Obsah (6)

§ 371§ 392§ 3401§ 187§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-15279 Kohtuasi X hagi

) § 371 lg 2 p 2 ning

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 alusel hagi menetlusse võtmast (p 1).

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (p 2) ja menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata (p 3). Maakohus põhjendas määrust järgmiselt. 4.

1. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit asjaolude tuvastamiseks ja oma väidete kinnitamiseks. Kohus ei otsi tõendeid ise. 4.
2. Hagi esitati puudustega, mida pole kõrvaldatud. Hagis esitatud asjaoludest jääb ebaselgeks hageja nõuete kujunemine. Hageja esitas hagis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Selgitatud ei ole nõuete kujunemist. Piisav ei ole hagimenetluse algatamiseks sellest, et hageja tugineb anonüümse isikuga sõlmitud laenulepingule, kelle isikut ta ei avalda. Samuti anti laenulepingu alusel raha üle lepinguga seotud kolmandale isikule, kellega ei ole võimalik peale väidetavat raha kättesaamist kontakti saada. 4.2.
3. Hagi kohaselt on laenulepingus kolm osapoolt: võlausaldaja, võlgnik ja kolmas isik. Tunnistajad, keda hageja soovib istungile kutsuda, kuna nad olid raha üleandmise juures, saavad tõendada raha üleandmise fakti, aga mitte laenulepingu asjaolusid ja selle sõlmimise fakti. Viimast saab tõendada laenulepingu teine pool. Suusõnalise lepingu puhul on ka olemas ajaline hetk, millal laenuleping on sõlmitud, ning sõlmimise koht, mida hageja kohtule ei avalda. Hageja, viidates suulisele laenulepingule, ei ole avaldanud kohtule ka laenulepingu teist poolt. Hagejal tuleb tõendada laenulepingu kehtivust, millest tuleneb hageja nõue, kui hageja tugineb lepingulisele võlasuhtele ja selle rikkumisele. Seda ei ole võimalik kontrollida, kui puuduvad andmed, millega lepingu kehtivust saaks kontrollida. 4.2.
4. Hageja pöördus raha varguse/omastamise kuriteokaebusega nr XXXXXXXXXXXX PPA poole. Tsiviilnõudeid saab kriminaalmenetluses lahendada, kui kriminaalmenetlus varguse või omastamise osas on lõppenud ning vastavate isikute süü on kindlaks tehtud. Käesolevas tsiviilkohtumenetluses ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kui hageja tugineb vargusele või omastamisele. Hagist jääb selgusetuks, kas hageja tugineb lepingulise võlasuhte rikkumisele, deliktilisele nõudele või mingile muule alusele. 2 2-23-15279 4.2.
5. Ainuüksi väide, et hageja sai mittevaralist kahju, ei ole piisav mittevaralise kahju hüvitise nõudmiseks. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Mittevaralise kahju nõude esitamine ei ole hagejale eluliselt vajalik. 4.
6. Avaldust ei ole võimalik rahuldada osas, milles hageja taotleb laenuraha varguse või omastamise tõttu kahju hüvitamist. Avaldusega ei ole hageja eesmärki võimalik saavutada. Menetlusabi andmine hageja poolt avalduses märgitud andmete põhjal ei ole põhjendatud. Määruskaebus Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb vaidlustatud määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
7. Maakohus on rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni ja hageja kohtusse pöördumise õiguse ebaproportsionaalse piiramiseni. Vaidlusalune määrus on vastuolus ringkonnakohtu ja Riigikohtu seisukohtadega. 5.
8. W andis hagejale laenu ja on kohtuistungil nõus seda kinnitama. Kohtul on võimalik eelistungil täpsustada, kui jäi midagi selgusetuks. Kohus saab tõendite esitamist nõuda peale kostjalt vastuse saamist. Käesoleval hetkel ei ole veel teada, kas kostja vaidleb hagile vastu või tunnistab seda ja/või millele ta vastu vaidleb. Menetluse edasine käik Maakohus andis 26.03.2024 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja määruskaebuselt riigilõivu 70 euro tasumisest. Maakohus leidis, et hagejal ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt piisavalt vara kaebuselt riigilõivu (70 euro) tasumiseks. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et seoses kriminaalmenetlusega ei saa esitada hagi tsiviilkohtumenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 1 annab kannatanule õiguse esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses (vt ka RKKKm 20.12.2019, 1-12-5921 p 12). Hageja ei tugine hagis tsiviilhagi esitamisele kriminaalmenetluses. Kui kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esita või kui kohus selle läbi vaatamata jätab, võib kannatanu esitada sama nõude tema õigusi rikkunud isiku vastu tsiviilkohtumenetluses (vt ka KrMS § 225 lg 1¹ ja § 296² lg 3). Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes avalduse

