Tsiviilasi nr 2-22-17005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 107lg 2 alusel alates 01.08.2022.

3. Muuta töötamise registris kanded K. K. töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ja märkida, et K. K. töölepingu lõppemise alus on

§ 107lg 2 ja tööleping on lõppenud 01.08.2022.

4. Mõista xxxxxxxx-lt K. K. kasuks välja hüvitis

§ 109lg 1 alusel 8000 eurot (neto).

1. Välja mõista xxxxxxxx-lt K. K. kasuks töötasu 10 933, 60 eurot (neto).
2. Välja mõista xxxxxxxx-lt K. K. kasuks välislähetuse päevaraha 64 eurot (neto).
3. Välja mõista xxxxxxxx-lt K. K. kasuks viivis hüvitiselt (8000 eurot) ja töötasult (10 933, 60 eurot) alates 02.08.2022 kuni hüvitise ja töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Määrata K. K. menetluskulude suuruseks 5140 eurot.
5. Välja mõista xxxxxxxx-lt K. K. kasuks 5140 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 5040 (sh käibemaks) eurot.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). EELNEV MENETLUS
7. K. K. esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse xxxxxxxx vastu. Töötaja taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist

§ 107

lg 2 alusel, hüvitist, töötamise registri kannete muutmist, töötasu, välislähetuse päevaraha ja viiviseid. 2. TVK tegi 12.10.2022 otsuse, millega: • luges tuvastatuks, et poolte vahel 30.06.2021 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine; • lõpetas töölepingu

§ 107

lg 2 alusel 01.08.2022; • tuvastas, et kanded töötamise registris on töölepingu lõppemise õigusliku aluse ja kuupäeva osas ebaõiged; • mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 10 933 eurot (neto); • mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja välislähetuse päevaraha 64 eurot (neto); • mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks viivise; • mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise

§ 109

lg 1 alusel 8000 eurot (neto); • jättis rahuldamata

§ 109lg 1 alusel hüvitise summas 9301,74 eurot (neto); 3.

Tööandja esitas kohtusse hagi, milles palus läbi vaadata TVK otsus osas, millega: • tuvastati, et poolte vahel 30.06.2022 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine; • mõisteti töötaja kasuks

§ 109

lg 1 alusel välja hüvitis 8000 eurot (neto); • mõisteti töötaja kasuks välja välislähetuse päevaraha 64 eurot (neto); • mõisteti välja töötasu 10 933 eurot (neto). Seega jääb kohtumenetlusest välja rahuldamata jäetud hüvitis

§ 109lg 1 alusel summas 9301,74 eurot.

TÖÖTAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 4. K. K. soovib TVK-le esitatud avalduse kohaselt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist

§ 107lg 2 alusel, töötasu, välislähetuse päevaraha, viiviseid ja hüvitist.

Hagiavalduse, TVK-le esitatud avalduse ja kohtuistungil antud selgituste kohaselt sõlmisid töötaja ja xxxxxxxx 30.06.2021 töölepingu nr 36, mille p 2.1 järgi asus töötaja tööandja juures 2 tööle autojuht-ekspediitorina. Töötaja täitis tööülesandeid alaliselt Soome Vabariigis. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt asub töötaja tööle summeeritud täistööajaga. Tööaja algus ja lõpp sõltub veoste tellimusest. Töötajale teatatakse ette vähemalt üks päev. Tööandja maksab töötajale tunnitasu 12€/h (neto) tehtud töö eest. Töötunde arvestatakse täidetud tunnilehtede alusel. Tunnilehti kontrollitakse igakuiselt. Töötundidelt arvestatakse maha kokkulepitud pausid. Töötaja palus alates 2022. a algusest tööandjalt järjepidevalt selgitusi palgaarvestuse kohta, neid saamata. Tööandja edastas töötajale 02.07.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

§ 88

lg 1 p 5 (pettusest tingitud usalduse kaotus) ja

§ 88lg 1 p 6 (kolmandas isikus tööandja vastu usaldamatuse põhjustamine) alusel.

Kostja leidis, et töötaja on esitanud tööandjale ebaõiged andmed töötamise mahu kohta ja avaldanud ebaõiget informatsiooni kaastöötajatele tööandja kohta. Tööandja lõpetas töölepingu ilma etteteatamistähtajata. Tööandja ei ole varasemalt teinud ühtegi hoiatust ning oleks pidanud

§ 97

lg 2 p 2 kohaselt erakorralisest töölepingu ülesütlemisest töötajale ette teatama 30 päeva. Ei ole erakorralisi asjaolusid, mis annaks põhjust leping üles öelda ilma hoiatuseta. Töötaja palub töölepingu lõpetada

§ 107

lg 2 kohaselt alates 01.08.2022 ja välja mõista

§ 109lg 1 alusel kohane hüvitis 8000 eurot (neto).

