Obsah (5)

§ 158§ 44§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-2417 Otsuse kuupäev 4. oktoober 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Marina Puškina ja Sergei Puškini kaebus Narva

) § 123 lg 1 nimetatud andmeid. S.h ei ole vastustaja märkinud, kas ta nõustub kaebusega või vaidleb sellele vastu. Vastustaja seisukohtade puudumine ei takista asja lahendamist. Vastustaja vastust saab mõista nii, et vastustaja ei nõustu kaebusega ning jääb vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse seisukohtade juurde - vastustaja viitas oma varasematele seisukohtadele kontekstis, mille põhjal vastustaja peab vaidlustatud korraldust õiguspäraseks.

1. Vaidlustatud korralduses keeldus vastustaja ehitusloa andmisest EhS § 44 p 1 alusel. See säte ütleb, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Vastustaja etteheideteks kavandatavale elamule on, et elamu kõrgus ja korruste arv on suuremad kui on ette nähtud üldplaneeringus ja projekteerimistingimustes. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.1.1.1 on öeldud, et väikeelamumaal on suurim lubatud üksikelamu maapealne korruselisus 2 korrust ja suurim lubatud üksikelamu katuseharja kõrgus 9 m alusplaanil mõõdetud maapinna kõrgusmärgist (tl 49). Projekteerimistingimuste punkti 3.5 järgi pidi elamu katuseharja maksimumkõrgus olema 9 m olemasolevast maapinnast (alusplaanil mõõdetud maapinna kõrgusmärgist Amsterdami nulli suhtes). Punkti 3.6 järgi oli elamu suurim korruste arv kaks, poolte seisukohtade põhjal on mõeldud kaht maapealset korrust.
2. Otsuse punktis 10 toodu tähendab, et nõuded elamu kõrguse ja korruste arvu kohta on küll ära toodud projekteerimistingimustes, kuid sisuliselt on tegemist üldplaneeringust tulenevate piirangutega, mida on projekteerimistingimustes korratud. Olenemata sellest ei nõustu kohus kaebajate väitega, et vastustajal ei olnud õigust määrata ehitise korruste arvu. EhS § 26 lg 4 p 6 alusel sai vastustaja projekteerimistingimustega määrata hoone arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused. Korruste arv kuulub nende hulka. PlanS § 75 lg 1 p 18 alusel on üldplaneeringu ülesandeks planeeringuala üldiste kasutusja ehitustingimuste määramine. Ehitise korruste arvule piirangu kehtestamine planeeringuga on praktikas laialdaselt kasutusel ja aktsepteeritud (vt näiteks Riigikohtu 25.11.2019.a otsus kohtuasjas 3-17-1930).
3. Vastustaja on vaidlustatud korralduses õigesti kindlaks teinud, et kavandatav ehitis ei olnud kooskõlas üldplaneeringus ja projekteerimistingimustest kehtestatud piirangutega. Elamu kõrgust tuli arvestada olemasolevast maapinnast. Raja tn 63 kinnisasja topograafilise plaani ja elamu asendiplaani (tl 121-122) alusel jäävad elamu all ja ümbruses maapinna kõrgused vahemikku 5,56 - 5,76 m abs (EH2000). Ehitusprojekti seletuskirjas on öeldud, et maapinna absoluutkõrgus maja ehitamise kohas on 5,50 - 5,63 m (tl 129). Elamu katuseharja kõrgus sai seega kõige rohkem olla 14,50 (5,50 + 9) kuni 14,76 (5,63 + 9) m abs (EH2000). Kaebajate esitatud andmetel on elamu absoluutne kõrgus 16,7 m abs (vt näiteks tl 21 pöördel). Elamu on ligikaudu kaks meetrit kõrgem kui üldplaneering ja projekteerimistingimused lubavad. 4
