kaardil ja DNAproovid ühes karbis, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas 07.08.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti alusel - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
  13. Kannatanu L L poolt 03.04.2024 toimunud ülekuulamisel politseile üleantud ja 11.06.2024 asitõendina vaadeldud rahalugemismasin Ratiotec Rapidcount S 575 (karbis), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 12.06.2024 nr 24ATH30365 alusel - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L Lle.
  14. Kannatanu L L poolt 03.04.2024 toimunud ülekuulamisel politseile üleantud suur must kilekott ja pruun nöör, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 12.06.2024 nr 24ATH30365 alusel - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
  15. Kustutada Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlast elektrooniline teave, mis on saadud kannatanu L Lga seotud andmekandjalt, s.o 03.04.2024 toimunud ülekuulamisel tema poolt politseile üleantud ja 03.04.2024 vaadeldud 04.04.2024 vaatlusprotokoll mobiiltelefonist Apple iPhone 8 (IMEI: xxx) ja selles telefonis olevalt SIM-kaardilt numbriga xxx.
  16. Kustutada Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlast elektrooniline teave, mis on saadud süüdistatava Kristjan Metsaga seotud andmekandjatelt: 04.06.2024 Kristjan Metsa kinnipidamisel äravõetud ja 05-18.06.2024 vaadeldud, 25.06.2024 vaatlusprotokoll mobiiltelefonist iPhone 15 Pro Max (IMEI1: xxx, IMEI2: xxx) ja selles telefonis olevalt SIM-kaardilt Tele2 ICCID xxx; 04.06.2024 Kristjan Metsa kinnipidamisel äravõetud ja 05-12.06.2024 vaadeldud; 13.06.2024 vaatlusprotokoll viielt SIM-kaardilt numbritega xxx, xxx, xxx, xxx, xxx; 04.06.2024 Kristjan Metsa sõiduauto xxx reg.nr xxx läbiotsimisel äravõetud ja 05.-12.06.2024 vaadeldud, 13.06.2024 vaatlusprotokoll/ mobiiltelefonist Apple iPhone Xr (IMEI1:xxx, IMEI2: xxx) ja selles telefonis olevalt SIM-kaardilt numbriga xxx; 04.06.2024 Kristjan Metsa elukoha ehk xxx asuva korteri läbiotsimisel äravõetud ja 05.-12.06.2024 vaadeldud, 13.06.2024 vaatlusprotokoll/ Elisa SIM-kaardilt numbriga xxx. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  17. peatüki
  18. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui 3 1-24-5206 kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Kristjan Metsa süüdistatakse selles, et 19.02.2024, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult teiste tuvastamata isikutega, võttis Kristjan Mets Tallinnas Endla tn 45 asuvas Kristiine Keskuses sularahaautomaadist kannatanu O O pangakontolt sularahana välja 2340 eurot, milleks K. Mets kasutas digirahakotti lisatud kannatanu pangakaarti ja sisestas korduvalt sularahaautomaati pangakaardi PIN-koodi, tehes seda kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Üksikasjades tomus see järgmiselt. 19.02.2024 Tallinnas viibinud kannatanu O Oga võttis telefoni teel ühendust tuvastamata meesterahvas, kes esitles ennast politseiametnik W Sina (S, edaspidi nimetatud ka libapolitseinik), küsis kannatanult, miks ta ei ole politseisse ilmunud, edastas kannatanule suhtlusrakenduse Viber kaudu fotoga töötõendi ning väitis telefonivestlustes, et D K (K) nimeline isik oli üritanud võtta LHV pangas kannatanu nimel laenu. Seejärel ühendas libapolitseinik kannatanut pangaspetsialistina esinenud isikuga (edaspidi nimetatud ka libapangatöötaja), kes palus kannatanul dikteerida oma LHV panga pangakaardi numbri lõpuga xxx täisnumbrit ja sisestada korduvalt oma telefonis enda Smart-ID PIN-koodid, mida kannatanu tegigi, kinnitades sellega internetis teiste isikute poolt tema nimel tehtavaid toiminguid, mille sisust ja eesmärgist kannatanu teadlik ei olnud. Paludes kannatanut sisestada