← Eesti

2-23-121737/15

Obsah (8)§ 407§ 444§ 163§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-121737 Tsiviilasi OÜ Aktiv

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud. Asjaolud

  1. Hageja nõue tuleneb Inbank AS ja A.K. vahel 10.10.2021 sõlmitud remondilaenulepingust nr. L89006717127, millega kostja sai laenu 5597 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 15,9% aastas, lepingu haldustasu 2,50 eurot, lepingutasu 83,96 eurot (osamakse suurus 202,97 eurot, tagastamise tähtaeg 15.10.2024).
  2. Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.01.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.
  3. Kostjalt on laekunud põhiosa katteks 1363,71 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekkisid hagejal võlgnevused alates
  4. osamaksest. OÜ Aktiva Finance Group omandas nõude loovutuslepingu alusel 31.01.
  5. Hagis nõutakse A. K.lt 4233,29 euro põhivõlgnevuse, 232,42 euro intresside, 10 euro haldustasu, 50 euro sissenõudmiskulude, 420,45 euro 27.01.2023-11.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivise ja alates 12.09.2023 põhinõudelt 4233,29 eurolt viivise 15,9 % aastas väljamõistmist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  7. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja kohustuste tegelikku suurust. Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust. 3

(5)
  1. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 3364,33 eurot (5597 – 2232,67 (kostja tagasimaksed 202,97x11) tuleb kostjalt välja mõista. Põhinõuet ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh teenus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.
  2. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 15,90% aastas ei ole VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kohaldatav.
  3. Kohus mõistab alates 27.01.2023 kuni otsuse tegemiseni (21.08.2024) välja viivise 621,21 eurot ja edasi jooksvalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus piirab viivisenõuet lähtuvalt tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni eesmärgist, sest intresside piiramine ei omaks soovitud mõju, kui (eriti tagaseljaotsusega) välja mõistetav viivis oleks piiramatu.
  4. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ca 73% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 73% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 13. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (

§ 4842). 14.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 507 eurot 3h töö eest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 665 eurot, sh riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 70 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 485,45 eurot. 4

(5)17. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 18. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.