← Eesti

3-22-2551/22

Obsah (6)§ 30§ 2§ 4§ 12§ 90§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2023, Tartu Haldusasja number 3-22-2551 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu mitte

) § 41 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, samuti VSkE § 10 lg-t 2 ja põhiseaduse §-e 18 ja 44. Samuti on rikutud

§ 30lg-t 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3.

Kaebaja soovib õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

  1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja märgib järgmist. 9.
  2. Kaebaja asub Tartu Vanglas alates
  3. jaanuarist
  4. Kuni
  5. augustini 2022 viibis kaebaja Tartu Vanglas kinnipeetavana

§ 2mõistes.

29. augustist 2022 viibib kaebaja Tartu Vanglas vahistatu staatuses (

§ 4). 9.2.

Alates

  1. märtsist 2021 täidab Tartu Vangla arestimaja ülesandeid ning seetõttu paiknevad vanglas ka aresti- ja kainestuskambrid. Nimetatud kambrid on loodud E-hoone
  2. osakonda (E1 osakond), mis asub esimesel korrusel. E1 osakonna kohal teisel korrusel asub E-hoone
  3. osakond ehk E5 osakond ning selle kohal kolmandal korrusel asub E-hoone
  4. osakond ehk E9 3

(9)3-22-2551 osakond. E1 osakonnas paiknes kaebaja 2.–
  1. mai 2022 (8 päeva). E2 osakonnas paiknes kaebaja ajavahemikel
  2. jaanuar–
  3. märts 2021 (40 päeva), 26.–
  4. märts 2021 (4 päeva), 30.–
  5. mai 2021 (1 päev) ja
  6. aprill–
  7. mai 2022 (27 päeva). E5 osakonnas paiknes kaebaja 13.–
  8. november 2021 (11 päeva) ja
  9. juuni–
  10. juuli 2022 (22 päeva). E9 osakonnas paiknes kaebaja ajavahemikel 10.–
  11. märts 2021 (16 päeva),
  12. mai–
  13. oktoober 2021 (4 kuud ja 20 päeva),
  14. märts–
  15. aprill 2022 (22 päeva),
  16. mai–
  17. juuni 2022 (48 päeva) ja
  18. juuli–
  19. august 2022 (42 päeva). 9.
  20. Tartu Vangla ehituslikust eripärast tulenevalt ei ole vanglal võimalik kainenejaid ega arestialuseid paigutada teistest eluosakondadest eemale, et välistada absoluutselt igasuguse lärmi või müra kostumise teistesse eluosakondadesse. Ametnikud reageerivad siiski alati öörahu rikkumistele ja võtavad kasutusele vajalikud meetmed, et lärmavad kainenejad teisi võimalikult vähe segaks. Tartu Vangla valvur F. Viina kinnitusel on selliseid juhtumeid üldiselt vähe ning pooleteise aasta jooksul on ainult ühel korral sellest teavitatud. Vangla dokumendihaldusprogrammist nähtuvalt on kaebaja vanglale kainenejate poolt lärmi tekitamise ja öörahu häirimise kohta esitanud ainult ühe pöördumise (
  21. mai
  22. a vaie nr 1-11/166-1). Kuna kaebaja loobus vaidest, siis sisulist vastust sellele koostatud ei ole. Siiski nähtub nimetatud pöördumisest, et kaebaja on öisel ajal kainenejate tekitatud lärmi kuulnud E1 ja E2 osakonnas viibides. Viiteid sellele, et uni oleks olnud häiritud ka IV üksuses (E5 ja E9 osakonnad) viibimise ajal, pöördumisest ei nähtu. 9.
  23. Vanglale teadaolevalt kasutab kaebaja alates
  24. veebruarist 2021 (seega juba enne arestimaja vanglasse üle toomist) kuni käesoleva ajani katkematult unerohtu. Seejuures ei ole kaebaja psühhiaatrile kurtnud, et arestimajast kostuv lärm segab tema und. Unerohtu määratakse unehäirete korral selleks, et inimene saaks paremini uinuda ja magada. Kuna unerohtu tarbivad isikud magavad tavapäraselt sügavamalt, ei ole usutav, et arestimajast kostuks igal öösel niivõrd tugev lärm, et see saanuks pikaajaliselt kaebaja ööund segada. Olukorras, kuskaebaja ei ole ka arstidele kurtnud lärmist tingitud unehäireid, ei ole menetluse käigus ilmnenud selliseid tõendeid, mis võiksid kaebaja sellekohaseid väiteid kinnitada. 9.
  25. Kaebajal on õigus jalutuskäigule värskes õhus vähemalt ühe tunni jooksul päevas. Kuna kaebaja viibib alates
  26. augustist 2022 vanglas vahistatuna, võimaldatakse talle jalutuskäike ja värskes õhus viibimist betoonist jalutusboksides, mitte eelkõige avatud eluosakondadele mõeldud jalutusaedades. Eraldihoidmise printsiibist lähtuvalt tuleb hoida kinnipeetavaid ja vahistatuid eraldi (

