Obsah (12)

§ 663§ 475§ 599§ 597§ 600§ 657§ 209§ 664§ 660§ 654§ 6§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-11639 Koh

) § 599 mõttes puudutatud isikuteks kandeavalduse esitajad avaldaja ja Y. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal puudus õigus piirata puudutatud isikute kaebeõigust seadust rikkuvale kandemäärusele. Asja lahendanud kohtunikuabi väljus kandemäärust nr 831972022 koostades ebaseaduslikult kinnistamisavalduse sisust ja kohtulahendi resolutsioonist. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal puudus materiaalõiguslik alus väljuda tsiviilasjas nr 2-21-8434 tehtud (jõustunud) kohtulahendi resolutsioonist ja parandada kinnistusraamatu kannet omal algatusel. Kandemäärus nr 831972022 ja kinnistusosakonna omaalgatuslikult tehtud kinnistusraamatu kanne rikkusid avaldaja õigusi ning ta ei andnud nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Tartu Maakohtu kinnistusosakond tegi paranduskande seadusega vastuolus. Hoonestusõiguse omanik on Lume 18C Garaažiühistu. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal puudub õiguslik alus sundida kinnistu omanikke viima läbi kustutatud garaažiühistu likvideerimismenetluse toiminguid. Lisaks puudub kinnistu omanikel õiguslik võimalus taotleda Lume 18C Garaažiühistu järelmenetluse läbiviimist, sest nad ei ole garaažiühistu liikmed. Kuna Lume 18C Garaažiühistu kustutati registrist 01.12.2009, on garaažiühistu liikme 3 2-22-11639 järelmenetluse läbiviimise taotluse esitamise õigus seaduse järgi õigust lõpetavast tähtajast tulenevalt lõppenud. 6. Kohtunikuabi jäi 09.08.2022 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruses nr 896842022 kinnistamisasjas nr 63735202250 tehtud 21.07.2022. a kandemääruses nr 831972022 võetud seisukohale ega rahuldanud määruskaebust. Tuginedes

§ 663lgle 6, andis kohtunikuabi kaebuse lahendamiseks maakohtu kohtunikule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Maakohus keeldus 01.09.
2. a määrusega menetlusse võtmast avaldaja ja Y 05.08.
3. a määruskaebust Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21.07.
4. a kandemäärusele nr
5. Maakohus määras, et määrus tuleb toimetada kätte avaldajale ja Yle ning saata teadmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Maakohus jättis määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt avaldaja ja Y kanda ning jättis menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. 7.
6. Maakohus viitas

§ 475

lg 1 p-le 10, § 663 lg-le 1 ning keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna Tartu Maakohtu kinnistusosakond võttis enne 01.02.2023. a kehtinud

(varasem

) § 599 lg 1 kohaselt määruskaebuse vääralt menetlusse. Nimetatud sätte kohaselt võis avaldaja esitada määruskaebuse kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud. Lisaks võis varasema

§ 599

lg 1 järgi puudutatud isik esitada määruskaebuse kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale. Praegu esitasid avaldaja ja Y määruskaebuse 21.07.

1. a kandemäärusele nr 831972022, millega kinnistusosakond määras avaldajale ja Yle tähtaja määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Puudusi sai kõrvaldada kuni 22.10.2022 ning seega ei ületanud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg kuute kuud. Lisaks ei jäetud kandeavaldust kandemäärusega rahuldamata ega rahuldatud ka osaliselt. Seega puudus avaldajal ja Yl kaebeõigus 21.07.
2. a kandemäärusele nr
3. 7.
4. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 621 lg 1 p 1 alusel parandatakse kanne juhul, kui kanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel. KRS § 621 lg 2 kohaselt parandab kinnistusosakond kande kinnistamisavalduse alusel või omal algatusel ametiülesande korras. Seaduses sätestatud juhtudel toimub kande parandamine automatiseeritult. KRS § 631 lg 1 sätestab, et ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek. KRS § 631 lg 2 kohaselt parandab kinnistusosakond õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksimused ametiülesande korras.

§ 597lg-s 4 sätestatut ei kohaldata.

Maakohus möönis, et tõenäoliselt ületas kohtunikuabi kannete parandamisel seaduses sätestatud piire. Hoonestusõigust omava isiku muutmine ei ole õigusliku tähenduseta kirjavea või muu eksimuse parandamine. Kui isik on õigustatud isikuna kinnistusraamatu kandesse märgitud, saab sellist kannet muuta vaid tema nõusolekul või nõusolekut asendava kohtulahendiga (vt nt TlnRnKo 06.09.2017, 2-15-10506/27 p 19). Siiski ei olnud maakohtul võimalik määruskaebust sisuliselt lahendada, kuna see esitati puuduste kõrvaldamise määruse peale, mis ei olnud praegu edasikaevatav. Maakohtu hinnangul oleksid avaldaja ja Y pidanud vaidlustama 21.07.2022. a kandemäärust nr 830532022, mille alusel tehti vaidlustatavad kanded. Sellisele kandemäärusele andis kaebeõiguse varasema (ja ka 4 2-22-11639 alates 01.02.2023 kehtiva)

§ 599ls 2.