oma telefonis enda Smart-ID PIN-koodid ja andes kannatanule telefoni teel muid juhiseid, tegi libapolitseinik, libapangatöötaja või nendega koos tegutsenud isikud internetis kannatanu nimel toiminguid, mille tulemusena logisid nad sisse kannatanu LHV panga internetipanka või mobiilirakendusse, kust said teada kannatanu käes oleva pangakaardi PIN-koodi ja muud pangakaardi andmed. K. Mets, kes oli telefoni teel kontaktis libapolitseiniku, libapangatöötaja või nendega koos tegutsenud isikutega, sisestas kannatanu pangakaardi andmed oma mobiiltelefonis olevasse digirahakotti ning kasutades digirahakotti lisatud kannatanu pangakaarti LHV panga viipevõimalusega sularahaautomaadis, mis paikneb Tallinnas Endla tn 45 asuvas Kristiine Keskuses, võttis K. Mets 19.02.2024 kell 18:06-18:08 kannatanu LHV panga arvelduskontolt nr xxx sularahana välja 2340 eurot, milleks K. Mets valis digirahakoti rakenduses kannatanu pangakaardi numbri lõpuga xxx, asetas korduvalt oma telefoni sularahaautomaadi viipelugeja lähedusse, sisestas korduvalt sularahaautomaati pangakaardi PIN-koodi ja võttis kell 18:06 kannatanu arvelduskontolt 1000 eurot, seejärel samal kellaajal ehk 18:06 veel 1000 eurot, kell 18:07 – 300 eurot, kell 18:08 – 40 eurot. Seejuures teadis K. Mets, et digirahakotti lisatud pangakaardi kasutamine, PIN-koodi sisestamine ja sularaha väljavõtmised toimuvad ebaseaduslikult, s.t kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Kannatanu pangakontolt väljavõetud sularahaga toimis K. Mets täpselt tuvastamata viisil, mille tulemusena on kannatanu jäänud sularahana väljavõetud rahasummast ilma. Teenustasudena sularaha väljavõtmiste eest võttis pank kannatanu kontolt 1,02 eurot, millest tulenevalt on kannatanule O. Ole tekitatud varaline kahju kokku summas 2341,02 eurot. Samuti süüdistatakse Kristjan Metsa selles, et 06.03.2024, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult teiste tuvastamata isikutega, võttis Kristjan Mets Tallinnas Endla tn 45 asuvas Kristiine Keskuses sularahaautomaadist kannatanu W Wi (W) pangakontolt sularahana välja 2765 eurot, 4 1-24-5206 milleks K. Mets kasutas digirahakotti lisatud kannatanu virtuaalset pangakaarti ja sisestas korduvalt sularahaautomaati pangakaardi PIN-koodi, tehes seda kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Üksikasjades tomus see järgmiselt. 06.03.2024 Tartu maakonnas viibinud kannatanu W Wiga võttis telefoni teel ühendust tuvastamata meesterahvas, kes esitles ennast politseiametnik O G (G, edaspidi nimetatud ka libapolitseinik), edastas kannatanule suhtlusrakenduse Viber kaudu fotoga töötõendi ning väitis telefonivestlustes, et N A (A) nimeline isik oli üritanud notariaalselt kinnitatud volituse alusel võtma pangas Swedbank kannatanu nimel laenu, mida aga ei ole N. A õnnestnud teha. Libapolitseinik selgitas, et kannatanu andmed olid lekkinud LHV pangast ning nüüd peab kannatanu politseiuurimise huvides teostama tehinguid ja alla laadima oma mobiiltelefoni GooglePlay poest AnyDesk kaugjuurdepääsu programmi, et politseil oleks võimalik pettureid jälgida. Kannatanu uskus libapolitseiniku väiteid ning soovides aidata kaasa politseiuurimisele ja kaitsta oma raha, laadis oma telefoni alla AnyDesk programmi, võimaldas selle programmi kaudu libapolitseinikule või temaga koos tegutsenud isiku(te)le kaugjuurdepääsu oma telefonile ning edaspidi järgis juhiseid, mis andsid kannatanule telefoni teel libapolitseinik ning libapolitseinikuga koos tegutsenud isik(ud). Nende juhendamisel sisestas kannatanu 06.03.2024 korduvalt oma telefonis enda Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koodi, millega kinnitas internetis teiste isikute poolt tema nimel tehtavaid toiminguid, teadmata nende