§ 12lg 1 p 3).

Kuna kinnipeetavaid ja vahistatuid tuleb hoida erinevates osakondades ja kambrites, ei saa ka jalutuskäikude puhul teha sellest erandeid ega võimaldada ühist jalutuskäiku suuremas jalutusaias. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinni peetavale isikule subjektiivset õigust valida, kus ta jalutada saab (jalutusaias või jalutusboksis). Nii jalutusaias kui ka jalutusboksides on kinnipeetava jaoks tagatud värske õhk ning piisavalt ruumi, kus ta saab end liigutada. Kuna kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustavat regulatsiooni võimaldada jalutuskäik värskes õhus just jalutusaias ja kehtiv õigus ei sea jalutusalale ka täpsemaid nõudeid, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt, võimaldades kaebajale jalutuskäike jalutusboksis. 9.6.

§ 30

lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Tartu Vangla on tellinud igasse eluosakonda eestikeelse ajalehe Postimees ja venekeelse ajalehe Eesti Ekspress (Эстонский Экспресс). Samuti telliti 2022. aastal kinnipeetavatele lugemiseks ajakirjad Tehnikamaailm+, Imeline ajalugu, National Geographic, Eesti Loodus, Discovery, Pluss, JALKA, Investor, Jooksja. Igale üksusele jagati üks eksemplar ajakirjast. Seega on vangla korraldanud ka ajakirjade lugemise võimaluse ning seda igati piisaval määral. Ajalehti antakse kambrisse kinni peetava isiku sooviavalduse alusel 4