Tööandja keskne väide on, et töötaja on tunnilehtedele märkinud suuremas ulatuses tundide arve, kui on kajastatud Ecofleet väljavõttes. Töötaja selgitas, et Ecofleet rakenduse puhul on tegemist sõidukite jälgimise seadmega, kus sõit algab ajal kui süüde lülitatakse sisse ja süüde on sees vähemalt minut aega või kui sõiduk liigub vähemalt 50 meetrit. Sõit lõpeb, kui süüde lülitatakse välja ja seda ei lülitata minuti aja jooksul uuesti sisse. Tegemist on seega süsteemiga, mis jälgib ja arvestab üksnes sõiduki liikumises olevat aega, kuid ei kajasta ühelgi juhul töötaja tegelikku tööaega. Töötaja tööaeg ei piirdu üksnes reaalse sõidule kuluva ajaga (ehk ajaga, mida töötaja veedab rooli taga) juba ainuüksi seetõttu, et töötaja töökohustuste hulka kuulub lisaks kauba peale- ja mahalaadimine. Samas Ecofleet rakendus ei olnud aluseks, millest tööandja lähtus tööaja arvestuses. Tegelik arvestus toimus tunnilehtede järgi, mida töötaja täitis regulaarselt ja mida tööandja sai iganädalaselt või minimaalselt igakuiselt. Töötaja hinnangul on tööandja väide Ecofleet andmete puudumise kohta ebaõige, kuna Ecofleet rakenduses toimub andmevahetus reaalajas, st rakenduse kasutajal on kõik asjakohased andmed viivitamatult olemas. Tööandja oli töötaja tööjõuna välja rentinud enda teisele ettevõttele AR Special OÜ-le, kes omakorda oli sõlminud lepingu JTV-Partner OY-ga, mille kohaselt anti töötaja Enset OY teenistusse. Töötaja esitas tunnilehed Enset OY-le. Viimane kontrollis tunnilehed üle ja edastas need AR Special OÜle arve tegemiseks. Tööandja omakorda arveldas AR Special OÜ-ga. Asjaolu, et tööandja arveldas AR Special OÜ-ga, kinnitavad töötaja hinnangul tööandja TVK-le esitatud tõendid nr 134, 136 ja 137, kus tööandja on lasknud ka Newlife OÜ-l esitada arve mitte tööandjale, vaid AR Special OÜ-le. Töötaja leiab, et kui töötaja tunnilehel märgitud andmed oleksid olnud valed, oleks Enset OY sellele tähelepanu pööranud ning AR Special OÜ ega lõppastmes tööandja poleks saanud teha nendele tuginedes teenuste eest arvet. Kuivõrd Enset OY-l tuli renditeenuse eest tasuda, siis kontrollis just Enset OY talle esitatud tunnilehti. Hageja ei nõustu ka kostja määratlusega „iga ringi nominaalaeg“, sest töötajale ei ole teada, milline see aeg on, mida tööandja soovib tagasiulatuvalt tööajaarvestuse aluseks võtta. Töötaja tööaeg on reaalselt tööülesannetele kulunud aeg, mitte tööandja subjektiivne ettekujutus. Töölepingu lõpetamine ei ole asjakohane ka kolmandates isikutes tööandja suhtes usaldamatuse põhjustamise tõttu. Kolmandate isikutena ei saa käsitleda teisi töötajaid. Seega ei olnud tööandjal õigust nimetatud alusel töötajaga lepingut lõpetada ka juhul kui väidetav usalduse kaotus kaaskolleegide seas oleks ka toimunud. Lisaks ei ole töötaja kaaskolleegides õhutanud vaenu tööandja vastu, tööandja kohta valetanud, tekitanud konfliktsituatsioone ega muul viisil 3 töökeskkonda häirinud. Avaldajale sai teatavaks, et alates 02.02.2022 peab tööandja autojuhtidele tagama teenuse osutamise riigis kehtivad töötingimused ning soovis, et tema töötasu viiakse vastavusse töö tegemise riigi (Soome Vabariigis) regulatsiooniga. Eeltoodud avaliku info avaldamine ei saa olla aluseks usalduse kaotamisele. Töötaja arvestuse kohaselt jättis tööandja talle ajavahemiku 2021 juuli kuni 2022 juuli eest välja maksmata töötasu summas 10 997,60 eurot (neto) ja välislähetuse päevaraha 64 eurot. Kuna tööandja on viivitanud töötajale raha maksmisega, on töötajal õigus nõuda viivist. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista vastaspoolelt hüvitis vähemalt kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, kuivõrd kolme kuu hüvitis ei kompenseeri töötajale tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Töötaja esitas tõenditena töölepingu, e-kirjad, sõnumivahetused, töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, töötasu arvestuse tabeli, Soome Vabariigi veoautojuhi kollektiivlepingu. TÖÖANDJA VASTUVÄITED 5. Tööandja vaidles töötaja hagile vastu. Kostja on TVK menetluses esitanud tõendid väite kohta, et hageja on lubamatult kirjutanud oma sõitude tunnilehtedele aega juurde, ehk esitanud tegelikust sõiduajast ja tööandja ettenähtud sõiduajast suurema arvu tunde, soovides sellega saada töötasu aja eest, milleks tal tegelikult õigust ei olnud. Kostja on nõus, et tööaja algus ja lõpp ei ole võrdne sõiduki töötamise ajaga ning et tööaja sisse kuulub ka kauba laadimine, kuid nii sõit kui laadimine tuleb läbi viia iga marsruudi kohta ette antud nominaalaja piires. Hageja on aga oma suva järgi kirjutanud tunnilehtedele aega juurde mahus, mis ületab nominaalaega, ehk ei vasta sõitmisele ja kauba laadimisele kuluvale tegelikule ajale. Ei saa nõustuda, et töötaja saab ettevõtte sees teistes töötajates valimatult ja piiramatult tööandjale mainekahju tekitada. See seondub ka üldise lojaalsuskohustusega. Kui töötaja räägib tööandjat taga, mustab teda teiste töötajate ees, on töötaja selgelt ebalojaalne ning sellise töötaja suhtes ei saa tööandjal enam olla usaldust. Seega peab usalduse kaotus laienema ka sellistele juhtumitele. Isegi kui ei saa lähtuda

