Obsah (4)

§ 184§ 65§ 68§ 832

1-24-2707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2707 Kohtunik Inna Ombler Kriminaalasi Timo Haar süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 29.

augusti 2024 otsus kokkuleppemenetluses süüdistatav Timo Haar: isikukood: 39207252712; elukoht XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel: eesti keel; XXX, XXX; korduvalt kriminaalkorras karistatud, kaks kehtivat karistust, viimati Tartu Maakohtu 09.09.2020 otsusega nr 1-20-2408 karistatud

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi liitkaristusega 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, Tartu Maakohtu 02.05.

1. a määrusega nr 1-20-2408 vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega 7 kuuks katseajaga kuni 20.06.2026; kandmata karistus 3 aastat 1 kuu ja 2 päeva. Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Timo Haara apellatsioon Pärnu Maakohtu
2. augusti 2024 kokkuleppemenetluse otsusele läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Pärnu Maakohtu 29.08.2024 otsusega mõisteti T. Haar kokkuleppemenetluses süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat ja 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.09.2020 otsusega nr 1-20-2408 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 3 aasta 1 kuu ja 2 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud ja 2 päeva Lk 1 / 4 1-24-2707 vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.

1. Karistuse kandmise algust arvatakse alates T. Haara kinnipidamisest 27.02.
3. T. Haaralt mõisteti välja menetluskuludena sundraha 2050 eurot, ekspertiisi teostamise kulud 3484 eurot; sularaha sissemakse kulu 10 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 1771,20 eurot ehk kokku 7315,20 eurot. Menetluskulud määrati tasumisele KrMS § 180 lg 3 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul ositi, tasudes igakuiselt 609,60 eurot. 3.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeriti Pärnu Maakohtu 25.03.2024 määrusega arestitud T.

Haara kinnipidamisel ja tema kasutuses olnud sõiduautost ära võetud sularaha kokku 540 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole. 4. T. Haar mõisteti kokkuleppemenetluses

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi kokkuvõtvalt erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. T. Saar valdas tema kasutuses olnud mootorsõidukis kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 27.02.2024 kinnipidamiseni Harjumaal Saue vallas Laagri alevis järgmisi psühhotroopseid ja narkootilisi aineid: valkjat paakunud pulbrit massiga 15,23 grammi, mis sisaldab 13% ehk 1,98 g amfetamiini; valget pulbrit massiga 0,38 grammi, mis sisaldab 16% ehk 0,061 grammi alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP, α-PVP) ja 37% ehk 0,14 grammi kokaiini; kolme pruunikaspunast silindrikujulist tabletti, millel on kirje alza 54 massiga kokku 1,54 grammi, mis sisaldavad kokku 0,14 g metüülfenidaati; kahte kollast tabletitükki massiga 0,63 grammi, mis sisaldavad tramadooli; kahte helelillat ovaalset tabletti logoga UPJOHN 90 massiga kokku 0,25 grammi, mis sisaldavad kokku 0,002 g alprasolaami; värvusetut vedelikku massiga 0,98 grammi, mis sisaldab kriminaalmenetluses kindlaks tegemata koguses amfetamiini ja kokaiini; valkjat paakunud pulbrit massiga 18,88 grammi, mis sisaldab 15% ehk 2,83 grammi amfetamiini; valkjat pulbrit massiga 0,49 grammi, mis sisaldab kriminaalmenetluses kindlaks tegemata koguses amfetamiini; seitset helesinist piklikku tabletti logoga APZM 1 massiga kokku 0,90 g, mis sisaldavad kokku 0,007 g alprasolaami. Samuti valdas T. Haar oma elukohas Pardi 30 Pärnu asuvas külaliskorteris Soladide kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 28.02.2024 läbiotsimiseni järgmisi psühhotroopseid ja narkootilisi aineid: valget ja roosat aine segu massiga 0,54 grammi, mis sisaldab kriminaalmenetluses kindlaks tegemata koguses amfetamiini; rohekat ainet massiga 0,27 grammi, mis sisaldab kriminaalmenetluses kindlaks tegemata koguses amfetamiini ja metüülfenidaati; valkjat ainet massiga kokku 11,20 grammi, mis sisaldab 34% ehk 3,81 grammi amfetamiini; valkjat ainet massiga kokku 2,28 grammi, mis sisaldab 2,3% ehk 0,052 grammi amfetamiini; pruuni ainet massiga 0,25 grammi, mis sisaldab kriminaalmenetluses kindlaks tegemata koguses amfetamiini; minigrip kilekott kirjega FIRST AID, punase triibuga minigrip kilekott ja valkjate ainejälgedega minigrip kilekott sisaldavad amfetamiini jälgi; valkjate ainejälgede ja vatitükkidega kaks minigrip kilekotti, pruunide ainejälgedega minigrip kilekott ning filtritükk ja ese minigrip kilekotis sisaldavad amfetamiini ja metamfetamiini jälgi. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab narkojoobe 1,3 grammi amfetamiini, 0,28 grammi alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP, α-PVP), 0,3 grammi metamfetamiini, 0,65 grammi kokaiini, 0,75 grammi (tavaline) või 1,5 grammi (plolongeeritud) tramadooli ja 0,023 grammi alprasolaami. T. Haara vallatud amfetamiinist oleks narkojoobe saanud 66 inimest, alfapürrolidinovalerofenoonist (alfa-PVP, α-PVP) vähemalt üks inimene, kokaiinist 2 inimest ning alprasolaamist 3 inimest, kokku 72 inimest. Eelpool kirjeldatud erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise eesmärgiks oli nende realiseerimine. APPELLATSIOON 5. Kokkuvõtlikult leiab 02.09.2024 esitatud apellatsioonis T. Haar, et maakohtu otsuses on tehtud talle ülekohut, sest kogu asi juhtus halbade asjade ja otsuste kokkulangevusel, mida muuta ei saa. Lk 2 / 4 1-24-2707 Tema arusaamine asjadest olevat varieeruv, tal on ATH diagnoos. Juhtum leidis aset, kui tal toimus ravimuutus, aga saab aru, et süüd ei saa selle peale panna. Leiab, et kriminaalhoolduses rikkumised puudusid ning kokku see peaks tema süüd leevendama ja karistusmäära kergendama. Taotleb, et maakohtu otsus vaadataks üle ning mõistetud karistus jääks ainult miinimum määras. Veel palub M. Haar vähendada kohtukulusid, sh advokaadikulusid, sest pole suuteline neid füüsilist ja vaimset seisundit arvestades tasuma. Samuti ei saa T. Haar aru, miks konfiskeeriti temalt sularaha 540 eurot. Ta ei näe vajadust selle raha konfiskeerimiseks ja palub selle kanda tema lapse kontole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et T. Haara apellatsioon maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. 7. Maakohus lahendas käesoleva kriminaalasja kokkuleppemenetluses, milles otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud ning edasikabe piirangud on maakohtu otsuses ka nimetatud. Süüdistatav T. Haar taotleb apellatsioonis kokkuvõtvalt temale mõistetud karistuse kergendamist, tasumisele määratud menetluskulude vähendamist ja konfiskeerimisotsustuse tühistamist. KrMS § 245 lg 1 pde 9, 10 ja 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kuriteo eest mõistetava karistuse, konfiskeerimisele kuuluva vara kui ka süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas. KrMS § 245 lg 4 kohaselt loetakse kokkulepe sõlmituks, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. 8. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör M. Turjakas, süüdistatav T. Haar ja R. Roosmaa 16.07.2024 kriminaalasjas kokkuleppe (kd I, tl 250257). Kokkulepitu kohaselt taotleb prokurör T. Haara süüditunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, millele tuleb

