Obsah (9)

§ 101§ 84§ 87§ 93§ 116§ 96§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-2186 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2024. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. K., S. K. ja D. K. hagi S. K. va

§ 101lg 7) kuni poja S.

täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatise vähendamine 15% lõpeb kui V. K. saab täisealiseks (XXX).a. 2.4.3 D. K. kasuks 212 (kakssada kaksteist) eurot 83 senti (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel ehk 37,50 eurot) kuni poja D.i täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. 2.4.3 Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A. K. pangakontole nr EEXXX iga kuu
2. esimeseks kuupäevaks.
3. Menetluskulud jätta 4.1 V. K., S. K. ja D. K. elatise nõudes poolte enda kanda. 4.2 S. K. isaduse vaidlustamise nõudes S. K. kanda Välja mõista S. K.ilt riigituludesse 591 (viissada üheksakümmend üks) eurot (millest 171 eurot on ekspertiisitasu ja 420 eurot riigilõiv vastuhagi esitamiselt). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 I ELATISE HAGI
4. V. K., S. K. ja D. K. esitasid oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi S. K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti A. K. ja S. K. abielu Narva Linnavalitsuses XXX.a. ja selle kohta on antud abielu tõend nr XXX. A. K. esitas Viru Maakohtule hagi abielu lahutamiseks. A. K. ja S. K. kooselust sündis kolm last: V. XXX.a, S. XXX.a. ja D. XXX.a. Hagejad elavad koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Kostja S. K. viibib Viru Vanglas. Viru Maakohus kohaldas kriminaalasjas nr xxx S. K.le kogu kriminaalmenetluse ajaks lähenemiskeeldu, keelates tal lähenemise A. K.le lähemale kui 10 meetrit. Hagejate vanemad elavad lahus (kostja viibib Viru Vanglas), A. K. viibis 2022.a oktoobris koos nelja lapsega xxx turvalisel majutusel. Kostja S. K. tasus laste ülalpidamiseks elatist viimati 2022.a novembrikuus. Alates 2022.a. detsembrist kostja lastele ülalpidamist andnud ei ole. A. K. viibib lapsehoolduspuhkusel, kasvatab üksi nelja alaealist last (neist kolm on kostjaga ühised lapsed) ja tema igakuise sissetuleku moodustavad peretoetus 658, 36 eurot ja elatisabi 100 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise vastavalt

§ 101sätestatule alates 01.12.2022.a.

V. kasuks igakuiselt 161,47 eurot, S. kasuks 135,25 eurot, D.i kasuks 151,47 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni.

1. Kohtuistungil 26.01.2024.a. jäi hagejate seaduslik esindaja esitatud nõude juurde. A. K. täpsustas, et viibib käesoleval ajal veel lapsehoolduspuhkusel kuna kõige noorem laps ei ole veel 3 aastaseks saanud. Igakuine sissetulek on 1100 euro ringis, st peretoetused + elatis kõige vanemale lapsele.
2. 06.06.2023.a määrusega kohustas kohus hagi tagamisena S. K. tasuma kohtumenetluse ajal elatist laste V., S. ja D.i ülalpidamiseks igakuiselt igaühele 100 (ükssada) eurot, kokku 300 (kolmsada) eurot, alates
3. juunist 2023.a kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (tl 111-112). S. K. VASTUVÄITED
4. Sisulisi vastuväiteid elatise nõudele S. K. ei esitanud. Kohtuistungil 26.01.2024.a. võttis kostja omaks, et ülalpidamiskohustus kolme lapse ees on, kuid arvestades asjaolu, et viibib Viru Vanglas (kriminaalasjas ei ole kohtuotsus veel jõustunud kuid esialgu peab karistust kandma kuni 2029.a) ning on täitmata laenukohustusi ja peab tasuma kriminaalmenetluse kulu, siis elatist tasuda ei ole võimalik. Lisaks eeltoodule peab ta kokkuleppel (ilma kohtuotsuseta) tasuma ülalpidamist oma vanemale lapsele. Kostja soovis, et kohus kohustaks A. K.t esitamata talle ostutšekid, näitamaks, et riiklik elatisabi, mida tuleb hakata hüvitama kostjal, läheb laste kulude katteks. II S. K. VASTUHAGI 3
5. S. K. esitas kohtule vastuhagi isaduse vaidlustamise nõudega. Kostja ei ole veendunud, kas on kõigi kolme lapse bioloogiline isa, kuna abielu ajal oli A. K.l suhteid teiste meestega. S. K. viibis tihti komandeeringutes, saabudes ootamatult koju, ei leidnud ta sealt abikaasat eest isegi öösiti. Samuti leidis ta ühiskasutuses olnud arvutist naise seksuaalset tooni kirjavahetuse meestega. Väidetavalt tunnistas A. suhete halvenedes, et on korduvalt kostjat petnud, näitas uhkusega kirjavahetust meestega ja rääkis, millistes SPA-des ja hotellides nendega käinud. Kui ta küsis naiselt, palju võib veel teda petta, ja tuleks proovida suhet päästa laste nimel, vastas A., et need pole S. K., vaid ainult tema lapsed. Arvestades esitatud elatise nõuet soovib kostja veenduda, kas on laste bioloogiline isa. Kostja soovis DNA ekspertiisi määramist. KOSTJATE VASTUVÄITED
6. A. K. ei vaielnud vastu DNA ekspertiisi taotlusele. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et S. K. isaduse vaidlustamise nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. V., S. ja D. K. elatise hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. Isaduse vaidlustamise hagi
9. Perekonnaseaduse (

) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt

§ 84lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. S. K. on isana kantud V. (sünd xxx.a), S. (sünd. xxx.a.) ja D.i (xxx.a.) sünnitõendile (tl 8-10). A. ja S. K. abielu sõlmiti xxx (tl 7) D. on sündinud abielu ajal, V. ja S. isaduse on S. K. omaks võtnud

§ 87mõttes.

10. Esitatud vastuhagis märkis S. K., et lapsed võivad mitte olla tema omad, kuna A. K. ütles, et lapsed on ainult tema (A. K.) omad ja naine tunnistas suhteid teiste meestega abielu ajal. 4 Vastavalt

§ 93

lõikele 1 võib isaduse kohtus vaidlustada üksnes 1 (ühe) aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Riigikohus on seisukohal, et isik kaotab 1 (ühe) aasta pärast õiguse kohtus isadust vaidlustada, kui ta vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada sai, kusjuures tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend tsiviilasjas 3-2-1-111-12 p 19). Kuigi S. K. on varasemalt isaduse omaks võtnud, ei välista see isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel vastava nõude esitamist. Kuivõrd laste põlvnemist (sh negatiivset) ei ole seni tuvastatud DNA ekspertiisi tulemusel, jäävad kahtlused ja võimalus manipuleerida laste põlvnemise /mittepõlvnemisega, mis lõppkokkuvõttes kahjustab alaealiste laste huve. S. K. on esitatud hagis märkinud (tl 72), et enne abielu lahutamise nõude esitamist (25.10.2022.a.) ta veel abikaasa petmisest ja asjaolust, et lapsed võivad mitte tema bioloogilised lapsed olla (A. K. sõnade kohaselt), ei teadnud.

1. Kohus määras 24.10.2023.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse kas V. K., S. K. ja D. K. põlvnevad S. K.st (tl 137-139). 29.11.2023.a. a ekspertiisiakti nr 23E-GE0981 järelduse kohaselt saab S. K. olla >99, 99999999% tõenäosusega V. K., S. K. ja D. K. bioloogiline isa (tl 153-157). Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et V., S. ja D. põlvnevad S. K.st ja hageja (vastuhagis) on laste bioloogiline isa. Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata.
2. Kuna ekspertiis tuvastas, et lapsed põlvnevad S. K.st, jääb S. K. isaduse vaidlustamise hagi rahuldamata. Elatise nõue
3. Hagiavalduses paluvad hagejad S. K.lt välja mõista elatise alates 01.12.2022.a. V. kasuks igakuiselt 161,47 eurot, S. kasuks 135,25 eurot, D.i kasuks 151,47 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagi esitati kohtule 08.02.2023.a. 14.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 5 Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras (

§ 101

järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatu ja väiklane S. K. taotlus kohustada A. K.t esitama talle laste kuludokumendid (söök, riided, huviringid jms), et kostja saaks veenduda, et riiklik elatisabi, mille hüvitamist riik temalt nõudma hakkab, on kasutatud laste huvides. 15. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

lg 1).