toimingute sisu ja eesmärki. Seejuures oli kannatanu veendunud, et ta aitab kaasa käimasolevale politseiuurimisele, mille eesmärgiks on tuvastada kelmusi toimepanevaid isikuid ja kaitsta kannatanu vara. Kannatanuga telefoni teel suhelnud ja O G ennast esitlenud isik politseinikuks tegelikult ei olnud, väidetav politseiuurimine oli välja mõeldud ning libapolitseiniku ning temaga koos tegutsenud isiku(te) eesmärgiks oli saada pettuse teel kannatanu arvelt võimalikult palju rahalisi vahendeid. Omades AnyDesk programmi vahendusel kaugjuurdepääsu kannatanu telefonile ning paludes kannatanut sisestada oma telefonis enda Mobiil-ID PIN-koodid ja andes kannatanule telefoni teel muid juhiseid, tegi libapolitseinik või temaga koos tegutsenud isikud internetis, sh XX AS veebilehel xx kannatanu nimel toiminguid, mille tulemusena väljastasid Xxx AS ja xxx AS 06.03.2024 kannatanule laenud, kandes kannatanu LHV panga arvelduskontole nr XXX laenusummadena üle vastavalt 900 eurot ja 1000 eurot. Samuti logisid libapolitseinik või temaga koos tegutsenud isikud sisse kannatanu LHV panga internetipanka, kus nad vormistasid 06.03.2024 kell 15:36-15:37 kannatanu nimele virtuaalse deebetkaardi numbri lõpuga xxx. K. Mets, kes oli telefoni teel kontaktis libapolitseiniku või temaga koos tegutsenud isikutega, sisestas kannatanu nimele vormistatud virtuaalse deebetpangakaardi andmed oma mobiiltelefonis olevasse digirahakotti ning kasutades seda virtuaalset deeberkaarti oma telefoni vahendusel LHV panga viipevõimalusega sularahaautomaadis, mis paikneb Tallinnas Endla tn 45 asuvas Kristiine Keskuses, võttis K. Mets 06.03.2024 kell 15:52-15:53, 18:03-18:04 Tallinnas Endla tn 45 asuvas Kristiine Keskuses paiknevast LHV panga sularahaautomaadist kannatanu LHV panga arvelduskontolt nr XXX sularahana välja eelnimetatud laenusummad ehk 1900 eurot koos kannatanu arvelduskontol enne laenude laekumist olnud rahaga summas 865 eurot, s.t kokku 2765 eurot, milleks K. Mets valis digirahakoti rakenduses kannatanu virtuaalse deebetkaarti numbri lõpuga xxx, asetas korduvalt oma telefoni sularahaautomaadi viipelugeja lähedusse, sisestas korduvalt sularahaautomaati temale teadaoleva pangakaardi PIN-koodi ja võttis kell 15:52 kannatanu arvelduskontolt 1000 eurot, kell 15:53 – 750 eurot, 5 1-24-5206 kell 18:03 – 1000 eurot, kell 18:04 – 15 eurot. Seejuures teadis K. Mets, et pangakaardi kasutamine, PIN-koodi sisestamine ja sularaha väljavõtmised toimusid ebaseaduslikult, s.t kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Kannatanu pangakontolt väljavõetud sularahaga toimis K. Mets täpselt tuvastamata viisil, mille tulemusena on kannatanu jäänud sularahana väljavõetud rahasummast ilma. Teenustasuna sularaha väljavõtmiste eest võttis pank kannatanu kontolt 2,30 eurot, millest tulenevalt on kannatanule A. Wile tekitatud varaline kahju kokku summas summas vähemalt 2767,30 eurot. Samuti süüdistatakse Kristjan Metsa selles, et 12.03.2024, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult teiste tuvastamata isikutega, võttis Kristjan Mets Tallinnas Endla tn 45 asuvas Kristiine Keskuses sularahaautomaadist kannatanu W E pangakontolt sularahana välja 4520 eurot, milleks K. Mets kasutas digirahakotti lisatud kannatanu pangakaarti ja sisestas korduvalt sularahaautomaati pangakaardi PIN-koodi, tehes seda kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Üksikasjades tomus see järgmiselt. 