§ 88

lg 1 punktist 6 (usalduse kaotus kolmandate isikute suhtes), saab lähtuda punktist 5 (on oma teoga põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda suhtes). Töölepingu lõpetamise teates olid välja toodud mõlemad alused (vt hageja TVK-le esitatud avalduse lisa 5 p 2.4-2.

1. Asjaolu, et lõpetamise teates oli viidatud lisaks punktile 5 ka punktile 6 ning juhul, kui kohus leiab, et punktile 6 tuginemine ei ole õige, ei saa ainuüksi selle pärast pidada ülesütlemisavaldust tühiseks. Asjaolud, millele kostja on töölepingu lõpetamise puhul tuginenud ehk milles hageja kui töötaja rikkumine seisneb, on lõpetamise teates ära toodud ja sõnaliselt, mitte üksnes viiteliselt õigusnormile. KOHTUISTUNG 28.08.2023 (tl 74-75)
2. Hageja esindaja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Töösuhte lõpetamine ei olnud õiguspärane, kuna materiaalsed eeldused puudusid. Töötasu arvestamine nähtub TVK-le esitatud avalduse lisast
3. TVK istungil võttis tööandja omaks, et töötunnid, mis töötaja on arvestanud, tuginevad tunnilehtedele, mida töötaja on tööandjale esitanud. Rakendus Ecofleet, millest kostja räägib on sisuliselt sõidupäevik, mis ei jälgi tööaega. Tööaja arvestus käib tunnilehtede järgi. Tööandja ei ole töötajale selgitanud, milline on ringidele kuluv nominaalaeg. Töötaja on töötasu arvestamisel lähtunud 12 eurot tunnis kuni märtsini 2022 ja sealt edasi 13 eurot tunnis. Kuna tööandja ei edastanud töötajale palgalehti alates 2022 veebruarist, siis ei ole aru saada, kuidas palgaarvestust on tehtud. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud kostja kanda jätta.
4. Kostja esindaja selgitab, et tööaja arvestuseks oli programm, mis fikseerib sõiduki liikumise aja. Lisaks on iga kaubaringiga ette nähtud normaalaeg, millal sõitu alustada, millal lõpetada. See 4 hõlmab ettevalmistusi kauba veoks ja kauba mahalaadimiseks kuluvat aega. Lubatud tundide sisse oli arvestatud ka teatav ajaline kõikumine. Tööandjale teadaolevalt on hagejale selgitatud palju sõiduringide peale aega kulub, kuid tõendit selle kohta esitada ei ole. Andmete kontrollimisel selgus, et töötaja on tunde juurde kirjutanud. Rikkumised kogumis tingisid töölepingu ülesütlemise. Töötajale heideti ette tööaja mahu suurendamist, kollektiivi ässitamist tööandja vastu. Tööandja ei näinud võimalust töötajat täiendavalt hoiatada. Tööandja on seisukohal, et töötasu, mis hagejale maksti on õigesti arvestatud ja välja maksud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6. Kohus loeb TVK-le esitatud tõendid ja seisukohad poolte taotlusel asja juurde võetuks.
7. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • K. K. ja xxxxxxxx sõlmisid 30.06.2021 töölepingu nr 36, mille p 2.1 järgi asus töötaja tööle autojuht-ekspediitorina. Töötaja täitis tööülesandeid alaliselt Soome Vabariigis. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt asub töötaja tööle summeeritud täistööajaga. Tööandja maksab töötajale tunnitasu 12€/h (neto) tehtud töö eest. Töötunde arvestatakse täidetud tunnilehtede alusel. Tunnilehti kontrollitakse igakuiselt. Töötundidelt arvestatakse maha kokkulepitud pausid. • xxxxxxxx esitas töötajale 02.07.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

