← Eesti

2-24-119572/9

Obsah (5)§ 150§ 428§ 432§ 661§ 430

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse aeg ja koht 04.10.2024, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-119572 Tsiviilasi Bondora AS hagi A. M. vastu võlgnevuse nõudes Menetl

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.t 224,48 eurot Bondora AS arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx), märkides viitenumbriks 14003307 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-119572, A. M., riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 2.1 välja toodud võlgnevuses. 2.

  1. Pooled on leppinud kokku p-s 2.
  2. võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja A. M. tasub võlgnevuse hageja Bondora AS arveldusarvele xxxx, viitenumbriga 14003307 ning 1 selgitusega „A. M.“. Võlgnevus summas 6722,69 eurot tasutakse maksegraafiku alusel: 2.3.
  3. Kostja A. M. tasub hagejale igakuiselt
  4. kuupäevaks 125 eurot, esimene osamakse tehakse 10.10.2024; 2.3.
  5. viimase osamakse suuruseks on 97,69 eurot. (
  6. osamakse, 10.03.2029) 2.
  7. Kui kostja A. M. ei tasu p-s 2.1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 (seitse) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Maksegraafiku rikkumise korral lisandub nõudele viivis (tagastamata krediidisummalt ehk põhiosalt) poolte vahel kokkulepitud määras 24% aastas. 2.
  8. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. 2.
  9. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. 2.
  10. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. 2.
  11. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. 2.
  12. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. 2.
  13. Pooled on teadlikud, et

§ 428

lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.11. Pooled on teadlikud, et

§ 432

alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2.12. Pooled on teadlikud, et TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. 2.13.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale 2 kohtumäärusele määruskaebuse esitamise lühendamise ühele päevale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus edasi kaevata 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Bondora AS esitas 27.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. M.lt võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus andis 19.06.2024 kohtumäärusega nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2024 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille kohus jättis 05.07.2024 kohtumäärusega käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. 15.08.2024 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi. Kohus jättis esitatud kompromissi käiguta. 03.10.2024 esitasid pooled täiendatud kompromissi. Nõude aluseks on A. M. ja Bondora AS vahel 03.07.2022 sõlmitud laenulepingu nr xxxxx mittenõuetekohane täitmine. Õiguslik põhistus ja järeldus Kohus leiab, et kuna kompromissi saab kinnitada ainult menetluses oleva asja osas, siis tuleb menetluslikult esmalt hagi menetlusse võtta ja seejärel vastavalt poolte taotlusele see ka lõpetada kompromissi kinnitamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kompromissi järgi on menetluskulude kandmine reguleeritud. Kohus leiab, et hageja taotlus kompromissi sõlmimisest tuleneva poole riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et antud asjas sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.