12.03.2024 Tallinnas viibinud kannatanu W Ega võttis telefoni teel ühendust tuvastamata naisterahvas, kes esitles ennast mobiilsideoperaatori töötajana ja pakkus kannatanule pikendada tema peatselt aeguvat mobiilsidelepingut, milleks see naisterahvas palus kannatanul sisestada oma telefonis enda Smart-ID PIN-koodi, mida kannatanu Smart-ID teavituse saabumisel tegigi ning naisterahvas lõpetas telefonikõne. Seejärel helistas kannatanule tuvastamata meesterahvas, kes esitles ennast panga turvaspetsialistina (edaspidi nimetatud ka libapangatöötaja) ning väites, et kannatanu nimel üritatakse võtta laenusid, palus kannatanul laenude võtmise takistamiseks sisestada vastavate teavituste saabumisel Smart-ID PIN-koodid, alla laadida oma telefoni suhtlusrakenduse WhatsApp ja saata temale ehk libapangatöötajale kannatatanu ID-kaardi koopiad. Suhtlusrakenduse WhatsApp allalaadimise järel jätkus kannatanu suhtlus libapangatöötajaga selles suhtlusrakenduses, kannatanu edastas libapangatöötajale oma ID-kaardi koopiad ning järgides libapangatöötaja juhiseid sisestas kannatanu oma telefonis korduvalt enda Smart ID PIN-koode, millega kinnitas internetis teiste isikute poolt tema nimel tehtavaid toiminguid, teadmata nende toimingute sisu ja eesmärki. Paludes kannatanut sisestada oma telefonis enda Smart-ID PIN-koodid ja andes kannatanule telefoni teel muid juhiseid, tegi libapangatöötaja või temaga koos tegutsenud isikud internetis kannatanu nimel toiminguid, mille tulemusena väljastasid xxx AS ja xx OÜ 12.03.2024 kannatanule laenud, kandes kannatanu LHV panga arvelduskontole nr xxx laenusummadena üle vastavalt 3800 eurot ja 200 eurot (xxx AS) ning 360 eurot (xxx OÜ). Samuti logisid libapangatöötaja või temaga koos tegutsenud isikud sisse kannatanu LHV panga internetipanka või mobiilirakendusse, kust said teada kannatanu käes oleva pangakaardi PIN-koodi ja muud pangakaardi andmed. K. Mets, kes oli telefoni teel kontaktis libapolitseiniku, libapangatöötaja või nendega koos tegutsenud isikutega, sisestas kannatanu pangakaardi andmed oma mobiiltelefonis olevasse digirahakotti ning kasutades digirahakotti lisatud kannatanu pangakaarti LHV panga viipevõimalusega sularahaautomaadis, mis paikneb Tallinnas Endla tn 45 asuvas Kristiine Keskuses, võttis K. Mets 12.03.2024 kell 17:39-17:42 ja 18:00 kannatanu LHV panga arvelduskontolt nr xxx sularahana välja eelnimetatud laenusummad ehk 4360 eurot koos kannatanu arvelduskontol enne laenude laekumist olnud rahaga summas 160 eurot, s.t kokku 4520 eurot, milleks K. Mets valis digirahakoti rakenduses kannatanu pangakaardi numbri lõpuga xxx, asetas korduvalt oma telefoni sularahaautomaadi viipelugeja lähedusse, sisestas korduvalt sularahaautomaati 6 1-24-5206 pangakaardi PIN-koodi ja võttis kell 17:39 kannatanu arvelduskontolt 1000 eurot, kell 17:40 – 1000 eurot, kell 17:41 – 1000 eurot, kell 17:42 – 800 eurot, kell 18:00 – 720 eurot. Seejuures teadis K. Mets, et digirahakotti lisatud pangakaardi kasutamine, PIN-koodi sisestamine ja sularaha väljavõtmised toimuvad ebaseaduslikult, s.t kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Kannatanu pangakontolt väljavõetud sularahaga toimis K. Mets täpselt tuvastamata viisil, mille tulemusena on kannatanu jäänud sularahana väljavõetud rahasummast ilma. Teenustasudena sularaha väljavõtmiste eest võttis pank kannatanu kontolt 7,62 eurot, millest tulenevalt on kannatanule A. Ele tekitatud varaline kahju kokku summas 4527,62 eurot. Samuti süüdistatakse Kristjan Metsa selles, et ajavahemikul 11.03.2024 kuni 15.03.2024 Kristjan Mets, N K ja teised tuvastamata isikud, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, petsid 66aastaselt kannatanult N Nilt (N) välja 23 200 eurot ning lisaks sellele 15.03.2024 võttis N. K, kes tegutses K. Metsa juhendamisel ja kontrolli all, Ida-Viru maakonnas Narva linnas Tallinna mnt 47 asuvast sularahaautomaadist kannatanu pangakontolt sularahana välja 2700 eurot, milleks N. K sisestas sularahaautomaati kannatanult pakiautomaadi vahendusel saadud