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 16. S. K. tunnistas kohtuistungil, et tal on ülalpidamiskohustus laste (hagejate) ees, kuid kannab karistust, mistõttu ei ole elatise tasumine võimalik. Lisaks eeltoodule on tal ülalpidamiskohustus veel ühe lapse ees, kellele maksab elatist kokkuleppel kohtuotsuseta vastavalt võimalusele. Kostjal tuleb tasuda ka kriminaalmenetluse kulu ning erinevaid laenukohustusi. Asjaolusid, et kostja on

§ 102olukorras, tuleb tõendada kostjal.

Rahvastikuregistri andmetel on S. K.l peale hagejate veel kaks alaealist last: xxx.a. sündinud Z. K. ja xxx.a sündinud V. K. (dtl 67), samas ei ole kostja millegagi tõendanud kas ja millises ulatuses neile ülalpidamist annab. Väide, et maksab kellelegi elatist vastavalt kokkuleppele, on paljasõnaline. Asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest vabastamiseks. Ka kinnipidamiskohas on võimalik töötada, samuti on võimalik ülalpidamiskohustust täita muu vara arvelt, mille realiseerimisest saadud vahenditest saab tasuda lastele elatist. Kinnistusraamatu andmetel on S. K. xxx korteri (registriosa nr xxx) omanik (dtl 193-194). Menetlusabitaotluses (tl 88 pöördel) on kostja ise märkinud korteri hinnanguliseks väärtuseks 6000 eurot. Transpordiameti Liiklusregistris on kostja registreeritud kahe sõiduki omanik: Jeep Grand Cherokee (reg. nr xxx, ehitusaasta 1999) ja Ford Focus C-Max (reg. nr xxx, ehitusaasta 2007.a.) (dtl 191-192) Sõidukid on arestitud kohtutäiturite poolt. K-Raha väljavõtte kohaselt on konto jääk 05.02.2024.a. seisuga 81,61 eurot (dtl 195) 6 Hagejate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku moodustavad riiklikud toetused (peretoetus, lastetoetus) ja elatisabi (kõik kokku ca 1100 eurot), tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära. 17. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 lg 4) . Vastavalt

§ 101

lg 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Tulenevalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 18. Hagejad nõuavad elatist alates 01.detsembrist 2022. Hagi on kohtule esitatud 08.veebruaril 2023.a. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 18.1 Detsembri 2022.a. eest kujuneb elatise

§ 101järgne arvestus järgmiselt: 18.1.1 V.

kasuks: - baassumma 209,2 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4); Keskmine brutopalk 2021.

aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. 209,2 +46,44= 255,64 -

§ 101

lg 5 ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud arvestada lasterikka peretoetusega elatise suuruse määramisel. Hagejad on lastega koos elava vanema ja elatist maksma kohustatud vanema ühised lapsed. Pere

1. ja
2. lapsele makstav lapsetoetus oli
3. a. 60 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetus 2022.aastal 300 eurot, millest pool (150 eurot) jagatuna kahega (so ühe vanema osa 152/2=75) ja seejärel kolme lapse vahel on 25 eurot. Seega arvestades 255,64 eurolt maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-30-25=200,54 eurot 7 18.1.2 S. kasuks: - baassumma 209,2 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 -

§ 101

lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-30-25=200,54 eurot - Kuivõrd S. ja V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb

§ 101

lg 7 alusel vähendada elatise summat 15% esimese lapsega võrreldes ehk 200,54 – 30,08 = 170,46 eurot 18.1.3 D.i kasuks: - baassumma 209,2 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 -

§ 101lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust (3.

lapse toetus 100 eurot, pool sellest 50 eurot) ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-50-25= 180,54 eurot 18.2 Arvestades, et perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 lastetoetuse ja § 21 lg 2 lasterikka pere toetuse suuruse muudatused jõustusid alates 01.02.2023 (rakendati tagasiulatuvalt alates 01.01.2023), kujuneb alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. väljamõistetav elatis järgmiselt: 18.2.1 V. kasuks - baassumma 209,2 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 -

§ 101

lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest arvestusega pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega (ühe vanema osa) ja edasi kolme toetust saava lapse vahel kujuneb elatise suurus 255,54-40-54,17= 161,37 eurot Pere

