Hageja nõue ja põhjendused 18.09.2024 esitas L L Pärnu Maakohtusse hagiavalduse U B vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 19.06.2010.a. Hageja märgib, et kostja on korduvalt keeldunud tulemast notari juurde, et abielu lahutada. Kaks aastat tagasi esitas hageja kohtule abielu lahutamise nõude, kuid siis võttis avalduse tagasi. Sel korral jääb hageja esitatud nõude juurde. Hageja soovib pärast abielu lahutust perekonnanime L. 13.02.2024.a kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja selgitas, et esimesed viis aastat oli abielu kooskõlaline, kuid siis hakkasid ilmnema probleemid. Hageja ei jõua kostjat enam hooldada. Hagejal on ka endal tervisega probleeme. Pooled elavad küll ühes korteris ja hageja käib kostjat hooldamas, kuid abielulised suhted on juba aastaid tagasi lõppenud. Kostja seisukoht Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud. 27.05.2024.a. kuulas kohus kostja isiklikult ära. Kostja abielu lahutada ei soovi. Kostja hinnangul ei soovi hageja temaga abielus olla enam pärast seda, kui kostja oli autoavariis kannatanuks. Kostja ei mõista, miks hageja temaga enam abielus olla ei taha. Kostja hinnangul pooltel abielus probleeme ei esine. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx Hiiu Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr x. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on nii hagiavalduses kui ka ärakuulamistel 13.02.2024 ja 27.05.2024.a. avaldanud, et soovib abielu lahutada. Kohtu infosüsteemi andmetel on hageja pöördunud kostja vastu kohtusse ka 2021 aastal abielu lahutamise nõudes. Seega on hageja paaril viimasel aastal korduvalt avaldanud tahet poolte abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et kui üks abikaasa ei soovi abielus olla ja on nimetatud tahet väljendanud korduvalt mitmete aastate jooksul, siis ei ole põhjendatud arvata, et pooled oma abielulised suhted taastaksid. Ainuüksi faktiline asjaolu, 2 et pooled käesoleval ajal elavad ühes korteris ja hageja on kostjat igapäevatoimingutes abistanud, ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Hageja on esitanud avalduse, mille kohaselt soovib abielu lahutamisel taastada enne abielu kantud perekonnanime L. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kohus taastab hageja perekonnanime L. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt
lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda.
lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.