(9)3-22-2551 ja ajalehtede kambrisse andmist ei dokumenteerita. Seega ei ole vanglal selliseid andmeid, mille põhjal kontrollida, kas ajavahemikus
  1. mai 2022 kuni
  2. mai 2022 on kaebaja ametnikelt ajalehti küsinud ja kas talle on neid antud. Vangla dokumendihaldusprogrammist ei nähtu ühtegi kaebaja pöördumist seoses sellega, et temale ei võimaldata ajalehtede/ajakirjade lugemist või et ametnikud neid temale ei väljastaks, mistõttu ei ole ka varasemas haldusmenetluses selliseid asjaolusid kontrollitud. Ametnikud on kinnitanud, et kinni peetavate isikute sooviavalduse peale antakse ajalehti kambrisse. Kui kaebaja selleks soovi avaldas, ei ole vastustajal ühtegi põhjust arvata, et talle ajalehti ei antud. Ka olukorras, kus kaebajale tõepoolest 8 päeva jooksul ajalehti või ajakirju ei antud, ei ole tegemist väärikust alandava kohtlemisega. Kuna igas kambris on kambriterminali kaudu võimalik kuulata raadiot (nii uudiseid kui ka meelelahutuslikke saateid), ei ole kaebaja ka uudistest ilma jäänud. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude, milles taotleb Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel määratavas summas. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja kahju hüvitamist, mis on talle tekitatud järgmiste vangla õigusvastaste tegevustega: 1)
  4. aastal ning ajavahemikul
  5. jaanuar 2022 kuni
  6. august 20221 häiris tema kui psüühiliselt haige inimese ööund vangla ruumides asuvast arestimajast kostuv lärm; 2) kaebajat viidi jalutama betoonist jalutusboksidesse, kus oli võimatu tegeleda spordiga; 3) ajavahemikul
  7. mai 2022 kuni
  8. mai 2022 ei võimaldatud kaebajal lugeda ajalehti ja ajakirju. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja hinnangul tekitati talle ööune häirimisega tervisekahju ning alandati tema väärikust. Betoonist jalutusboksides jalutamine ilma sportimisvõimaluseta ning ajalehtede ning ajakirjade mitteandmine on aga kaebaja hinnangul alandanud tema väärikust. Kuna jalutusboksidesse jalutama viimine kaasnes kaebaja vahistatu staatusega, mõistab kohus, et kahjunõude aluseks olev ajavahemik on
  9. august 2022 kuni
  10. september 2022 (s.o kuni vanglale käesolevas asjas kahju hüvitamise taotluse esitamiseni).
  11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 1 Kuna arestimaja ülesandeid hakkas Tartu Vangla täitma alates
  12. märtsist 2021, siis ei saa hüvitamisnõude aluseks olev ajavahemik alata sellest kuupäevast varem. Täpsemalt on kaebaja vangla eluosakondades E1, E2, E5 ja E9 paiknenud järgmistel aegadel: E1 eluosakonnas: 02.05.2022 kuni 10.05.2022 (kambris nr 1003); E2 eluosakonnas: 29.01.2021 kuni 10.03.2021 (kambris nr 1165), 26.03.2021 kuni 30.03.2021 (kambris nr 1077), 05.04.2022 kuni 02.05.2022 (kambris nr 1081); E5 eluosakonnas: 13.11.2021 kuni 24.11.2021 (kambris nr 2010), 27.06.2022 kuni 19.07.2022 (kambris nr 2003); E9 eluosakonnas: 10.03.2021 kuni 26.03.2021 (kambris nr 3012), 31.05.2021 kuni 19.10.2021 (kambris nr 3012), 14.03.2022 kuni 05.04.2022 (kambris nr 3001), 10.05.2022 kuni 27.06.2022 (kambris nr 3006), 19.07.2022 kuni 30.08.2022 (kambris nr 3003) (vastustaja vastuse p 8; dtl 70). 5
(9)3-22-2551
  1. Kohus võtab esmalt seisukoha, kas esines vangla õigusvastane ja süüline tegevus, mille tõttu oli häiritud kaebaja ööuni, mille tagajärjena on kaebajale tekkinud väidetav tervisekahju ja alandatud tema inimväärikust. 12.
  2. Alates
  3. märtsist 2021 asus Tartu Vangla täitma arestimaja ülesandeid ja seetõttu paiknevad vanglas ka aresti- ja kainestuskambrid. Vangla möönab, et aresti- ja kainestuskambritest kostuvad helid võivad jõuda ka vangla eluosakondadeni, mis asuvad arestija kainestuskambritele lähemal. Seega ei ole välistatud, et helid võisid aresti- ja kainestuskambritest kanduda ka kaebaja kambrisse ning seetõttu ka tema und häirida. Samas on vastustaja kohtule selgitanud, et ametnikud reageerivad öörahu rikkumisele koheselt ja võtavad tarvitusele meetmed, et lärm teisi vanglas kinni peetavaid isikuid ei segaks. Eelnevat kinnitab ka IV üksuse valvur oma
  4. oktoobri
  5. a e-kirjas (dtl 74), märkides ühtlasi, et selliseid juhtumeid on väga vähe ja 1,5 aasta jooksul on vaid üks kinnipeetav lärmi üle kurtnud. Samuti ei ole E-hoones viibivad III, IV ja V üksuse kinnipeetavad vanglale arestimajast kostuva lärmi osas kirjalikke pöördumisi esitanud (vt Tartu Vangla
  6. novembri
  7. a otsus nr 1-13/3052, dtl 24). Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul usutav vastustaja väide, et aresti- ja kainestuskambritest kostuv lärm saaks olla niivõrd häiriv, et E-hoones kinni peetavate isikute ööuni oleks olulisel määral häiritud. Vastasel korral oleks kinni peetavad isikud esitanud vanglale rohkem sellekohaseid kaebusi. 12.