§ 88lg 1 p-de 5 ja 6 ning § 97 lg 3 alusel.

Kostja leidis, et töötaja on esitanud tööandjale ebaõiged andmed töötamise mahu kohta ja avaldanud ebaõiget informatsiooni kaastöötajatele tööandja kohta. • Töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 02.07.

1. Tõendid on lisatud TVK-le 01.08.2022 töötaja esitatud avaldusele, TVK toimiku kaustas 41_1063_22-1 Töövaidlusavaldus.
2. Töötaja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis

§ 109

lg 1 alusel vähemalt 8000 eurot (neto), töötasu 10 399 eurot (neto), välislähetuse päevaraha 64 eurot ja viivised. 11. Kohus leiab, et tööandja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist avalduses, töövaidluskomisjonis ega kohtus piisavalt põhjendanud ning välja toodud põhjuseid tõendanud.

§ 88

lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja heidab töötajale ette valeandmete esitamist oma töötamise mahu kohta, ilmselge eesmärgiga saada tööandja arvelt isiklikku kasu. Avalduse põhjenduste kohaselt on töötaja pika aja jooksul ja regulaarselt suurendanud enda töötamise mahu kohta peetavatel tunnilehtedel oma töötegemise mahtu, s.t märkinud töötunde tegelikust suuremaks.

§ 28lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada töötaja tööaja arvestust.

Töölepingu p 3.