§ 65

lg 2 alusel liita Tartu Maakohtu 9.09.2020 otsusega mõistetud kandmata karistus 3 aastat 1 kuu ja 2 päeva ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 9 kuud ja 2 päeva vangistust (kokkuleppe p 6). Kokkuleppe kohaselt konfiskeeritakse

§ 832alusel T.

Haara kinnipidamisel ja tema sõiduautost leitud sularaha kokku 540 eurot, mis on tagamiseks kantud arvelduskontole (kokkuleppe p 8) ning kriminaalmenetluse kulud kokku 7183,44 eurot, sh kaitsja tasu 1639,44 eurot. Menetluskuludele lisandub tasu kaitsja osalemise eest istungil. Kokkuleppesse märgitu kohaselt kuuluvad KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitamisele 12 kuu jooksul ositi (kokkuleppe p 9). Kokkuleppest ilmnevalt kinnitas süüdistatav T. Haar allkirjaga, et talle on selgitatud õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi, sh seda, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad lisaks karistuse mõistmisele vara konfiskeerimine ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul.

1. Kokkuleppe arutamisel 29.08.2024 maakohtu istungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Protokollist nähtuvalt selgitas kohus süüdistatavale tema õigusi, millest arusaamist süüdistatav kinnitas. Süüdistatav avaldas, et on sõlminud kokkuleppe, mille sisu on talle arusaadav, ta on avaldanud kokkuleppes oma tõelist tahet ja jääb sõlmitud kokkuleppe juurde (I kd, tl 282 ja 282 pöördel).
2. Arvestades kokkuleppele antud allkirja ja T. Haara maakohtus kinnitatud nõusolekut jääda sõlmitud kokkuleppe juurde, järeldab kohtukolleegium, et süüdistatav oli nõus temale mõistetud karistusega, vara konfiskeerimisega ning tasumisele määratud kriminaalmenetluskulude, sh kaitsjatasu, suurusega. Kaebusest ja kriminaalasja materjalidest ei ilmne, et süüdistataval, kellele osutas õigusabi kaitsja, oleks olnud raskusi kokkuleppe sisu mõistmisega. Materjalidest selgub, et Lk 3 / 4 1-24-2707 kokkuleppe sõlmimine ning maakohtus selle juurde jäämine oli süüdistatava vaba tahe. Samuti ei esine viiteid, et maakohus oleks kõnealustes küsimustes kokkuleppemenetluse otsust tehes rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätteid või § 339 lõige 1 nõudeid. Seega ei ole süüdistataval T. Haaral KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust vaidlustada.
5. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebusest ei nähtu viiteid KrMS
6. peatüki
7. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta süüdistatava T. Haara apellatsioon Pärnu Maakohtu 29.08.2024 kokkuleppemenetluse otsusele läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4