KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kristjan Siigur ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-623 X k

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.12.2023 Tallinna Vanglale selgitustaotlusena pealkirjastatud avalduse, milles soovis teavet, mis sai paberist, kuhu peale kanti tahe saada kinnipeetava isiku blankette.
2. Tallinna Vangla jättis taotluse 19.01.2024 kirjaga nr 5-8/24/22726-3 rahuldamata. Vangla selgitas, et X taotlust blankettide saamiseks vangla ei säilitanud, sest tegemist oli pöördumisega, mis lahendatakse töökorralduslikult ja mis ei vaja registreerimist. Xle on selgitatud, et pöördumise tagastamiseks tuleb sellele kirjutada vastav soov.
3. X esitas 24.01.2024 vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 29.02.2024 vaideotsusega nr 515/24/27-2 rahuldamata. 3-24-623
4. X esitas 01.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks nõue, millega nõutakse kinnipeetavalt oma pöördumisele sooviavalduse tagastamise märkimist, kui ta soovib kirjalikku avaldust tagasi.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 08.07.2024 määrusega kaebuse. Kohus tõlgendas kaebust tühistamiskaebusena Tallinna Vangla 19.01.2024 vastuse nr 58/24/22726-3 tühistamiseks.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib määrusega kaebuse tagastada kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4 kohaselt esitatakse kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Haldusmenetluse seaduse § 14 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad, et haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Tallinna Vangla kehtiva kodukorraga on Tallinna Vangla direktor kehtestanud teatud taotlustele kohustusliku vormi. Näiteks kodukorra lisas 2.1. on toodud välja kinni peetava isiku taotluse vorm. Nimetatud vormil puudub märge, et taotluse tagastamiseks tuleb kirjutada, kui taotleja soovib oma taotlust tagasi. Tallinna Vangla viitab vaideotsuses Tallinna Vangla teabehalduse korrale, kuid nimetatud viide räägib Tallinna Vangla õigusest paberkandjal esitatud pöördumine saatjale tagastada, mitte kohustusest märkida soov taotluse tagasi saada. Taotleja või pöördumise saatja saab eelduslikult oma taotluse tagasi küsida ka eraldiseisva vastavasisulise taotluse esitamisel. Olenemata eeltoodust ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine õigustatud. Tallinna Vangla on nii oma vastuses kui vaideotsuses viidanud, et kaebaja pöördumine on hävitatud ja tagastada seda võimalik ei ole ehk kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Kui kaebaja õigusi on sellega rikutud, et taotlus on hävitatud, ei saa kaebaja õiguste rikkumist pidada kuigi intensiivseks. Kaebaja on ise taotluse esitanud ja teab, mis taotluses kirjas oli. Kaebaja pole ka välja toonud, mis eesmärgil ta taotlust tagasi vajab ehk kaebajal on ülemääraste raskusteta võimalik esitada vajadusel uus taotlus. Lisaks tuleb arvestada, et paber, millel taotlus esitati, on väheväärtuslik. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3‑18‑763, p 9). Kaebajale tekkinud võimalik negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Kui kaebaja eesmärgiks ei olnud taotluse tagasisaamine, vaid Tallinna Vangla selgitustaotlusele antud vastuses toodud põhjenduste tühistamine, esineks alus kaebuse tagastamiseks ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

Kui kaebaja ei ole tegelikult taotlust esitanud oma eelmise taotluse tagasisaamiseks, siis pelgalt Tallinna Vangla selgitused kaebaja õigusi rikkuda ei saa ja seetõttu tuleks kaebus tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. X palub 08.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määrus. Kaebaja ei soovinud Tallinna Vangla 19.01.2024 vastuse tühistamist, vaid vangla 19.01.2024 vastuses toodud kohustuse – märkida taotlusele avalduse tagasisaamissoov – tühistamist. Kohus sai kaebaja nõudest valesti aru. Sellisel vangla nõudel ei ole alust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ja vastab piisaval määral

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Halduskohus on õiguspäraselt tuginenud kaebuse tagastamisel

§ 121

lg 2 p-le 1 2 .

§ 121

lg 2 p 11 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.

1. Kaebaja on määruskaebuses selgitanud, ta halduskohus on teda vääriti mõistnud, kuna kaebaja ei soovinud Tallinna Vangla 19.01.2024 vastuse tühistamist, vaid selles toodud vangla selgituse, mille kohaselt tuleb vanglale esitatud pöördumise taotlejale tagastamiseks märkida sellele tagastamissoov, kehtetuks tunnistamist. Vaatamata sellele, et halduskohus võis kaebaja tahet ekslikult tõlgendada, on ringkonnakohtu hinnangul asjaolud praegusel juhul piisavalt selged selleks, et pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Isegi juhul, kui üheski õigusnormist ei tulene selgesõnaliselt kohustust märkida esitatud avaldusele soov selle avalduse tagastamiseks, on vangla soovitus mõistlik ja halduskoormust vähendav abinõu. Tegemist ei ole kaebajale pandud kohustusega, vaid haldusmenetlust kergendava abinõuga. Kui vangla ei tea, et isik soovib oma avaldust tagasi, ei oska vangla sellise sooviga ka arvestada. Vangla on kaebajale 19.01.2024 vastuses selgitanud, et taotlus blankettide väljastamiseks ei ole sisuline taotlus, mis vajaks vangla vastust, mistõttu neid ei registreerita ega säilitata. Seega, kui vanglale esitatud avaldusele ei ole tehtud märget selle tagastamise soovi kohta, siis ei saa vangla seda ka kuidagi eeldada.
2. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3