pangakaardi numbri lõpuga xxx ja selle pangakaardi PIN-koodi, tehes seda kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 11.03.2024 Sillamäe linnas viibinud kannatanu N Niga võttis telefoni teel ühendust tuvastamata naisterahvas, kes esitles ennast sideettevõtja xx (xxx AS) töötajana ja pakkus kannatanule pikendada tema peatselt aeguvat mobiilsidelepingut, milleks see naisterahvas palus kannatanul teatada oma isikukoodi ja sisestada Smart-ID teavituse saabumisel oma telefonis enda Smart-ID PIN1 koodi, mida kannatanu tegigi ning naisterahvas lõpetas telefonikõne. Seejärel helistas kannatanule 11.03.2024 tuvastamata meesterahvas, kes esitles ennast Smart-ID teenusepakkuja turvaspetsialistina ja väitis, et kannatanu oli just andnud kelmidele oma PIN1 koodi. 13.03.2024 helistas kannatanule tuvastamata naisterahvas, kes esitles ennast Eesti Panga töötajana (edaspidi nimetatud ka libapangatöötaja) ja palus kannatanul alla laadida oma telefoni suhtlusrakenduse WhatsApp ning ebaseaduslikke tegusid toimepanevate pangatöötajate tuvastamiseks võtta oma pangakontolt sularahana välja 3200 eurot ja saata see raha koos oma pangakaardi ja pangakaardi paroolidega DPD pakiautomaadi kaudu Eesti Panga kontorisse. Kannatanu uskus libapangatöötaja väiteid ning soovides aidata kaasa panga sisejuurdlusele ebaseaduslikke tegusid toimepanevate pangatöötajate tuvastamisel täitis edaspidi kõik libapangatöötaja juhiseid. Kannatanuga telefoni teel suhelnud ja Eesti Panga töötajana ennast esitlenud isik pangatöötajaks tegelikult ei olnud, väidetav panga sisejuurdlus ehk ebaseaduslikke tegusid toimepanevate pangatöötajate tuvastamisele suunatud menetlus oli välja mõeldud ning libapangatöötaja ning temaga koos tegutsenud isikute eesmärgiks oli saada pettuse teel kannatanu arvelt võimalikult palju rahalisi vahendeid. Järgides libapangatöötaja poolt temale antavaid juhiseid, võttis kannatanu 13.03.2024 kell 11:13-11:16 aadressil I. Pavlovi tn 2, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond asuvast sularahaautomaadist oma Swedbanki arvelduskontolt nr xxx sularahana välja 3200 eurot, pakkis see raha koos oma Swedbanki pangakaardi (numbri lõpuga xxx) ja paberiritükile kirjutatud pangakaardi PIN-koodiga ümbrikusse ning samal päeval kell 13:54-14:00 pani selle ümbriku Sillamäe linnas I. Pavlovi tn 1a asuva Maxima kaupluse kõrval paikneva DPD pakiautomaati, kasutades selleks libapangatöötajalt saadud pakinumbrit xxx, mille libapangatöötaja või temaga koos tegutsenud isikud olid saanud paki eelneval vormistamisel ja selle eest tasumisel. Paki sihtkohana oli paki 7 1-24-5206 eelneval vormistamisel määratud sama pakiautomaat. 14.03.2024 hommikul võttis libapangatöötaja uuesti kannatanuga telefoni teel ühendust ning palus kannatanul üle andma teisele väidetavale pangatöötajale sularaha summas 10 000 eurot, milline tegevus oli justkui vajalik ebaseaduslikke tegusid toimepanevate pangatöötajate kiiremaks tuvastamiseks. Järgides libapangatöötaja poolt temale antavaid juhiseid, võttis kannatanu temal kodus olnud sularaha summas 10 000 eurot ning 14.03.2024 kella 11:33 ja 11:39 vahelisel ajal kannatanu elukoha ehk xxx asuva kortermaja hoovis kõndis kannatanu juurde Kristjan Mets, kes võttis kannatanult sularaha summas 10 000 eurot ja läks sularahaga ära. Seejuures tegutses K. Mets ühiselt ja kooskõlastatult N Kiga, kelle ülesandeks oli kannatanu korterelamu hoovi eelnev visuaalne kontrollimine veendumaks, et kannatanu viibib kokkulepitud ajal oma maja hoovis üksinda ning tema läheduses ei ole näha kõrvalisi isikuid, kes võivad osutuda politseinikeks või muudeks isikuteks, kelle eesmärk on kinni pidada raha järele tulevat isikut. Täites seda ülesannet, kõndis N. K kell 