KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-119245 Kohtuasi OÜ Ahtme Maja avaldus V. G. vastu võlgnevuse nõude

§ 40lg 1.

Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. AS Järve Biopuhatus esitab arved tarnitud vee ja kanalisatsiooni eest samuti korteriühistule. Koostöölepingust tulenevalt jaotab avaldaja majja tarnitud soojusenergia ja vee eest arved korteriomanike vahel. Puudutatud isik ei ole hagetaval perioodil avaldajale teatanud vee tarbimisest ja ei ole avaldaja töötajaid lubanud korterisse vee tarbimist kontrollima. Kuna puuduvad andmed korteris vee tarbimise kohta, siis pole avaldaja hagetaval perioodil esitanud puudutatud isikule arveid vee tarbimise eest. Osutatud teenuste eest ajavahemikul august 2022 – mai 2023 (kaasa arvatud) on asjast puudatud isik jätnud avaldajale tasumata kokku 727,44 eurot (679,32 eurot põhivõlg + 48,12 eurot viivis). Avaldaja palub V. G.lt välja mõista: põhivõlg 679,32 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 48,12 eurot (tasumata hooldusteenuse nõudelt 679,32 eurot 0,022% tasumata summalt päevas); viivis TsMS § 367 alusel alates 01.07.2024.a 0,022 % viivitatud summalt päevas kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 431 eurot (millest 65 eurot tasutud riigilõiv, 366 (koos km-ga) eurot õigusabikulu).

1. V. G.le saatis kohus avalduse e-posti aadressil xxx. V. G. sai kohtudokumendid isiklikult kätte 04.07.2024, kinnitades kirja kättesaamist e-maili teel. 2 Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtu määratud tähtajaks V. G. kohtule sisulist vastust ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. Oma 09.07.2024 meili xxx teel saadetud kirjas palus V. G. kasutada vene keelt, kuna ta on 85aastane ja ei valda eesti keelt. Samuti palus arvestada, et ta soovib esitada avaldaja vastu vastuavaldust. Vastuavaldust ega sisulist vastust ei ole V. G. kohtule esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab avalduse.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Vastavalt OÜ Ahtme Maja ja Kohtla-Järve linn, Lehola tn 9 korteriühistu vahel 01.10.2007.a. sõlmitud teeninduslepingu nr 01/10/2007 p 3.6 on korteriühistu loovutanud oma kommunaalteenuste võla nõudeõiguse korteriühistu liikmete vastu OÜ-le Ahtme Maja. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
4. Avaldaja tugineb asjaolule, et V. G. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on V. G. xxx korteri omanik (registriosa nr xxx, dtl 2931).
5. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

3

1. Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isik jätnud perioodil august 2022 – mai 2024 tasumata esitatud kommunaalteenuste arveid kokku summas 679,32 eurot, millele lisandub viivis (0,022% tasumata summast päevas) 48,12 eurot – koos viivisega 727,44 eurot. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud OÜ Ahtme Maja ja korteriühistu vahel sõlmitud teeninduslepingu (dtl 32-35) kinnistusraamatu väljatrüki (V. G. Xxx omanik alates 17.04.2006.a.; dtl 29-31); arvetel kajastuva teenustasu tariifid (dtl 36, 37); korteriomanikule tasumiseks esitatud arved (dtl 38-59); elektrienergia arved korteriühistule (dtl 60-90), prügiveoarved (dtl 91-113); õigusabiarve 366 eurot (arvestusega 3 h x 100 eurot töötunni hind).
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomanike vastu. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele (võla 727,44 euro tasumisele) viivist TsMS § 367 alusel alates 01.07.2024.a. 0,022% viivitatud summalt päevas kuni põhinõude (679,32 euro) täitmiseni TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3. V. G. ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja õigusabikulu 366 eurot, kokku 431 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 65 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud TsMS § 150 lg 33 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. 4 Õigusabikulu 366 eurot (3 h x 100 eurot töötunni hind + käibemaks 20% ehk 66 eurot) on põhjendatud ning mõistliku suurusega arvestades asja mahtu, keerukust (tavapärase keerukuse ja mahuga) ning eeldatavat töömahtu. (TsMS § 175 lg 1). Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 366 eurot.
5. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5