  8. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on ühel korral pöördunud vangla poole ja kurtnud arestimajast kostuva lärmi ja öörahu rikkumise üle (
  9. mai
  10. a vaie nr 1-11/166-1, dtl 76-77). Samas on kaebaja hiljem esitatud vaidest loobunud. Lisaks puudutas kaebaja vaie E1 ja E2 osakondades viibimist. E5 ja E9 osakonda kostuvast lärmist ei ole kaebaja vastustajat teavitanud (vt vastus kaebusele, dtl 71) ega ööune häirimise osas vastustajale ka muid pöördumisi esitanud. Kohus möönab, et üldteadaolevalt on piisaval ööunel oluline positiivne mõju inimese tervisele. Vastupidiselt kaebaja väidetule ei nähtu aga asjas esitatud kaebaja tervisekaardi sissekannetest, et kaebaja oleks tervishoiutöötajale kurtnud unehäirete üle seoses arestimajast kostuva lärmiga. Ka meditsiiniosakonna õe
  11. novembri
  12. a e-kirjast (dtl 84) nähtub, et kaebaja ei ole tervishoiutöötajatele ajavahemikul
  13. jaanuar 2021 kuni
  14. november 2022 kurtnud, et ta ei saaks arestimajast kostuva lärmi tõttu magada. Seega ei ole usutav, et aresti- ja kainestuskambritest kostuvad helid oleks kaebajat pikema aja jooksul ülemääraselt häirinud. Asja materjalidest ilmneb, et kaebaja tarvitab alates
  15. veebruarist 2021 ka pidevalt unerohtu, mis peaks tema uinumist ja magamist soodustama. 12.
  16. Kaebaja tervisekaardilt nähtub, et ta on unehäirete esinemist kurtnud tervishoiutöötajale
  17. veebruaril 2021, st juba enne seda, kui vangla alustas arestimaja ülesannete täitmist. Kaebaja on tervisekaardi sissekande kohaselt öelnud, et ta ei saa magada ja keskenduda ning kuuleb kambris mingeid suminaid (dtl 53). Kaebaja tervisekaardilt ilmneb ka, et ta on enda depressiooni, närvilisust, stressi ja peavalusid ise seostanud üksikvangistusega (nt
  18. augusti 2021 ja
  19. veebruari
  20. a sissekanded, dtl 53 ja 57). Unerohtu on kaebaja hakanud tarvitama juba enne seda, kui Tartu Vangla hakkas arestimaja ülesandeid täitma. Kaebaja on korduvalt kaevanud peavalu üle, kuid
  21. oktoobri
  22. a sissekande (dtl 56) kohaselt tekkisid tal peavalud juba seitse aastat tagasi ning ta seostab neid ise
  23. aastal saadud peatraumaga. Ka kaebaja viidatud ravimiannuste suurendamist ei saa tervisekaardi andmete alusel seostada unehäiretega, mis on väidetavalt tekkinud arestimajast kostuva lärmi tagajärjel. Seega ei tõenda kaebaja terviseandmed, et kaebajale oleks aresti- ja kainestuskambritest kostuva lärmi tagajärjel tekkinud tervisekahju. 6
(9)3-22-2551 12.
  1. Tartu Vanglale on õigusaktiga2 pandud arestimaja ülesannete täitmise kohustus. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et aresti- ja kainestuskambritest kostuks vangla eluosakondadesse pidev lärm, mis häiriks süstemaatiliselt kinni peetavate isikute (sh kaebaja) ööund ja oleks inimväärikust alandav. Aresti- ja kainestuskambritest kostuvat mõningast lärmi ei saa täielikult välistada. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja väites, et kui sellised juhtumid aset leiavad, reageerib vangla neile väidetavalt koheselt. Ka tavaelus võib tekkida olukordi, kus inimese öörahu on vahel häiritud näiteks naabri tegevuse, avalikus ruumis toimuva ürituse vms tagajärjel. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et vastustajale saaks ette heita õigusvastast ja süülist tegevust seonduvalt kaebaja ööune häirimisega või öörahu ajal kostuvale lärmile reageerimata jätmist. Samuti ei ole tõendatud, et kaebaja unehäired ja muud terviseprobleemid seonduksid arestimajast kostuva lärmiga. Seega ei ole tõendatud ei vastustaja õigusvastane tegevuse ega ka põhjuslik seos vangla tegevuse (arestimaja ülesannete täitmine) ja kaebaja tervisehäirete vahel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud ka asjaolusid, mis kinnitaks kaebaja une häirimist sellises ulatuses, et see oleks omandanud väärikuse alandamise mõõtme. Kahju hüvitamise eeldused RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 tähenduses pole seega täidetud.
  2. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitist ka selle eest, et ta on sunnitud jalutama betoonboksides, kus on võimatu tegeleda spordiga. Kaebaja arvates on sellega alandatud tema inimväärikust. 13.
  3. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja alates
  4. augustist 2022 vanglas vahistatu staatuses. Seega kohaldub talle vahistatu režiim, mis erineb kinnipeetavale kohaldatavast režiimist. Kui kinnipeetavad saavad näiteks vabalt liikuda eluosakonna piires, siis vahistatuid hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris (

