Obsah (9)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2024. a kell 12.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-8329 Tsiviilasi Cezar Ee

§ 6lg 1).

1. Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Cezar Eesti OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik tugevalt asunud tajuma majanduslikku kriisi eriti COVID pandeemia ja Ukraina-Venemaa sõja ajast, sest just sellest ajast langesid silmapaistvalt võlgniku tulud, mis viisid tasumata kohustuste jätkuva kasvuni ning lõppkokkuvõtteks maksejõuetuseni. Võlgnik tegutseb ehitussektoris. Veebruaris
2. a algas sõda Venemaa ja Ukraina vahel, siis järgnesid erinevad sanktsioonid, mis mh mõjutasid oluliselt nii ehitusmaterjalide hindu kui ka ehitusturgu ja pangapoliitikat. Pankade karm poliitika ja euribori järsk tõus mõjutas omakorda nii kinnisvara hindu kui ka potentsiaalsete ostjate ostuvõimalusi, see kõik mõjutas ka võlgniku enda tegevust, sest tööde maht ja tulu vähenes oluliselt. Pankrotiavalduse esitamise ajaga on võlgnikul kohustused võlausaldajate ees kokku summas 100 212,94 eurot, vara (nõuded ostjate vastu) on kokku summas 69 952,49 eurot. Võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ja vara võlausaldajate nõuete katmiseks ning puuduvad vabad käibevahendid, mistõttu puudub finantsvõimekus äri jätkamiseks. Võlgnik palub võtta avaldus pankroti väljakuulutamiseks menetlusse, avaldus rahuldada ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 26.06.
3. a määrusega nimetas kohus Cezar Eesti OÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused
4. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Cezar Eesti OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust 2 olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara (varud) turuväärtuses ca 2 000,00 eurot. Lisaks on võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu summas 69 806 eurot (8 016,95 eurot ei ole veel sissenõutav), mille sissenõudmine selgub edasises pankrotimenetluses. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 157 102,15 eurot. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole enam ajutise halduri hinnangul võimalik. 4. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta selgitanud järgmist: Võlgnik tegevust mõjutas tugevalt majanduskriis seoses covid pandeemia ja Ukraina-Venemaa sõjaga, sest just sellest ajast langesid märkimisväärselt võlgniku tulud, mis viisid omakorda tasumata kohustuste kasvuni ja maksejõuetuseni. Võlgnik tegutses ehitussektoris ja seoses 2022.a. veebruaris alanud sõjaga Venemaa ja Ukraina vahel järgnesid erinevad sanktsioonid, mis mõjutasid nii ehitusmaterjalide hindu kui ka ehitusturgu ja pangapoliitikat. Pankade karm poliitika ja euribori järsk tõus mõjutas omakorda nii kinnisvara hindu kui ka potentsiaalsete ostjate ostuvõimalusi, mis omakorda mõjutas võlgniku enda tegevust, sest tööde maht ja tulu vähenes oluliselt.
2. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ajutises pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid või raskeid juhtimisvigu, mis oleksid kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse. Cezar Eesti OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur nõustub võlgniku nägemusega maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas, so võlgniku maksejõuetuse tekkimisele on viinud hindade märkimisväärne kallinemine, millega võlgnik oma igapäevases majandustegevuses arvestanud ei olnud ning mis viis tööde mahu ning tulu vähenemiseni ja kahjumi tekkimiseni. Võlgnik majandustegevus on olnud suuresti sõltuvuses kogu ehitusturu olukorrast ning suurte peatöövõtjate poolt etteseatud tingimustest.
3. Ajutise halduri hinnangul on Cezar Eesti OÜ makseraskustes alates
4. a keskpaigast, millisest perioodist alates on võlgnik olnud raskustes oma kohustuste täitmisega (tasumata arved tarnijate ees, mis sealt edasi üksnes kasvasid).
5. a lõpuks oli tekkinud kahjumi tõttu võlgniku omakapital langenud alla seaduses sätestatud määra. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik püsivalt maksejõuetu seega hiljemalt
6. a lõpus. Ajutise halduri hinnangul pidanuks võlgniku juhatus tegema seega otsuse, kas esitada pankrotiavaldus või leidma omakapitali taastamiseks lisaraha. Seda võlgnik teinud ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse kujunemisele on mõju avaldanud ka majandustegevuses esinevate riskide hindamine, sh juhatuse ja omaniku liigne optimism tekkinud raskustest muutuvas keskkonnas juhtimisotsuseid muutmata üle saada. 3 9.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige E D.

10. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108

lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks

§-des 110 – 114 sätestatud alustel tehtud võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. 25.01.2024.a. on võlgnik vormistanud 2 sõidukit, so 2008.a. xxx (reg. märk xxx) ja 2008.a. xxx (reg. märk xxx) juhatuse liikmele E D kuuluva ettevõtte xxx OÜ nimele. Võlgniku kassaraamatu väljavõtte kohaselt on xxx OÜ tasunud sõidukite eest 25.01.2024.a. 500,00 ja 700,00 eurot. Portaalis www.auto24.ee on aruande koostamise seisuga müügis kõige soodsam 2008.a. xxx hinnaga 1 200,00 eurot ja 2008.a. xxx hinnaga 1 900,00 eurot, seega ei ole välistatud, et sõidukid on müüdud alla turuhinna. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku xxx AS arvelduskontodelt on 2023.a. ja 2024.a. jooksul kokku sularahas välja võetud 54 310,00 eurot. Sularaha väljavõtmised võlgniku kassaraamatus ei kajastu ning arveldatud on läbi aruandva isiku. Ajutisel halduril puudub hetkel info, milleks arvelduskontodelt välja võetud sularaha kasutatud on. Võlgniku kassast on tehtud juhatuse liikmele E D sularaha väljamakseid, so 29.12.2023.a. summas 5 204,64 eurot ja 30.04.2024.a. summas 1 260,72 eurot selgitusega „kulude tasumine“. Nimetatud asjaolusid tuleb kontrollida edasises pankrotimenetluses. Ajutise halduri tasu 11. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 2 030 eurot (lisandub käibemaks 446,60 eurot). Halduri tööaja moodustas: Tutvumine pankrotiavalduses toodud andmetega – 0,5 tundi; Järelepäringute teostamine registritesse, pankadesse ja vara arestimine – 1,0 tundi; Järelepäringute vastuste ja saadud materjalide analüüs – 1,5 tundi; Võlgniku teabenõude koostamine, täiendava teabe nõudmine – 1,0 tundi; Võlgniku raamatupidamise andmete ja arvelduskontode analüüs – 1,75 tundi; Tutvumine pankrotivaraga – 1,0 tundi; Ajutise halduri aruande koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine – 7,0 tundi; Halduri toimiku koostamine – 0,25 tundi. 12.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 145 eurot. 13. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 950 eurot (lisandub käibemaks 390 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda (

§ 150

lg 2) /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak 4 Kohtunik 5