1. kohaselt arvestati töötaja tööaega täidetud tunnilehtede alusel.
2. augustil 2021 saatis tööandja töötajale järgmise sisuga sõnumi: „Ootan sinult juuli tunnilehti, mis sa iga päev täidad. Minuni ei ole ühtegi jõudnud ja ilma nendeta on suhteliselt raske juuli palka teha.“ Tööandja ekirjale vastas töötaja järgmist: „Kuulen esimest korda, et pean tunnilehti sulle saatma. Mis kujul 5 need sinuni toimetada. Tunnilehed oled pannud Enseti oy toimistusse /…./“
3. augustil 2021 saatis töötaja tööandjale järgmise e-kirja: „Õnneks kirjutan ka ise tunnid üles. /.../ Kui vaja tunnilehti, siis lähen ja võtan tühjad blanketid ja täidan sinu jaoks uuesti. Palun anna teada, mis kujul peab sulle tunnilehti saatma.“ Eeltooduga on tuvastamist leidnud asjaolu, et tunnilehti pidi täitma töötaja. Tööandja selgituste kohaselt esitas töötaja tunnilehti kas nädala või kuu kaupa. Töötaja kinnitas TVK istungil, et saatis tööandjale tunnilehti nädalas korra. Tööandja väitel ilmnes, et töötaja esitas tööandjale valeandmeid töötamise ajalise mahu kohta, eesmärgiga tööandja arvelt alusetult rikastuda. Tööandja tõi töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses välja, justkui oleks töötaja pika aja jooksul ja regulaarselt suurendanud kunstlikult tunnilehtedel töö tegemise aega. Töötaja tööandjaga ei nõustunud. Asjas esitatud kirjavahetuse kohaselt, saatis tööandja
4. augustil 2021 töötajale järgmise e-kirja: „Kas sa kirjutad tundidele midagi juurde ka või kõik on kirjas nii nagu lõpetad?“ Samal päeval vastas töötaja tööandjale järgmist: „Midagi ekstra juurde pole kirjutanud. Ainult ümardanud poole tunni peale, nt kui lõpetan 3.15, siis olen pannud 3.
5. /.../ Kuidas siis õige on märkida?“ Tööandja vastas töötajale: „1,25 ei saa lambist juurde panna. Sellepärast küsingi, kas paned või ei. Aastatega on ringid ja kellaajad välja kujunenud ning ei saa lihtsalt juurde panna. /.../ Soomlane võtab pause tundidest maha /.../. Sellepärast ka küsisin, et kas paned midagi juurde /.../. Siis tean, et sinul tundide arvestamisel ei võta midagi maha.“ Tööandja vastuväite kohaselt oli töökorraldusest tulenevalt lubatud tunnilehele märkida tegelikust sõiduajast pisut pikem tööaeg, kuid töötaja ei piirdunud selle lubatud määraga, vaid märkis tunde oma töölehtedele oluliselt suuremas mahus. Samas on kohus seisukohal, et tööandja vastuväitest on võimalik järeldada, et tööandja aktsepteeris töötajapoolset tööaja ümardamist. Töötaja pöördus tööandja poole
6. juunil 2022 edastades järgmise sõnumi: „Minu arust on palk valesti makstud. Saada palga lehed /…/“.
7. juuni 2022, pöördus töötaja tööandja poole: „Ootan sinu arvestust. Päevarahad pole palga osa.“ Töötaja sõnumile vastas tööandja järgmist: „Tegelen sinu asjadega. Kui saan kõik kokku löödud, siis saadan meili. Tänasega ma kohe kindlasti ei jõua kõike. /.../ Teen endale kõik selgeks ja saad oma vastuse nädala jooksul.“ Tööandja on saatnud töötajale ka järgmise sisuga sõnumi: „Kontrollingi, terve selle aja, mis oled tööl olnud ja see võtab aega. Kõik päevad käin ükshaaval Ecofleetis läbi, mis kell alustasid ja mis kell lõpetasid.“ Tööandja keskne vastuväide seisnebki selles, et töötaja on tunnilehtedele märkinud suuremas ulatuses töötunde, kui on kajastatud rakenduse Ecofleet väljavõttes. Seega on tööandja, tuginedes Ecofleet andmetele, teinud järelduse, et töötaja on tööandjat eksitanud tegelike töötundide osas ja kunstlikult tööl oldud aega suurendanud. Töötaja tööandjaga ei nõustu. Töötaja poolt tõendina esitatud Ecofleet tööpõhimõtete väljavõtte kohaselt alustab süsteem sõidu registreerimist pärast seda, kui süüde lülitub sisse ning on sees vähemalt minuti või kui sõiduk liigub vähemalt 50 meetrit. Sõit lõpeb, kui süüde lülitatakse välja ja ei lülitata minuti aja jooksul uuesti sisse. Lisaks lõpeb sõit siis, kui auto peatub vähemalt 10 minutiks, isegi kui süüdet ei lülitata välja. Töötaja hinnangul ei piirdu töötaja tööaeg üksnes sõiduajaga, mida Ecofleet rakendus kajastab, kuna töötaja töökohustuste hulka kuulus täiendavalt kauba peale- ja mahalaadimine ning erinevate dokumentide täitmine. Tööandja nimetatud asjaolule vastu vaielnud ei ole. Töötaja on
8. augustil 2023 toimunud kohtuistungil selgitanud töö sisu: „Läksin tööplatsile, võtsin töölehe, parkisin auto ette, kus kaup peale laadida, laadisin kauba, võtsin kontorist vajalikud paberid, kinnitasin koorma, pani autos kaardi sisse, sõitsin Tamperest Helsingisse. Laadisin kauba maha, ootasin kuni uu lennuk tuleb. Sõitsin tagasi, panin auto tagasi, kauba maha.“ Seega on tuvastatud, et töötaja tööaja hulka kuulub lisaks sõiduajale ka töötaja poolt kauba laadimisele kulunud aeg ning dokumentatsiooni täitmisele kulunud aeg. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et kõiki töötaja poolt täidetud tööülesandeid Ecofleet süsteem ei saanud kajastada. Seega ei saanud tööandja töötaja tööaja arvestamisel tugineda üksnes Ecofleet süsteemile. Ecofleet süsteemi alusel töötaja tööaja arvestamist ei toeta ka poolte vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et töötunde arvestatakse täidetud tunnilehtede alusel ning neid kontrollitakse igakuiselt. Tööandja hinnangul 6 ei saa tööandjalt eeldada, et ta kontrolliks iga töötaja iga päeva kohta esitatud tunnilehti ja võrdleks neid Ecofleeti väljavõtetega. Tööandjal on kümneid autojuhte ning igaühe suhtes sellise kontrolli teostamine on väga aeganõudev. Kuna Ecofleeti väljavõtted laekusid tööandjale suure hilinemisega, siis ei olnud tööandjal võimalik täita töölepingus pandud kohustust palga maksmiseks hiljemalt
9. kuupäevaks. Kohtu hinnangul ei ole tööandja seisukoht asjakohane, sest kui tööandja on võtnud endale töölepingus kohustuse töötaja tunnilehti igakuiselt kontrollida, siis vastavat kohustust tuleb täita. Töötaja töötundide kontrollimine omas tähtsust töötajale töötasu väljamaksmisel. Kuna tööandja kohustus töölepingu alusel maksma töötajale töötasu iga järgneva kuu
10. kuupäevaks, siis sellest tulenevalt oleks tööandja pidanud hiljemalt töötasu väljamaksmise ajaks tegema selgeks töötaja tegeliku tööaja ning töötaja poolt esitatud tööaja andmetega mittenõustumisel esitama neile omapoolsed vastuväited või küsima töötajalt selgitusi nende töötundide osas, millega tööandja ei nõustunud. Esitatud tõenditest nähtuvalt on tööandja pööranud töötaja tähelepanu ebakõladele tunnilehtedel vaid üksikutel juhtudel, millest on võimalik järeldada, et suures osas kiitis tööandja töötaja poolt esitatud tööajaandmed vaikivalt heaks. Tööandja ei ole eitanud töötaja poolt esitatud tööajaandmete alusel klientidele arvete koostamist, mis viitab täiendavalt sellele, et tööandja töötaja poolt esitatud tööaja andmetega enamikel juhtudel siiski töösuhte kestel nõustus. Seega ei ole täidetud ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused

