← Eesti

2-17-14882/80

Obsah (9)§ 187§ 430§ 150§ 168§ 64§ 661§ 179§ 190§ 148

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 430 lõike 7 kohaselt kompromiss võib olla tingimuslik. Pooled on kokku leppinud, et kompromissileping jõustub vaid tingimusel, et 1

(3)poolte vahel sõlmitakse hiljemalt 30.09.2024.a (kolmekümnendal septembril kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.3 (kompromissilepingu punktis 3) nimetatud notariaalselt tõestatud leping, mille pooled esitavad pärast selle sõlmimist kohe kohtule. Kompromiss esitatakse kompromissi sõlmimise päeval Harju Maakohtule kinnitamiseks. Arvestades eelnevat, paluvad pooled kohtul kompromissilepingu kinnitada alles peale seda, kui kohtule on esitatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.3 (kompromissilepingu punktis 3) nimetatud notariaalselt tõestatud leping.
  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-
  3. Tagastada M. L.le (L., isikukood XXX) riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja kanda M. L. arveldusarvele EEXXX.
  4. Tagastada M. L.le (L., isikukood XXX) riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja kanda M. L. arveldusarvele EEXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  6. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.
  7. Vabastada pooled kohustusest tasuda riigituludesse eksperditasu 1155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) eurot 74 (seitsekümmend neli) senti. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe
(2)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie
(5)kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. M. L. (hageja) esitas 06.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse M. L. (kostja) vastu S. L. pärandvara jagamise nõudes. Kohus jättis hagi 08.11.2017 käiguta. Hageja esitas 20.11.2017 hagi täienduse. Kohus võttis hagi 01.03.2018 menetlusse. Kostja vastas hagile 29.03.
  2. Kostja esitas 12.08.2021 vastuhagi. Kohus võttis 18.01.2022 vastuhagi menetlusse. Kohus määras 23.05.2024 ekspertiisi. Ekspert esitas 05.08.2024 kirjaliku eksperdiarvamuse. Pooled sõlmisid 18.09.2024 kompromissi, mille palusid kinnitada pärast poolte vahel notariaalse lepingu sõlmimist. Kohtule esitati 01.10.2024 poolte 24.09.2024 sõlmitud notariaalne pärandvara jagamise leping. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas 2

(3)menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 150

lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud asjas riigilõivu kokku 450 eurot. Kostja on tasunud asjas riigilõivu kokku 450 eurot. Pooled on taotlenud riigilõivu osalist tagastamist Hagi ja vastuhagi esitamise ajal tuli tasuda ühisvara jagamise hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega on pooled tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Eeltoodut arvestades tuleb tagastada kummalegi poolele enam tasutud riigilõiv 150 eurot ning pool ettenähtud riigilõivust, see on 150 eurot. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 5. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. 6. Kohus määras 04.10.2024 määrusega kindlaks eksperdi tasu suuruse 947,33 eurot, millele lisandub käibemaks 208,41 eurot, kokku 1155,74 eurot. Kohus määras eksperdile tasu väljamaksmise riigi vahenditest.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus ei ole nõudnud

§ 148lg 1 alusel pooltelt ekspertiisikulude ettemaksu.

Kohus määras eksperditasu väljamaksmise riigi vahenditest. Seega on riigile tekkinud menetluskulud, mille põhjuseks ei ole riigi osalemine kohtus menetlusosalisena. Seetõttu esineb alus eksperditasu riigi tuludesse väljamõistmiseks

§ 179lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooltelt ekspertiisikulude ettemaksu nõudmata jätmisega andis kohus pooltele sisuliselt menetlusabi, saab analoogia korras kohaldada

§ 190lg-d 7.

Kohus on seisukohal, et kompromissi sõlmimine on mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust kummagi poole vabastamiseks ekspertiisikulude 1155,74 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab pooled kohustusest tasuda riigituludesse eksperditasu 1155,74 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.