KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel 15. juuli 20

) § 7 lg 3 alusel. Kaebaja viibib vanglas ja tal puuduvad vahendid advokaadi teenuse eest tasumiseks.

1. Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovib kaebaja advokaadi abi Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a otsuse vaidlustamiseks. Seega taotleb ta riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p 5).

4.

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus selgitab, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes seaduses ettenähtud tingimuste esinemise korral.

§ 7

lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

§ 7

lg 1 p 1 näeb ette, riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

§ 7

lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb

§ 7

lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ja

§ 7lg 3 kohaldamine ei ole põhjendatud.

Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse ka halduskohtus. Tartu Halduskohus jättis taotluse

1. veebruari
2. a määrusega rahuldamata, leides, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kaitsma. Kaebaja on iseseisvalt esitanud arusaadava kaebuse ning on piisavalt selgitanud, miks ta leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti otsus tuleb tühistada. Halduskohus lisas, et tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega ning tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest saab kohus vajadusel kaebajat kohtumenetluses abistada (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Ka ringkonnakohtul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja on ka varasemalt esitanud kaebusi ja taotlusi erinevates kohtuastmetes. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses piisava kaitseta. Halduskohtumenetluses tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (HKMS § 2 lg 6). Praeguses asjas ei ole vaidluse all keerukaid õigusküsimusi ja riigi õigusabi määramine poolte võrdsuse tagamiseks ei ole vajalik.
3. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale praeguses haldusasjas riigi õigusabi korras esindajat. Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
4. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. juuli
6. (allkirjastatud digitaalselt) 2