§ 88

lg 1 p 5 alusel.

§ 88

lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Riigikohtu praktika kohaselt ei tule tööandjal kolmandate isikute usalduse kaotust tõendada, vaid töötajapoolse lojaalsuskohustuse rikkumise tõendamiseks piisab sellest, kui tööandja näitab ära, et töötaja poolne tegu võis mõistliku tõenäosusega viia kolmandate isikute poolt usalduse kaotamiseni tööandja vastu (RKTKo 16.04.2003, 3-2-1-31-03, p 10). Kohtupraktikas on töötajapoolseks ebalojaalseks käitumiseks ning usalduse kaotust põhjustavateks asjaoludeks peetud ka tööandja halvustamist ja laimamist koostööpartnerile. Tööandja tõi ülesütlemisavalduses välja, et töötaja on järjepidevalt töötajate vahelistes vestlustes avaldanud kolleegidele valeinfot ja halvustanud tööandjat, eesmärgiga õhutada vaenu ja ässitada ka teisi töötajaid tööandja vastu. Tööandja pidi pidevalt tegelema sellega, et selgitada töötajatele, et sellised väited ei ole õiged. Töötaja tööandja poolt välja tooduga ei nõustunud. Töötaja kinnitas, et ei ole kaaskolleegides tööandja vastu vaenu õhutanud, tööandja kohta valetanud, tekitanud konfliktsituatsioone ega muul viisil töökeskkonda häirinud. Töötaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt muutus 22. veebruaril 2022 EL direktiiv palga osas. Ta tutvustas seda teistele töölistele ja nad rääkisid sellest. Seda ongi kostja ilmselt ülesütlemisavalduses halva atmosfääri kujundamise all silmas pidanud. Kohus on seisukohal, et tööandja juures töötavad isikud ei ole teineteise suhtes vaadeldavad kui töösuhtesse puutumatud kolmandad isikud

§ 88lg 1 p 6 mõttes.

