← Eesti

2-24-119037/4

Obsah (8)§ 150§ 661§ 466§ 428§ 430§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2024, Rapla Tsiviilasja number 2-24-119037 (menetlus nr 2) Tsiviilasi Era Liisingu

§ 150

lg 3 alusel rahuldamata hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. V. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja

§ 661

lg 4 alusel ei saa kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas määruse peale edasi kaevata, kuna pooled on kokkuleppel välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Selles osas määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

Määruse peale võib riigilõivu tagastamisest keeldumise osas võib hageja esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot (

§ 150lg 8).

Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (kuni
  2. juulini 2024 ärinimega Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts) esitas
  3. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K.lt 5910,61 euro ja menetluskulude väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt nõude aluseks on
  4. juuli 2020 maksegraafiku leping/võlatunnistus nr
  5. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas
  6. juunil 2024 vastuväite kogu nõude ulatuses.
  7. juunil 2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  9. septembri 2024 määrusega jättis kohus hagimenetlusse üleantud Era Liisingu Inkassoteenused OÜ nõude käiguta nõude põhjenduse hagiavalduse vormis esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
  11. septembril 2024 esitati Pärnu Maakohtule avaliku e-toimiku kaudu poolte vahel sõlmitud, hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa suuruse, tasumise korra ja tähtaja, samuti võla tasumisega viivitamise puhuks viivise suuruse. Pooled kinnitavad, et neile on teada

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed ning pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-24-119037
  1. Kohus on hagejalt nõudnud maksekäsust hagimenetlusse üleantud nõude põhjendamist hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, on kohus seejuures selgitanud kohustust esitada andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning andmed, mis võimaldaksid hinnata laenulepingu ja võlatunnistuse kehtivust, samuti tuli hagejal esitada andmed, kui palju on kostja laenulepingu alusel teinud makseid ning milliste kohustuste katteks on maksed arvestatud.
  2. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on nõude aluseks leping xxxxxxxxxxx ning
  3. juulil 2020 sõlmitud maksegraafiku leping nr 444981, millest tulenev põhivõlg 3484,91 eurot ja kõrvalnõuete suuruseks 2425,7 eurot (s.o intress 0,07% päevas 06.septembrist 2021 –
  4. maini 2024), lisaks jooksev viivis 0,06% päevas alates
  5. maist
  6. Enne põhjendatud nõudega hagiavalduse esitamist on pooled kompromisslepingus leppinud kokku, et kokkulepitud kuupäevaks kostja tasub hagejale 1250 eurot põhivõlga, kõrvalnõuetest lisandub viivis üksnes kokkulepitud maksetähtpäeva ületamise korral. Sellest saab järeldada, et hageja on vastutustundliku laenamise võimaliku rikkumise tagajärgi arvesse võtnud ja põhivõla suuruse uuesti arvestanud.
  7. Eeltoodu alusel kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab poolte kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruses kinnitatud vaidluse sisu puudutavad kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte kinnitused kokkuleppe määrusega kinnitamise tagajärgedest teadmise kohta ega menetluslikud taotlused (kinnitada kokkulepe kirjalikus menetluses, tagastada hagejale riigilõiv), samuti edasikaebeõigusest loobumise kokkulepe. Kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisisest viidet kompromissi punktile. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda.
  2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kompromisslepingus teisiti kokku leppinud, vaid ongi sedastanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole ka vajalik

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

10. Riigilõivu tagastamise taotlus. Hageja palub vastavalt

§ 150

lõike 2 punktile 1 tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool hageja arveldusarvele. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja on tasunud 22. mail 2024 maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel riigilõivu 200,21 eurot. Puuduvad andmed, et hageja oleks peale asja maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleandmist tasunud selles asjas täiendavat riigilõivu.

§ 150

lg 2 p 1 järgi on küll hagejal kompromissi sõlmimise korral õigus tagasi taotleda pool menetluses tasutud riigilõivust, kuid

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna hageja on riigilõivu tasunud üksnes maksekäsu kiirmenetluses, tuleb hageja riigilõivu tagastamise taotlus jätta

§ 150lg 3 alusel rahuldamata. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-24-119037 11.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. 12. Kohtumäärus on määruskaebe korras vaidlustatav üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas:

§ 150

lg 8 näeb ette, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.