1. ja
2. lapsele makstav lapsetoetus oli 2023.a. 80 eurot. PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetus 2023.aastal 650 eurot, millest pool (325 eurot) jagatuna kahega ja seejärel kolme lapse vahel on 54,17 eurot. 18.2.2 S. kasuks - baassumma 209,2 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 -

§ 101

lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-40-54,17=161,37 eurot Kuivõrd S. ja V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb

§ 101

lg 7 alusel vähendada elatise summat 15% esimese lapsega võrreldes ehk 161,37-24,20=137,17 eurot 18.2.3 D.i kasuks - baassumma 209,2 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 8 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 -

§ 101lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust (3.

lapse toetus 100 eurot, pool sellest 50 eurot) ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-50-54,17= 151,37 eurot 18.3 Arvestades iga aasta 01. aprillist eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega indekseeritavat baassummat ja eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutust, kujuneb elatise arvestus perioodi eest 01.04.2023 kuni 31.12.2023.a. järgmiselt: 18.3.1 V. kasuks - baassumma 249,78 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4); Keskmine brutopalk 2022.

aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. 249,78 +50,55= 300,33 -

§ 101

lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetust (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel) kujuneb elatise suurus 300,33-40-54,17= 206,16 eurot Pere

1. ja
2. lapsele makstav lapsetoetus oli 2023.a. 80 eurot (PHS § 17 lg 3) PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetus 2023.aastal 650 eurot, millest pool (325 eurot) jagatuna kahega ja seejärel kolme lapse vahel on 54,17 eurot. 18.3.2 S. kasuks - baassumma 249,78 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 3% 1685 eurolt 249,78 +50,55= 300,33 -

§ 101

lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja 1/3 poolest lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 300,33-40-54,17=206,16 eurot Kuivõrd S. ja V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb

§ 101

lg 7 alusel vähendada elatise summat 15% esimese lapsega võrreldes ehk 206,16-30,92=175,24 eurot 18.3.3 D.i kasuks - baassumma 249,78 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 3% 1685-st on 50,55 eurot 249,78 +50,55= 300,33 -

§ 101lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust (3.

lapse toetus 100 eurot, pool sellest 50 eurot) ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 300,33-50-54,17= 196,16 eurot 18.4 Alates 01.01.2024 on PHS § 17 lg 3 lastetoetus pere

1. ja
2. lapsele 80 eurot, alates
3. lapsest 100 eurot ja § 21 lg 3 lasterikka pere toetuse suurus 450 eurot, seega kujuneb alates 01.01.2024 väljamõistetav elatis järgmiselt: 18.4.1 V. kasuks - baassumma 249,78 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4); Keskmine brutopalk 2022.

aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. 9 249,78 +50,55= 300,33 -

§ 101

lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel) kujuneb elatise suurus 300,33-40-37,5= 222,83 eurot 18.4.2 S. kasuks - baassumma 249,78 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 3% 1685 eurolt 249,78 +50,55= 300,33 -

§ 101

lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 300,33-40-37,5=222,83 eurot Kuivõrd S. ja V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb

§ 101

lg 7 alusel vähendada elatise summat 15% esimese lapsega võrreldes ehk 222,83-37,5=185,33 eurot 18.4.3 D.i kasuks - baassumma 249,78 eurot (

§ 101

lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4); 3% 1685-st on 50,55 eurot 249,78 +50,55= 300,33 -

§ 101lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust (3.

lapse toetus 100 eurot, pool sellest 50 eurot) ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 300,33-50-37,5= 212,83 eurot.

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 20.1 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega elatise nõude osas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 20.2 S. K. soov oli vastuhagis tuvastada, et kostjad ei põlvne temast. Asjas kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et V., S. ja D. K. põlvnevad S. K.st, seega jääb hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg 1 hageja kanda. Viru Maakohus vabastas menetlusabina (22.06.2023.a määrus tl 122-14) S. K. DNA ekspertiisitasu kandmisest summas 171 eurot kohustusega hüvitada ekspertiisitasu juhul kui 10 ekspert tuvastab, et V. K., S. K. ja D. K. põlvnevad S. K.st ning vabastas S. K. riigilõivu tasumisest isaduse vaidlustamise hagi (vastuhagi)esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus S. K.lt välja ekspertiisitasu 171 eurot ja isaduse vaidlustamise hagi esitamisel nõutava riigilõivu 420 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 11