11:32-11:33 läbi kõnealuse maja hoovi ja andis K. Metsale telefoni teel teada, et kannatanu viibib oma maja hoovis üksinda ning tema läheduses ei ole näha kõrvalisi isikuid, misjärel tuligi K. Mets kõnealuse maja hoovi ja võttis kannatanult raha. Olles võtnud kannatanult sularaha summas 10 000 eurot, suundus K. Mets koos N. Kiga Sillamäe linnas I. Pavlovi tn 1a asuva Maxima kaupluse kõrval paikneva DPD pakiautomaadi juurde ning 14.03.2024 kell 12:15 võttis N. K, kes tegutses sealsamas läheduses viibinud Kristjan Metsa juhendamisel ja kontrolli all, pakiautomaadist välja kannatanu saadetud paki nr xxx, milles oli sularaha summas 3200 eurot ning kannatanu Swedbanki pangakaart numbri lõpuga xxx ja paberitükk, mille peal oli kirjutatud selle pangakaardi PIN-kood. 15.03.2024 võttis libapangatöötaja uuesti kannatanuga telefoni teel ühendust ning kannatanu, järgides libapangatöötaja juhiseid, võttis 15.03.2024 Narva linnas asuvas Swedbank AS pangakontoris oma arvelduskontolt nr xxx sularahana välja 10 000 eurot ning samal päeval kella 12:06 paiku Narva linnas Vabaduse tn 20 asuva Vaba Loome Keskuse kõrval asuvas autoparklas sai kannatanu kokku Kristjan Metsaga, kes võttis kannatanult sularaha summas 10 000 eurot ja koos selle sularahaga lahkus. Seejärel 15.03.2024 kell 12:24-12:26 võttis N. K, kes tegutses K. Metsa juhendamisel ja kontrolli all, aadressil Tallinna mnt 47, Narva asuvast Swedbanki sularahaautomaadist kannatanu arvelduskontolt nr xxx sularahana välja 2700 eurot, milleks N. K sisestas sularahaautomaati kannatanult pakiautomaadi vahendusel saadud pangakaardi numbri lõpuga xxx ja selle pangakaardi PIN-koodi ning võttis kell 12:24 kannatanu arvelduskontolt 700 eurot, kell 12:25 – kahel korral 700 eurot, kell 12:26 – 600 eurot. Seejuures teadsid N. K ning temale juhiseid andnud K. Mets, et pangakaardi kasutamine, PIN-koodi sisestamine ja sularaha väljavõtmised toimusid ebaseaduslikult, s.t kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Kannatanult saadud ja tema pangakontolt väljavõetud sularahaga toimisid K. Mets ja N. K täpselt tuvastamata viisil, mille tulemusena on kannatanu jäänud oma rahast ilma. Kannatanu N Nile on tekitatud varaline kahju summas 25 900 eurot. Samuti süüdistatakse Kristjan Metsa selles, et ajavahemikul 01.03.2024 kuni 26.03.2024 Kristjan Mets ja teised tuvastamata isikud, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, petsid 76aastaselt L Llt välja 105 000 eurot. Nimelt võtsid tuvastamata isikud
  19. aasta märtsi alguses üksinda elava L. Lga telefoni teel ühendust ning esitledes ennast SEB panga töötajatena väitsid temale mitmel erineval päeval toimunud telefonivestlustes, et tundmatud isikud olid justkui võtnud L. L pangakontolt välja 10 000 eurot, mis oli aga peatselt temale kompenseeritud, 8 1-24-5206 millest tulenevalt peab L. L nüüd nende tundmatute isikute tuvastamiseks järgima temale telefoni teel antavaid juhiseid ja hoidma seda kõigi eest saladuses ehk osalema salaoperatsioonis. L. L nõustus sellega ning järgides edaspidi juhiseid, mille andis temale telefoni teel ennast A nimetanud tuvastamata isik (edaspidi A), võttis kannatanu 11.03.2024 Tallinnas Tornimäe tn 2 asuvas AS-i SEB Pank kontoris oma pangakontolt välja sularaha summas 10 000 eurot, millest teatas telefoni teel A, kes ütles, et kui kannatanu koju naaseb, tuleb tema juurde noormees, kellele kannatanu peab üle andma pangast saadud sularaha. Kui kannatanu 11.03.2024 jõudis oma maja ehk xxx asuva korterelamu trepikoja ette, tuli kell 14:24 tema juurde Kristjan Mets, kes võttis kannatanult sularaha summas 10 000 eurot ja läks sularahaga ära. Kannatanult saadud sularahaga toimis K. Mets täpselt tuvastamata viisil, mille tulemusena on kannatanu