4. Otsuse punkti 12 põhjal ei ole ühtlasi õige kaebajate väide, et kavandatava elamu asukohas on maapinna kõrguste vahe 1,5 m. Kõrguste vahe Raja tänava (kõrgused 7,13 - 7,20 m abs) ja Raja tn 63 kinnisasja sellest kaugeima osa (väikseim kõrgus 5,55 m abs) vahel on küll suured, kuid arvestada ei tule mitte nende kõrgustega, vaid elamut vahetult ümbritseva maapinna kõrgusega. Nagu eespool öeldud, on kõrguste vahe elamu asukohas 20 cm või väiksem. Asjasse ei puutu see, kui arusaadavalt on ehitise kõrguse määramine reguleeritud. Vastustaja on üldplaneeringus ette näinud iseseisva kõrgusepiirangu - katuseharja kõrgus ei või olla suurem kui 9 m seda ümbritseva maapinna kõrgusest. Kõrguste vahe elamu ümber ei ole praeguses asjas selline, et kõrguse piirangu täitmine sellest sõltuks.
5. Elamu vaadete 5-1 ja A-D (tl 127) põhjal ei arvesta kaebajad elamu kõrgust 9,5 m olemasolevast maapinnast, vaid lähtuvad oma kavatsusest tõsta elamu ja Raja tänava vahel (osaliselt) maapinna kõrgust nii, et moodustub maa-ala ühtlase kõrgusega 7,21 m abs. Ka ehitusprojekti seletuskirjas on öeldud, et hoone peasissekäigu ette rajatakse haljastus Raja tänava kõrgusmärkide tasemele (tl 130 pöördel). Kaebajad on sellele kõrgusele omistanud väärtuse ±0.00 ning on määranud elamu kõrguse ja selle, kui suures osas jääb esimene korrus maapinnast allapoole, lähtudes maapinna kõrgusest 7,21 m abs. Selliseks tegevuseks ei tulene õiguslikku alust ühestki käesoleva vaidlusega seotud õigus- või haldusaktist. Vastupidi, nii toimides rikuvad kaebajad ka projekteerimistingimuste punkti 3.13, mis keelab Raja tn 63 kinnisasja reljeefi muuta. Kaebajad viitavad sellele, et Marina Puškina ja Sergei Puškin ostsid kinnisasja pärast üldplaneeringu kehtestamist ja neil ei olnud võimalust üldplaneeringut vaidlustada. Kohus leiab vastupidi, et kaebajad said sel juhul kinnisasja ostes arvesse võtta, millised võimalused on neil üldplaneeringu alusel kinnisasja kasutamiseks.
6. Kõrgused on antud EH2000 süsteemis ehk Euroopa kõrgussüsteemis, mille lähtenivooks on niinimetatud Amsterdami null. Tegemist ei ole arusaamatu või defineerimata süsteemiga, vaid alates 01.01.2018 Eestis kasutusel olnud kõrgussüsteemiga, mis on planeerimise ja ehituse valdkonnas tegutsevatele isikutele üldiselt tuntud ja arusaadav (vt näiteks https://maaamet.ee/ruumiandmed-ja-kaardid/geodeesia/euroopa-korgussusteem).
7. Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust sellel, kas Raja tn 63 kinnisasi on looduslikult naaberkinnisasjadest madalam. Isegi kui see nii oleks, siis ei anna see õigust üldplaneeringu ja projekteerimistingimuste nõuetest meelevaldselt kõrvale kalduda. Lisaks ei näita kohtuasjas esitatud tõendid, et see nii oleks. Kaebajate viidatud maa-ameti andmed (väljatrükk tl 144 pöördel) on väikese täpsusastmega. Kavandatava elamu asukohal klõpsides võib küll näha kaebajate välja trükitud tulemust, et maapinna kõrgus on 5,5 m abs, aga sealsamas kõrval on kõrgus 6 m abs: 5 Kaebajate esitatud foto Raja tn 65 elamust, mis on pildistatud Raja tn 63 kinnisasja poolt (tl 68 alumine parempoolne foto) ei näita olulist erinevust nende kinnisasjade maapinna kõrguses.