Seega polnud tööandjal õigust nimetatud alusel töötajaga lepingut lõpetada ka juhul, kui väidetav usalduse kaotus kaaskolleegide seas oleks toimunud. Lisaks on tööandja viidanud, et töötaja käitus tööandja suhtes vaenulikult, ebaviisakalt ning lugupidamatult, otsis intriige ning tekitas konfliktsituatsioone. TVK-le esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et töötaja saatis 14.04.2022 tööandjale järgmise sisuga sõnumi: „Kas minule kütuse kompenseerimist pole, aga teistel on?“ 23.05.2022 saatis tööandja töötajale järgmise sõnumi: „Tampere terminalis on uued Neste kaardid. Pin jääb samaks.“ Tööandja sõnumile vastas töötaja järgmist: „Kas selle kaardiga hakkab kehtima ka mulle kütuse kompenseerimine. Uued mehed saavad rohkem palka ja kompenseerimist. Kuulutuses väidad nii.“ Töötaja sõnumile vastas 7 tööandja järgmist: „See on Neste kaart, millega me ei tangi oma autosid.“ Töötaja sõnumile, et see pole vastus, vastas tööandja järgmist: „Nüüd ma siis tean, kes kõiki ülesse pushib. Kuulutuses löö kõik kokku. See sisaldab ka päevarahasid ja lisa ka maksud. Niimoodi tulebki kuulutuse bruto tasu kokku.“ Töötaja vastas tööandjale järgmist: „Ma pole kellegagi suhelnud, mis pushimisest räägid? Loen kuulutust ja imestan /.../.“ Millest täpsemalt töötaja kolleegidega rääkis ning milliseid sõnumeid neile edastas, esitatud kirjavahetusest ei selgu. Esitatud sõnumivahetusest nähtub, et tööandja teeb töötaja küsimusele tuginedes järelduse töötajapoolse tegevuse kohta kolleegide agiteerimisel. Töötaja kolleegide agiteerimist omapoolsetes sõnumites ei kinnita. Kohtu hinnangul juhul, kui töötaja oleks levitanud kolleegide seas tegelikkusele mittevastavat teavet, siis oleks teistel töötajatel olnud võimalik pöörduda tööandja poole tegeliku teabe saamiseks. Lisaks on tuvastamist leidnud, et töötaja hakkas tööandjale esitama küsimusi palgaarvestuse kohta, mida ei saa kuidagi taunimisväärseks pidada.

§ 28

lg 2 p 12 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Seega oli töötaja õigustatud vastavasisulisi andmeid nõudma ning tööandja oli kohustatud neid töötajale esitama. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole tõendatud

§ 88lg 1 p 6 aluse esinemine.

Kokkuvõttes ei loe kohus tõendatuks, et tööandjal oleks esinenud seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tulenevalt

§ 104lg 1 on seadusest tuleneva aluseta töölepingu ülesütlemine tühine.

Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et poolte vahel 30.06.2021 sõlmitud töölepingu 02.07.2022 erakorraline ülesütlemine on tühine.

1. Kui kohus leiab, et ülesütlemine on tühine, ei ole vaja täiendavalt analüüsida, kas kostjal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta.
2. Kuna kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb

§ 107lg 1 järgi lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

Töötaja on taotlenud lepingu lõpetamist

§ 107lg 2 alusel, kohus rahuldab töötaja taotluse.

Kohus lõpetab

§ 107

lg 2 alusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töötaja ja xxxxxxxx sõlmisid töölepingu 30.06.2021 ning see öeldi üles 02.07.2022.

§ 97

lg 2 p 2 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat. Seega tuli erakorralisest ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 02.07.2022 ja seega lõpetab kohus

§ 107lg 2 alusel töölepingu alates 01.08.2022.

1. K. K. palub töötamise registris tema kohta tehtud töötamise kannete muutmist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 25² lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend.
2. Kui kohus lõpetab töölepingu

§ 107

lg-s 2 nimetatud juhul, tuleb tööandjalt samas välja mõista hüvitis

§ 109lg 1 alusel.

Töötaja palus TVK-l välja mõista kuue kuu hüvitise 17 301,74 eurot (neto). TVK rahuldas hüvitise 8000 euro ulatuses. Esmalt märgib kohus, et töövaidlusorganil on õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud

§ 107lg 2 alusel.

Seadusandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus on selle suuruse muutmiseks jäetud töövaidlusorganile 8 (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et

§ 109

lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-13 selgitanud, et

§ 109

lg-s 1 ette nähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab endas erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb töötajale hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Riigikohus selgitas 21.11.2018 otsuses nr 2-16-708/54, et

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada ka tekkinud mittevaraline kahju. Kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Olukorras, kus tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitist. Hüvituse suurus sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest. Kohus arvestab hüvitise määramisel, et pooltevaheline töösuhe kestis alates 30.06.2021 kuni 01.08.2022, ehk alla kahe aasta, et tööandja rikkus

§ 28

lg 2 p-s 12 toodud kohustust, et töölepingu lõpetamisega päeva pealt asetati hageja ootamatult olukorda, kus tal polnud võimalik elatist teenida Kuna töötajal ei olnud võimalik töötada alates ülesütlemisavalduse saamisest (02.07.2022) kuni töölepingu lõpetamise päevani (01.08.2022), siis jäi töötajal eelnimetatud ajavahemiku eest saamata tulu (töötasu). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus õiglaseks hüvitiseks TVK poolt tuvastatud asjaoludel määratud hüvitist summas 8000 eurot (neto). 16. K. K. on esitanud nõude saamata jäänud töötasu 10 933,60 eurot (neto) ajavahemikus 2021 juulist kuni 2022 juulini töötatud aja eest väljamõistmiseks.