jäänud oma rahast ilma. 13.03.2024 helistas A kannatanule uuesti ja ütles, et keegi oli kannatanu teadmata pannud müüki kannatanule kuuluva korteri ning selleks, et välja selgitada, kes teeb kannatanu varaga ebaseaduslikke tehinguid, tuleb kannatanu korter müüa, milleks kannatanu juurde tuleb kinnisvaramaakler I V, kes vaatab korteri üle, teeb fotosid ja leiab ostja. Kannatanu nõustus müüma kinnisvaramaakleri abil oma korteri, uskudes, et see on osa varem alustatud salaoperatsioonist, mille eesmärk on tuvastada tundmatuid isikuid, kes kannatanu teadmata ja nõusolekuta olid justkui käsutanud tema pangakontol olevaid rahalisi vahendeid ning samuti soovisid kannatanu teadmata ja nõusolekuta müüa tema korteri. Tegelikult ei olnud A ega teised kannatanuga eelkirjeldatud asjaoludel telefoni teel suhelnud isikud SEB panga töötajateks, väidetav salaoperatsioon oli välja mõeldud ning A ja teiste kannatanuga telefoni teel suhelnud isikute eesmärgiks oli saada pettuse teel kannatanu arvelt võimalikult palju rahalisi vahendeid ja seda muuhulgas veendes kannatanut müüma oma korteri ja ära andma korteri müümisel saadud raha. 13.03.2024 tuli kannatanu juurde xxx asuvasse korterisse kinnisvaramaakler I V, kellega oli eelnevalt suhtlusrakenduse Telegram kaudu ühendust võtnud ennast kannatanu pojana esitlenud tuvastamata isik, kes palus abi kannatanu korteri müümisel, kuivõrd kannatanu soovib tema ehk väidetava poja juurde Venemaale kolida. Kannatanu pojana esinenud isik palus korraldada korteri müümist nii, et korteri eest oleks tasutud sularahas. I. V uskus, et tegemist on kannatanu pojaga, ehkki tegelikult ei olnud see isik kannatanu pojaks, ning edaspidi järgis I. V kannatanule kuuluva korteri müügi korraldamisel kannatanu pojana esinenud isiku juhiseid. Neid juhiseid järgides tuligi I. V 13.03.2024 kannatanu juurde xxx asuvasse korterisse, kus OÜ xxx esindajana sõlmis kannatanuga maaklerilepingu, mille lõppu kirjutas kannatanu, et ta soovib saada korteri eest tasutava hinna notari juures sularahas. Pärast seda avaldas I. V internetis kannatanu korteri müügikuulutused, mille kaudu leidis korterile ostja, misjärel vormistas I. V 20.03.2024 koos kannatanuga maaklerilepingu lisa, kus on muuhulgas märgitud, et kannatanu nõustus müüma oma korteri 100 000 euro eest, et ta on ettemaksuna saanud 2000 eurot ning et korteri müügitehingu vormistamine toimub xxx notaribüroos aadressil xxx 26.03.2024 kell 13:00, millise aja kooskõlastas notaribürooga I. V. Hiljem helistas kannatanule ka A, kes samuti rääkis, kuhu ja millal peab kannatanu oma korteri müügitehingu vormistamiseks minema ning ütles ka seda, et tehingu vormistamise päeval tuleb kannatanu juurde turvalisuse tagamiseks I V, kes viib ta notaribüroosse. 26.03.2024 sõidutas I. V kannatanu tema kodust eelnimetatud notaribüroosse, kuhu läks koos kannatanuga. Notaribüroosse tuli ka korteri ostja Wa K, kes oli koos oma onu J Pga (P), kes võttis notaribüroos oma kotist välja sularaha summas 94 500 eurot ning raha 9 1-24-5206 ülelugemise järel sai kannatanu selle sularaha summas 94 500 eurot enda kätte. Notaribüroos sõlmisid L. L ja A. K ühe lepingudokumendina vormistatud notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu, mille kohaselt L. L müüs ja A. K ostis Tallinnas xxx asuva korteri 100 000 euro eest, ning asjaõiguslepingu, mille kohaselt läheb korteri omandiõigus üle müüjalt ostjale. Selle lepingu alusel, mis sisaldab samuti müüja kinnistamisavaldust tema omandiõiguse kande kinnistusraamatust kustutamiseks ja ostja kinnistusavaldust tema kandmiseks kinnistusraamatusse korteri ainuomanikuna, kanti A. K 27.03.2024 kinnistusraamatusse kõnealuse korteri omanikuna. Korteriomandi müügilepingu punktis 2.
