1-18-10188/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-7610 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.O, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 03.04.2019 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432 , 383, 384 kohus MÄÄRAS: Jätta S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.O S.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.10.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; 202 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 11.08.2018 ja lõpp 08.10.
2. Kinnipidamisasutuses S.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama oma tuttava S K juurde aadressile xxx. Majas elab S. K oma abikaasa ja alaealise tütrega. Isikul on kesk-eriharidus ja autoremondilukksepa eriala. Riigikeelt valdab B1 tasemel. 2016-2017 aastal töötas Ida-Virumaal xxx OÜ poes müüa-konsultandina ametlikult. Väidetavalt töötas ametlikult xxx müüjana, kui elas xxx, kuid mitte eriti pikalt - 1,5 kuud. Enne vangistust töötas ametlikult xxx OÜ-l 1 lukksepana. Garanteeritud töökoht on sama tööandja juures, mille juhatuse liikmeks on tema sõber S K. Isikul on 22.02.2019 seisuga tasumata nõudeid 11 597,07 eurot. Isik on motiveeritud töötama. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad. Suhtlusringkonnas väidetavalt puuduvad kriminaalkorras karistatud isikud, kuigi viimases kuriteos kaks episoodi oli sooritatud grupis. Väärteokorras karistatud 27-l korral, mis näitab isiku suhtumist ühiskonda. Alkoholi ei tarvita. Narkootikume tarvitas alates 20-aasasena. On diagnoositud akuutne sõltuvus. Viimase kuriteo sooritas narkojoobes, korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Saab aru, et probleemid tulevad mõnuainete sõltuvuse pärast. Samas probleeme lahendada seaduslikult ei oska, kordab sageli oma vigu. Isik avaldab arvamust, et vanglakaristus mõjutas ta elu ning ta ei soovi järgmine kord rikkuda seadust. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt - eelnevalt olid määratud ÜKT´d ning neid ta täitis täismääral. Vanglas on koostöövalmis. Hulgalised väärteokaristused näitavad, et risk siiski olemas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 70%. Viru Vangla toetab S.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. S.O taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et S.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. S.O kannab vanglakaristust varavastaste kuritegude eest. Ka eelmine karistus oli tal varavastase kuriteo eest. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus näeb antud juhul probleemi selles, et isikul olid vabaduses probleemid narkootikumide tarvitamisega. Kuritegude soodusteguriks oli sõltuvus. Tal võivad esineda tagasilanguse perioode, hakates taas tarvitama sõltuvusaineid, mis on omakorda tõsiseks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades S.O kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.10.2019, ärakandmiseks on veel üle 6 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, 2 muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha ja garanteeritud töökohta olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi ja tema seadusekuulekuse tagamisel nimetatu tähendust ei omanud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, garanteeritud töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses 3 seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning sõltuvusprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et uue kuriteo toimepanemise risk on 70%. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S.O temale Harju Maakohtu 10.10.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4