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud 3 2-23-15279 asjaoludel järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud ja kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda hageja esile toodud asjaoludest. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et hageja pole käesolevas asjas hagi alust menetlusse võtmise otsustamiseks piisava selgusega esile toonud. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja saada kostjalt raha ja tugineb sellele, et hageja sai kolmandalt isikult laenu 7200 eurot, kuid raha andis kolmas isik kostja kätte. Kostja käes on raha hageja väitel õigusvastaselt. Hageja tahab seda raha endale. Määruskaebusmenetluses avaldas hageja ka kolmanda isiku (laenuandja) nime, mistõttu on asjakohatu maakohtu etteheide, et hageja tugineb anonüümse isikuga sõlmitud laenulepingule.

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt ka RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9). Hagis esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hageja 7200 euro suurust nõuet kostja vastu pole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Esitatud asjaoludest on mõistetav, et kostja väidetav tegevus on tekitanud hageja varalises sfääris negatiivse varalise diferentsi. Kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel

§ 371

lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 kohaldades kontrollida, kas hageja esile toodud asjaolud (sh põhjuslik seos) on tõendatud. Asjakohane ei ole vaidlustatud määruses esitatud etteheide tõendite esitamata jätmise kohta (vt ka RKTKm 06.01.2021, 2-19-20574, p 9; TlnRnKm 17.05.2024, 2-23-16387p 11). Õige on maakohtu seisukoht, et hageja on mittevaralise kahju 1000 euro nõude aluseks olevad asjaolud esitanud hagis puudulikult. See ei tähenda, et kohus peaks antud juhul hagi menetlusse võtmisest keelduma ka selle nõude osas. Juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (

§ 392lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1) (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17, p 16).

Seega juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale

§ 3401

lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks (vt ka RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25). Maakohus jättis hagi käiguta mh mittevaralise kahju nõudes, kuid on selgitanud hagejale üldsõnaliselt üksnes seda, et hageja isiklike õiguste rikkumine peab olema õigusvastane. Maakohus ei selgitanud hagejale, et on ebaselge, milles hagejale tekkinud mittevaraline kahju väljendub ja kuidas on selle suurus 1000 eurot kujunenud. Isiklike õiguste rikkumine on vaja esile tuua konkreetselt, mitte abstraktselt (nt vaimsed ja psüühilised kannatused jms). Maakohtul on võimalik seda hagejale selgitada ja anda võimalus hagi täpsustamiseks mittevaralise kahju nõude osas ning otsustada seejärel hagi menetlusse võtmise küsimust uuesti. Põhjendamatu on antud juhul maakohtu tuginemine ka sellele, et hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (

§ 371lg 1 p 10).

Hageja on 04.01.2024 esitanud ettenähtud vormil menetlusabi taotluse ja maakohus on pidanud käesolevas asjas võimalikuks anda hagejale menetlusabi riigilõivu maksmisel määruskaebuse esitamisel. Maakohtul tuleb hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel lahendada ka

§ 187

lg 1 kohase määrusega menetlusabi taotlus hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 4 2-23-15279 Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist, mistõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Maris Kuurberg Gea Lepik 5