  20. on märgitud, et korteri müügihind on 100 000 eurot, millest 2000 eurot on ostja poolt müüjale tasutud enne tehingut käsirahana ja 98 000 eurot on müüjale tasutud sularahas vahetult enne lepingu allkirjastamist notaribüroos ning mis samuti sisaldab müüja kinnitust, et ta on nimetatud summast 3500 eurot vahendustasuna sularahas edasi andnud xxx OÜ juhatuse liikmele I Vile. Notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimise järel viis I. V 26.03.2024 oma autoga kannatanu L. L koju. Samal päeval, järgides telefoni teel A poolt temale antavaid juhiseid, andis kannatanu A. L korteri müümisel saadud sularaha summas 94 500 eurot mitmes osas oma korteriukse ees trepimademel üle Kristjan Metsale, kes käis kannatanu juures 26.03.2024 vähemalt kolm korda ning võttis kannatanult sularaha kokku summas 94 500 eurot ning viimasel korral täiendavalt 500 eurot, mille kannatanu andis K. Metsale üle seetõttu, et kannatanut telefoni teel juhendanud A väitis, et eelviimasel korral üleantud rahasummas oli kokkulepitust 500 eurot vähem, ehkki tegelikult see nii ei olnud. Kannatanult saadud sularahaga toimis K. Mets täpselt tuvastamata viisil, mille tulemusena on kannatanu jäänud oma rahast ilma. Võõrandades eelkirjeldatud asjaoludel oma korteri, andes ära korteri eest saadud sularaha ja lisades äraantavale sularahale veel raha, arvas kannatanu, et kõik see on vajalik väidetava salaoperatsiooni eesmärkide saavutamiseks, s.t eelnevalt tema pangakontolt justkui raha väljavõtnud ja nüüd ebaseaduslikult tema korteri müüa soovinud isikute tuvastamiseks, ning ühtlasi arvas kannatanu, et väidetava salaoperatsiooni eesmärkide peatsel saavutamisel vormistatakse korter tema omandisse tagasi. Kannatanuga telefoni teel suhelnud tuvastamata isikud (sh A) ning nendega ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud K. Mets, toimides eelkirjeldatud viisil, olid teadlikud, et nad osalevad tegevuses, mis on suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele ja kannatanule L. Lle varalise kahju tekitamisele. Kannatanuga telefoni teel suhelnud tuvastamata isikud, kes andsid kannatanule juhiseid pangakontolt raha väljavõtmiseks, pangakontolt väljavõetud sularaha üleandmiseks teisele isikule, korteri müümiseks, korteri müümisel saadud sularaha üleandmiseks teisele isikule ning nende tuvastamata isikutega ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud K. Mets, kes võttis kannatanult 11.03.2024 sularaha summas 10 000 eurot ja 26.03.2024 sularaha summas 95 000 eurot, põhjustasid kannatanule varalist kahju kannatanult väljapetetud rahasummade ulatuses ehk kokku summas 105 000 (ükssada viis tuhat) eurot. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 121 p 1 sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kristjan Mets toime

§ 209

lg 2 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kelmuse), s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja grupi poolt (episood 11.03.2024-15.03.2024 kannatanult postiautomaadi vahendusel ja kannatanuga isiklikel kohtumistel saadud sularaha osas, episood 01.03.2024-26.03.2024) 10 1-24-5206 ning

§ 213

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo (arvutikelmuse), s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise eest andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt (episoodid 19.02.2024, 06.03.2024, 12.03.2024; episood 11.03.2024-15.03.2024 sularahaautomaadist kannatanu pangakontolt sularaha väljavõtmise osas). KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Kristjan Metsa, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Kristjan Metsale mõistetavaks karistuseks

§ 209

lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 2 aastat 4 kuud ning

§ 213

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud üksikkaristused, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat üksikkaristust, ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust ning jättes ülejäänud karistuse osa, s.o 2 aastat 7 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui Kristjan Mets ei pane 4 aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ning kohesele ärakandmisele määratud 5 kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda Kristjan Metsa kinnipidamise päeva 04.06.2024.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Kristjan Metsale määratud 4 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 1230 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1873.92 eurot ning L L poolt kriminaalmenetluses valitud esindajale makstud tasu, s.o 5764,50 eurot. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Kristjan Mets

§ 209lg 2 p-de 1, 3, 4 ja § 213 lg 2 p 4 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud, tsiviilhagid ja arestitud vara vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.