8. Ka korruste arvu osas on vastustaja õigesti leidnud, et kavandatava ehitise maapealsete korruste arv on kolm. Määruse „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 7 ja 9 ütlevad, et - maa-aluseks korruseks on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist; - kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. Kavandatava elamu vaadetelt 5-1 ja A-D (tl 127) nähtub, et keldrikorruse põranda kõrguseks kavandati 5,70 m abs. Elamu keldrikorruse põrand on seega ligikaudu samal kõrgusel olemasoleva maapinna kõrgusega. Sel juhul on elamu kõik kolm korrust maapealsed korrused - alumise korruse põrand ei ole üldse või on väga vähe maapinnast madalamal.
9. Kavandatava elamu kõrguse või korruste arvu hindamisel ei ole tähtis, kas mõni elamu korrustest on mansardkorrus (kohtu arusaamisel mõistetakse mansardkatuse all teatavat tüüpi murdpinnalist katust). Määruse „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 4 alusel loetakse pööningu- või katusekorrus korruseks, kui seal paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina. Kavandatava elamu ülemise korrusel paiknevad eluruumid, mis on kogu korruse ulatuses täiskõrgusega (tl 126).
10. Põhimõtteliselt on õige, et projekteerimistingimustest on ehitusloa andmisel võimalik kõrvale kalduda. Kohtu hinnangul tuleb see siiski kõne alla erandina, eelkõige juhul, kui projekteerimistingimused osutuvad hilisemal kontrollil õigusvastasteks, ning reeglina tuleb ehitusloa taotlemisel projekteerimistingimuste nõudeid järgida (vt Riigikohtu 20.06.2023.a otsus asjas 3-20-19). Muidu puuduks üldse mõte projekteerimistingimuste andmisel ja pädeva asutuse õigusel keelduda ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta projekteerimistingimustele (EhS § 44 p 1). Kuid nagu eespool öeldud, on praegusel juhul vaidluse all olevad projekteerimistingimuste nõuded ühtlasi üldplaneeringu nõuded. Üldplaneeringut ei saa projekteerimistingimustega muuta. Kohus ei nõustu sellega, et vastustaja oleks pidanud käsitlema ehitusloa taotlust ja ehitusprojekti kui taotlust muuta projekteerimistingimusi, kuid ka projekteerimistingimuste muumine ei oleks praeguse vaidluse asjaoludel olukorda muutnud.
11. Projekteerimistingimused anti PlanS § 125 lg 5 alusel. See säte ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. See tähendab, et vastustaja võimaldas kaebajatele ehitamiseks vajalike toimingute tegemist lihtsustatud korras, ilma detailplaneeringu koostamiseta. Kuid sellises olukorras ei saa kuidagi 6 kõrvale kalduda nõuetest, et ehitis peab mahuliselt sobima piirkonna väljakujunenud keskkonda ning järgima üldplaneeringus ette nähtud ehitustingimusi. Vastasel korral ei oleks vastustaja saanud detailplaneeringu koostamise nõudest erandit teha.
12. Kaebajad taotlesid üldplaneeringu seletuskirja punkti 3.1.1.1 kohaldamata jätmist, kuna see on vastuolus põhiseadusega. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