Maakohus selgitas, et avaldajal ja Yl on võimalik taotleda varasema (ja ka alates 01.02.2023 kehtiva)

§ 600lg 1 alusel ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras.

Määruskaebus

1. Avaldaja ja Y esitasid 20.09.2022 määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määruse ja teha asjas uue määruse, millega võtta määruskaebus menetlusse, rahuldada määruskaebus ja tühistada 21.07.
2. a kandemäärus nr 831972022, kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonda jätkama kinnistamisavalduse menetlemist, lähtudes avaldusest ja maakohtu 07.04.
3. a jõustunud määrusest tsiviilasjas nr 2-21-
4. 8.
5. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse normi, kui keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest ega lahendanud seda sisuliselt. Kohtunikuabi lahendas määruskaebuse sisuliselt ning andis selle lahendamiseks edasi maakohtu kohtunikule. Sellises olukorras puudusid maakohtul

-i kohaselt alused määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Praegu tegid sama astme kohtud samas asjas ebaseaduslikult vastuolulised lahendid. Hagita menetluses määrab kohus omal algatusel või huvitatud isiku avalduse alusel kindlaks tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, lõppemise või ulatuse. Hagita menetlus ei ole üldjuhul suunatud seaduse või lepingu alusel juba tekkinud õiguste maksmapanekule, vaid teatud elulise olukorra uuele õiguslikule reguleerimisele. Hagita menetluses ei ole kohus seotud poolte esitatuga, vaid kohtul on ka omal algatusel tõendite kogumise ning õigussuhte reguleerimise kohustus. Riik peab praeguse määruskaebuse esitamise eesmärgile andma õiguskaitset ning kohus ei saanud jätta määruskabust menetlusse võtmata. Määruskaebust ei võeta üldjuhul hagita asjades menetlusse, kui selleks puuduvad

-is nimetatud alused ning määruskaebuse läbi vaatamata jätmise saavad põhjustada eelkõige vaid kaebuse menetluslikud puudused. 8.

1. Kohtunikuabi väljus kinnistamisavalduse sisust ja kohtulahendi resolutsioonist ning parandas kinnistusraamatu kande omal algatusel. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal puudus selleks materiaalõiguslik alus ning see ei olnud seadusega lubatav. Ka maakohus möönis, et tõenäoliselt ületas kohtunikuabi kannete parandamisel seaduses sätestatud piire ning hoonestusõigust omava isiku muutmine ei ole õigusliku tähenduseta kirjavea või muu eksimuse parandamine. Maakohus selgitas, et kui isik on õigustatud isikuna kinnistusraamatu kandesse märgitud, saab kannet muuta vaid tema nõusolekul või nõusolekut asendava kohtulahendiga. Määruskaebuse kohaselt rikkusid Tartu Maakohtu kinnistusosakonna omaalgatuslik kinnistusraamatu kanne ja 21.07.
2. a kandemäärus nr 831972022 avaldaja kui puudutatud isiku õigusi. Avaldaja ei andnud nõusolekut kinnistusraamatus paranduskande tegemiseks ning see tehti seadusega vastuolus. Kuna kohtunikuabi ületas kannete parandamisel seaduses sätestatud piire, olid vaidlusaluse kandemäärusega avaldajalt ja Ylt nõutud toimingud seadusega vastuolus ning puuduste kõrvaldamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna antud täiendaval tähtajal ei olnud asja lahendamisel õiguslikku tähendust. Maakohus pidanuks asja sisuliselt lahendama ja vaidlustatud kandemääruse tühistama, mitte soovitama avaldajal ja Yl samas asjas teistel alustel uuesti kohtusse pöörduda. 8.
3. Mh puudub Lume 10 kinnistu omanikel õiguslik võimalus taotleda Lume 18C Garaažiühistu likvideerimise järelmenetluse läbiviimist, sest nad ei ole ühistu liikmed. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal puudus õiguslik alus sundida Lume 10 kinnistu omanikke viima läbi kustutatud garaažiühistu likvideerimismenetluse toiminguid. 5 2-22-11639 Edasine menetluse käik
4. Y suri 20.10.
5. Pärimistunnistuse kohaselt on Y pärija X (st avaldaja). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§ ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

1. Ringkonnakohus selgitab esiteks, et Y surma tõttu on praegu menetlusosaliseks üksnes avaldaja X. Rahvastikuregistri andmete kohaselt suri Y 20.10.
2. Füüsilisest isikust poole surma korral tekib üldõigusjärglus ning kohus lubab selle poole üldõigusjärglasel menetlusse astuda, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 209

lg 1 ls 1).