§ 90lg 3).

Samuti tuleb vahistatuid hoida kinnipeetavatest eraldi (

§ 12lg 1 p 3).

Tartu Vangla vastusest kaebusele nähtub, et jalutusaiad on eelkõige mõeldud avatud eluosakondades viibijatele. Seega jalutavad jalutusaias kinnipeetavad (s.o süüdimõistetud isikud). Kuna kaebaja on vahistatu, tuleb tema puhul kohalduva eraldihoidmise nõude tõttu (

§ 12lg 1 p 3) teda hoida kinnipeetavatest eraldi.

13.2. Kehtiva õiguse normid ei sätesta kinnipidamisasutuses jalutamise täpsemat korraldust ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks jalutada talle meelepärastes tingimustes, sh nt jalutusaias.

§ 93

lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajale on soovi korral võimaldatud igapäevane jalutuskäik värskes õhus jalutusboksis. 13.

  1. Kohtupraktika on väärtustanud vanglas kinni peetavate isikute, sh ka vahistatu staatuses vanglas viibivate isikute liikumis- ja kehakultuuriga tegelemise võimalust (nt Riigikohtu 17.06.2021 otsus asjas nr 3-19-1416, p 38). Vangla kinnitusel on Tartu Vangla jalutusboksid piisavalt suured ning kaebaja saab ka jalutusboksis liikuda ja tegeleda spordiharjutustega. Kuigi kaebaja viidatud õiguskantsleri
  2. mai
  3. a seisukohas nr 7-7/202136/2103141 on kajastatud Tartu Vangla jalutusbokside olukorda ning viidates Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) seisukohtadele on vanglale tehtud ettepanek teha pingutusi, et kinniste osakondade kinnipeetavate jalutusalad vastaksid rahvusvahelistele kinnipidamisstandarditele ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustele, ei ole CPT seisukohad õiguslikult siduvad, vaid siiski vaid soovituslikud ning mõeldud arvestamiseks nende eesmärke silmas pidades. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt märkinud, et värskes õhus sportimise lühike kestus, mis piirdub ühe tunniga päevas, on faktoriks, mis halvendab sellise kinnipeetava olukorda, kes on ülejäänud ajaks suletud oma
  4. märtsil 2021 jõustunud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (arestimaja ülesannete üleandmine) 2 7

(9)3-22-2551 kambrisse (vt nt EIKo nr 41833/04, p 88 ja EIKo nr 3242/03, p 69). Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on selgitanud, et mida pikem on vahi all viibimise periood, seda mitmekesisem peab režiim olema. Seejuures tuleb igaühele tagada vähemalt tunniajane värskes õhus kehakultuuriga tegelemise võimalus sobilikes tingimustes (CPT „Remand detention“, väljavõte
  1. üldraportist, avaldatud 2017, p 58). Viidatud seisukohtades sisalduvate tingimuste mittetäidetuse korral ei saa vastustaja tegevust pidada aga veel igal juhul õigusvastaseks. Vastustaja võimalused jalutuskäikude korraldamisel on seotud muu hulgas ka vangla arhitektuuriliste lahendustega, mida vastustajal endal ei ole võimalik hõlpsasti ja paindlikult muuta. Tartu Vanglas jalutusaia asemel jalutusboksis jalutamine ei ole ka võrreldav selliste õigusvastaste olukordadega, mida Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud väärikust alandavaks (nt jalutamisvõimaluse puudumine üldse, täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine). Praeguse vaidluse lahendamisel väärib tähelepanu, et kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude seoses värskes õhus sportimisvõimaluste piiratusega, olles vahistatu staatuses vanglas viibinud kõigest kuu aega (kaebaja viibib vahistatuna Tartu Vanglas alates
  2. augustist 2022 ning kahju hüvitamise nõude vanglale esitas ta
  3. septembril 2022 (dtl 16-19). Seega ei saa kohtu hinnangul vangla tegevust kaebajale igapäevaste värskes õhus jalutuskäikude ajal sportimisvõimaluste tagamisel, kuigi need toimuvad jalutusboksis, pidada õigusvastaseks ega kaebaja väärikust alandavaks. Kahju vältimiseks on vahistatul võimalik enda õiguste tõhusamaks kaitsmiseks esitada ka kohustamisnõudeid ja nende rahuldamata jätmise korral pöörduda vaidega vangla ning vajadusel hiljem ka kohtu poole.
  4. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitist ka selle eest, et ajavahemikul
  5. mai 2022 kuni
  6. mai 2022 ei saanud ta väidetavalt vanglas lugeda ajalehti ja ajakirju. Kaebaja peab ka sellist kohtlemist tema väärikust alandavaks. 14.1.