§ 158

lg 4 alusel jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Üldplaneering ei ole õigustloov akt, vaid haldusakt (üldkorraldus).

1. Kui kavandatav ehitis rikub üldplaneeringus ja projekteerimistingimustes kehtestatud nõuded elamu kõrgusele ja korruste arvule, siis ei oma enam määravat tähtsust, kas põhjendatud olid ka vastustaja etteheited, et ehitis ei sobitu ümbruskonda oma mahu poolest ja täidetud ei ole lammutatud hoonega sarnaste akende kasutamise nõuet. Kohus märgib lühidalt, et ehitise maht ja korruste arv on eraldiseisvad ehitist iseloomustavad tunnused. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja andmeid, mille järgi kavandatav ehitis on mahult oluliselt suurem seda ümbritsevatest ehitistest (tl 26 pöördel - 27). Nende põhjal on Raja tn 63 kinnisasjast kahel pool paiknevate elamute mahud Raja tn 65 elamul 1331 m3 , Raja tn 61 elamul 437 m3 ja Lembitu tn 11a elamul 205 m3, kuid nende vahele kavandatud Raja tn 63 elamul 2583 m
2. Ka Raja tn 63 „taga“ paikneva Nurme tn 50a maht on kavandatavast elamust oluliselt väiksem - 1795 m
3. Kaebajad eksivad selles, et projekteerimistingimustega ei ole elamu mahule piiranguid kehtestatud. Ka nõue, et ehitis peab mahuliselt sobituma ümbritsevasse keskkonda, on piirang. Seda nõuet saab täpsemalt tõlgendada otsuse punktis 2 nimetatud 27.07.2021.a korralduse põhjenduste kaudu - hoonet on võimalik lubada lammutada ning ehitada uut võimalikult olemasolevas mahus ja dekooriga. Seega peab hoone maht olema kooskõlas mitte ümbruskonna suurima hoonega (ja sedagi olulisel määral ületama), vaid ümbruskonna keskmise mahu ja lammutatud hoone mahuga. Hinnangu andmine sellele, kas täidetud on projekteerimistingimuste punkti 3.9 nõue kasutada lammutatava hoone verandaga sarnast akende jaotust (väikse- ja suureruuduliste akende jaotus), on küll teataval määral subjektiivne, kuid kohtu arusaamisel ei ole kavandatavatel akendel siiski kasutatud endistele akendele iseloomulikku eripärast suurte ja väikeste ruutude vaheldumist (vt tl 68 pöördel). Puudu on just vastustaja nõutud vaheldumine - kavandataval aknal on üks rida väikeseid, üks rida suuri ja üks rida keskmise suurusega ruute, mis paiknevad korrapärastes ridades.
4. Kaebajad viitavad sellele, et nad lähtusid lisana 3 projekteerimistingimuste juurde võetud eskiisist. Kohtu hinnangul ei saa mõistlik isik eeldada, et ta saab lähtuda üksnes elamu kahe vaate eskiisist ning jätta tähelepanuta konkreetselt sõnastatud projekteerimistingimuste nõuded. Projekteerimistingimuste andmisel on lisatud eskiisi kohta selgelt öeldud, et tegemist on koos taotlusega esitatud dokumendiga. Korralduse resolutsioonis on samuti üheselt mõistetavalt öeldud, et projekteerimistingimused antakse vastavalt lisale
5. Resolutsioonis või projekteerimistingimustes (lisas 1, tl 15-16) ei ole eskiisile viidatud. Kohus märgib lisaks, et eskiisil ei ole kõrgused toodud absoluutsetena (süsteemis EH2000) ning selle põhjal ei ole võimalik aru saada, kuidas suhtestub eskiisil näidatud hoone olemasoleva maapinna kõrgusega. Taotletud ehitusloa andmiseks ei tulene õiguspärast ootust sellest, et vastustaja andis 06.12.2022 kasutusloa Raja tänav L2 paiknevale gaasijaotustorustikule (tl 97-98). Tegemist on võrguettevõtja omandis oleva torustikuga, mis kohtu arusaamisel ehitati selleks, et Raja tn 63 7 kinnisasi saaks liituda gaasivõrguga. Kaebajate valik oli alustada gaasivõrguga liitumise korraldamist enne elamu ehitusloa saamist. Kui jaotustorustiku osa oli nõuetekohaselt valmis ehitatud, siis puudus põhjus jätta sellele kasutusluba andmata.
6. Kokkuvõttes on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja kaebajate väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kui vaidlustatud korraldus jääb kehtima, siis ei ole võimalik rahuldada nõuet kohustada vastustajat ehitusloa taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus jätab Marina Puškina ja Sergei Puškini kaebuse rahuldamata
7. Kohus selgitas 28.03.2023.a määruse punktis 9, et Gelikoid OÜ kaebeõigus on kahtluse all. Kahtlusi tekitab see, kas Gelikoid OÜ-l on iseseisev avalik-õiguslik suhe vastustajaga, mille raames oli talle võimalik kahju tekitada. Kaebajad ei ole pärast seda kaebeõigust täiendavalt põhjendanud. Kohus jätab Gelikoid OÜ kaebuse rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Sellest, et osaühing tasus Marina Puškina ja Sergei Puškini kulutused õigusabile vaidemenetluses, ei teki vastustaja ja Gelikoid OÜ vahel avalik-õiguslikku suhet. Gelikoid OÜ-l puudub subjektiivne õigus, mille rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda (

§ 44lg 1).

Gelikoid OÜ-l on õigus esitada tasutud kulude hüvitamise nõue eraõiguslikus menetluses Marina Puškina ja Sergei Puškini vastu. Kohus selgitab, et hüvitamisnõudel ei oleks olnud eduväljavaateid ka siis, kui selle oleksid esitanud Marina Puškina ja Sergei Puškin, kuna kohus leidis eespool, et vastustaja tegevus oli õiguspärane. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel ei ole sel juhul kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Menetluskulud. Selgitused 26.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebajate kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

27.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 8