§ 1

lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Poolte vahel 30.06.2021 sõlmitud töölepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku töötasus summas 12 eurot (neto) tunnis. Töövaidlusavaldusest nähtuvalt on töötaja 2021 juuli kuni 2022 veebruari töötasu arvutamisel lähtunud poolte vahel töölepingu punktis 3.1. kokku lepitud töötasust summas 12 eurot (neto) tunnis. Töövaidlusavaldusest nähtuvalt võttis töötaja alates 2022 märtsist töötasu nõude summa arvutamisel aluseks töötasu summas 13 eurot (neto) tunnis. Töötaja väitel saavutasid pooled kokkuleppe töötaja töötasu suuruses alates 2022 märtsist summas 13 eurot (neto) tunnis.. Tööandja poolt 26.09.2022 tõendina esitatud töötaja tasude arvestamise tabelist nähtuvalt on tööandja märkinud, et töötaja töötasu suuruseks oli alates 2022.a märtsist 13 eurot tunnis (tööandja tõendid 170822520_LISA_6_K_K_palgad). Seega on töötaja põhjendatult lähtunud töötasu nõude summa arvutamisel alates 2022 märtsist poolte vahel kokku lepitud töötasust summas 13 eurot (neto) tunnis. Töölepingu p-le 3.6 kohaselt makstakse töötajale ka päevaraha (minimaalselt 32 eurot/päev). Töölepingu p 5.2 loetakse töötaja saatmist väljaspoole Eesti Vabariiki töölähetuseks. Tuvastatud on, et töötaja täitis tööülesandeid Soome Vabariigis ehk oli töölepingu mõttes töölähetuses. Seega kohustus tööandja tasuma kokku lepitud töötasu (tunnitasu) ja lähetuse päevarahasid. Töötaja esitatud nõude arvestuse koonddokumendist (TVKle esitatud avalduse lisana nr 11) nähtub, et töötaja töötas nõude aluseks oleval perioodil rohkem kui normtunnid ette näevad. Töötaja on tundide arvestuse aluseks võtnud tööandjale esitatud ja tööandja poolt jooksvalt kontrollitud tunnilehed. Tasu arvestuse on töötaja teostanud selliselt, et normtunnid on arvutatud lähtuvalt töölepingu punktile 3.1 ehk 12 eurot /h (netotasuna) ja alates märtsist 2022 13 euro/h (samuti netotasuna). Normtundide töötasu kuude lõikes on kajastatud summadena tabeli neljandas veerus pealkirjaga „normtunni töötasu“. Sellest tulenevalt oleks pidanud töötaja töötasu (neto) olema juulis

§ 44lg 7, mille kohaselt hüvitatakse töötajale ületunnitöö 1,5 kordse töötasuna.

Seega on ületunnid kuni veebruari lõpuni arvestatud 18 eurot /h, mis on 1,5 kordne tasu 12- eurose tunnipalga kohta ja alates märtsist 2022 19,5 eurot /h, mis on 1,5 kordne 13- eurose tunnipalga kohta. Ületundide hüvitis on kajastatud tabeli kuuendas veerus pealkirjaga „ületunni töötasu“ ja toodud välja summaliselt kuude lõikes. Töötaja on seejärel teinud arvutuse, kui palju oleks tööandja pidanud igal kuul tasuma töötasu nii normtundide kui ka ületundide eest ja vastavad summas on kajastatud tabeli seitsmendas veerus pealkirjaga „kokku töötasu“. Sealt nähtub, et tööandja oleks pidanud tasuma juulis

§ 84

lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. Kohus mõistab xxxxxxxx-lt K. K. kasuks välja viivise hüvitiselt summas 8000 eurot ja saamata jäänud töötasult summas 10 933,60 eurot alates 02.08.2022 kuni hüvitise ja saamata jäänud töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 7836,60 eurot (koos käibemaksuga), sh riigilõiv 170 eurot ja esindajatasu 7666,60 eurot 44,56 tunni eest, tunnihinnaga 140-150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5140 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 5040 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 7666,60 eurot ja riigilõivu 170 eurot, kuid arvestades asjaolu, et määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud tuleb jätta K. K. kanda ning asja keerukust, peab kohus põhjendatuks tsiviilasja menetlemisel hageja ajakulu 30 tunni ulatuses, s.o summas 5040 eurot. Seega mõistab kohus xxxxxxxx-lt K. K. kasuks välja 5140 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 5040 eurot õigusabikulud.
3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 5140 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11