§ 209lg 1 ls 2 kohaselt on üldõigusjärglus võimalik menetluse igas staadiumis.

Pärimistunnistuse kohaselt on Y pärija (üldõigusjärglane) avaldaja X. Menetlusosalise suhtes üldõigusjärgluse toimumise tagajärjeks on seaduse jõul toimuv menetlusosalise asendumine õigusjärglasega (

I komm

-i sätete puhul, mille sisu menetluse ajal on muudetud. 12.2.

§ 663

lg 6 kohaselt, kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse lahendada

§ 663lg-tes 1–4 sätestatud korras.

Seejuures tuleb kohtunikuabil viivitamata pärast määruskaebuse saamist otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine (

§ 663

lg 1 ls 1), kontrollida, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades (

§ 663lg 1 ls 2).

Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 663lg 1 ls 3).

Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama (

§ 663lg 1 ls 4).

Asja materjalidest nähtub, et kohtunikuabi võttis 05.08.

1. a määruskaebuse vaikimisi menetlusse ja jättis selle 09.08.
2. a Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusega nr 896842022 rahuldamata. 12.
3. Kui kohtunikuabi määruskaebust viie päeva jooksul alates kaebuse esitamisest täielikult ei rahulda, annab ta

§ 663

lg 6 ls 2 kohaselt kaebuse lahendamiseks viivitamata edasi pädeva maakohtu kohtunikule, kes juhindub määruskaebuse lahendamisel

§ 663lg-s 5 sätestatust.

Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle

§ 663

lg 5 ls 1 järgi viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 6 2-22-11639 12.3.1. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtu kohtunikul õigus kohtunikuabi poolt menetlusse võetud määruskaebuse puhul kontrollida, kas kohtunikuabi võttis määruskaebuse õigesti menetlusse (

§ 663lg 1 ls 2).

Sarnaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuste saamisel, kas kaebus on õigesti menetlusse võetud (

§ 664lg 1).

Seejuures tuleb kontrollida, kas määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (

§ 660lg 1).

Ringkonnakohus nõustub 01.09.

1. a maakohtu määruse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21.07.
2. a kandemääruse nr 831972022 puhul puudus avaldajal ja Yl määruskaebuse esitamise õigus (

§ 654lg 6 ja § 659).

Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (

§ 6). Varasema (st mh 05.08.2022.

a määruskaebuse esitamise ajal kehtinud)

§ 599

kohaselt võis avaldaja esitada määruskaebuse kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võis määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 21.07.2022. a kandemääruse nr 831972022 puhul ei olnud tegemist määrusega, mille puhul varasema

§ 599nägi ette kaebeõiguse.

Tartu Maakohtu kinnistusosakond määras 21.07.

1. a kandemäärusega nr 831972022 avaldajale ja Yle tähtaja kuni 22.10.2022 kõrvaldada määruses osundatud puudused. Seega oli tegemist kandemäärusega, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks lühemaks ajaks kui kuus kuud. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldajal ja Yl puudus õigus esitada määruskaebus 21.07.
2. a kandemääruse nr 831972022 peale. 12.3.
3. Põhjendamatud on määruskaebuse väited, mille kohaselt peab riik andma 05.08.
4. a määruskaebuse esitamise eesmärgile õiguskaitset. Avaldaja ja Y soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks tulnud neil vaidlustada 21.07.
5. a kandemäärust nr
6. Kohtunikuabi tegi omal algatusel kinnistusraamatu kanded 21.07.
7. a kandemäärusega nr 830532022, mitte 21.07.
8. a kandemäärusega nr
9. Avaldaja ja Y ei vaidlustanud 21.07.
10. a kandemäärust nr 830532022, kuigi sellisele kandemäärusele andis kaebeõiguse varasema

§ 599ls 2.

Praeguses asjas vaidlustasid avaldaja ja Y üksnes 21.07.2022. a kandemäärust nr 831972022, mille puhul (nagu eespool märgitud) varasema

§ 599ls 1 kaebeõigust ei sätestanud.

12.

1. Eelnevast tulenevalt leidis maakohtu kohtunik kooskõlas menetlusõiguse normidega, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21.07.
2. a kandemääruse nr 831972022 puhul puudus avaldajal ja Yl määruskaebuse esitamise õigus. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud jätma kohtunikuabi poolt menetlusse võetud ja menetletud 05.08.
3. a määruskaebuse läbi vaatamata, mitte keelduma selle menetlusse võtmisest (analoogia korras

§ 664lg 2).

Mõlemal eelnimetatud juhul on õiguslikud tagajärjed määruskaebuse esitaja suhtes samad ning seetõttu puudub vajadus muuta maakohtu määruse resolutsiooni. 13. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

Rahaliselt kindlaks määratvad menetluskulud puuduvad. 7 2-22-11639 14. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata (

§ 663lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 8