§ 30

lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Vangla kinnitusel väljastatakse ajalehti ja ajakirju vastava sooviavalduse alusel. Ajavahemikul

  1. mai 2022 kuni
  2. mai 2022 viibis kaebaja E1 osakonnas kartseris ja eraldatud lukustatud kambris. Vanemvalvuri
  3. oktoobri
  4. a e-kirjast (dtl 88) võib järeldada, et ajakirju ei olnud kaebajal sellel ajal võimalik saada, sest sektoris neid ei ole, kuid ajalehti jagatakse kõikidele, kellel on selleks soov. Vanemvalvur on viidatud kirjas ka märkinud, et kui kaebaja oleks soovi avaldanud, oleks ta ajalehe ka saanud. 14.
  5. Kaebaja ei ole kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ise täpsemalt välja toonud ega ole ka selgitanud, millal täpsemalt ja kelle käest ta vanglas ajavahemikul
  6. mai 2022 kuni
  7. mai 2022 ajalehti ja ajakirju küsis ning mida talle vastati. Kuna kaebaja ei ole kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid välja toonud, ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja üldse sel ajavahemikul vanglalt ajalehti ja ajakirju küsis. Kaebaja ise märgib vaid, et talle ei antud ajalehti ja ajakirju. Kuigi ajakirju ei oleks kaebajale ilmselt ajavahemikul
  8. mai 2022 kuni
  9. mai 2022 väljastatud, kui neid E1 osakonnas ei olnudki, peab kohus usutavaks, et vähemalt ajalehe küsimise korral oleks see kaebajale ka väljastatud. Vaidlust ei ole selles, et ajalehed on Tartu Vanglas kinni peetavate isikute jaoks tellitud (vt vastustaja vastuse p 22, dtl 72). 14.3.

§ 30

lg-st 1 ei tulene, et kinnipeetaval peaks olema võimalik lugeda ajalehti ja ajakirju igapäevaselt. Kohtupraktikas on leitud, et piisav ja mõistlik on olukord, kus ajalehti väljastatakse kinnipeetavale paaril korral nädalas (nt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus asjas nr 3-21-1782, p 10 ja seal viidatud praktika). Kui kaebajale ka jäid ajavahemikul
  3. mai 2022 kuni
  4. mai 2022 ajalehed ja ajakirjad väljastamata isegi juhul, kui 8

(9)3-22-2551 ta selleks on soovi avaldanud, ei saa kohtu hinnangul pidada seda kaebaja väärikust alandavaks kohtlemiseks. Nagu eelnevalt ka juba märgitud, on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas peetud väärikust alandavaks siiski üksnes õiguste tõsiseid ja raskeid riiveid, milleks kindlasti ei saa pidada 8 päeva jooksul ajalehe ja ajakirja mittesaamist. Kaebaja jaoks ei puudunud samas ka juurdepääs päevakajalisele teabele ja uudistele ning meelelahutus, kuna ta sai kambris kuulata raadiot. Kaebaja ei ole vastustaja sellele väitele vastu vaielnud ega seda kummutanud. 14.
  1. Seega ei ilmne kohtu hinnangul ka ajalehtede ja ajakirjade lugemisega seoses vastustaja tegevuses sellist õigusvastasust ega sellest tulenevat mittevaralist kahju, mis tingiks hüvitamisnõude rahuldamise.
  2. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (350 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada ning menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad ülejäänud osas nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
  4. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse tervikuna kinniseks, kuna kohtutoimikusse kogutud dokumendid (sh kaebus ja kaebaja enda muud avaldused) sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta ning menetluse osaline kinniseks kuulutamine ei oleks otstarbekas ega eesmärgipärane. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutamise vastu.
  5. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.