KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-8674 Tsiviilasi P P hagi A K vastu tagasitäitmisest

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline rikkumine). Sama paragrahvi lõige 2 loetleb olulised rikkumised. Oluline on märkida, et iga rikkumine ei ole lepingust taganemiseks piisav. Vastaspoolele tuleb anda tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, kui teine lepingupool et täida oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, loetakse rikkumine oluliseks ning sellele tuginedes on võimalik alles lepingust taganeda. Seega ei ole taganemise tingimused täidetud. −

§ 116

lg 4 kohaselt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. − Antud juhul hageja ei teavitanud kostjat õigeaegselt sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest. Ehkki kostja hageja taganemise avaldusega ei nõustu, on kostja seisukohal, et lepingust taganemise tingimused ei ole täidetud. − Kui kohus peaks lugema tõendatuks (millega kostja ei nõustu), et auto seiskord oli juba müügihetkel ulatuslikult roostes, siis hageja teadis või pidi teadma auto seisukorrast oluliselt varem. Hageja toodud väited, et ta ei saanud ligi poole aasta jooksul auto seisukorraga tutvuda ja ei pidanudki tutvuma, ei ole veenvad ja on ebaõiged. −

§ 218

lg 4 kohaselt ei vastuta müüja selliste müüdud asjal esinevate lepingutingimustele mittevastavuste eest, millest ostja oli lepingu sõlmimisel teadlik või pidi lepingu sõlmimisel teadma. − Käesoleval juhul oli hagejal võimalik auto üle vaadata ostmise ajal nii mootori poolelt kui ka kere alt, kas siis iseseivalt või kasutades selleks spetsialistide abi. Hageja väide, et kostja sellest kõrvale hoidus on väär ja kohut eksitav. Hagejale pakuti autot ka proovisõiduks enda kasutusse, millest hageja keeldus. Hoolikas ostja peab ka ise veenduma kaubas, mille ta soetab. − Antud juhul ei ole kostja hinnangul hageja tõendanud, et müügihetkel olid sõidukil puudusel. Vastupidiselt hagejale on kostja tõendanud, et sõiduk oli müügihetkel korras ja vastas kuulutuses näidatud tingimustele. − Kostja esitas xxx AS töökorralduste väljavõte perioodi 13.02.2008 – 29.09.2022 kohta, millest nähtuvad kõik sõidukile teostatud remonttööd. Kostja juhib tähelepanu, et nimetatud töökorralduste väljavõttes ei ole kordagi nimetatud neid rikkeid, mida toob välja hageja, nt ulatuslik korrosioon, amortisaatorite tolmukatted on läbi roostetanud, tagavararatta mehhanism on roostes ja ei tööta, kliimasüsteemi jahuti torud on läbi lõigatud, mootoripadjad on läbi, kerel, raamil, esirattakoopad, juhi jalgealune, karbid jne 6 2-23-8674 on roostetanud jpt. Samuti on xxx AS kinnitanud, et praktiliselt vahetult enne sõiduki ostumüügi lepingu sõlmimist (vahehooldus 27.09.2022, ost-müük 04.10.2022), xxx AS hooldustöid teostanud tehnik tõsiseid vigastusi või läbivat roostet raamil ei märganud, mis oleks teinud sõiduki edasise kasutamise ohtlikuks, vastasel korral oleks sellest kindlasti informeeritud kostjat ja tehtud ka vastav märge sõiduki hooldusajalukku. − Kokkuvõtlikult kinnitab eeltoodu, et sõiduk oli müügi hetkel sõidukorras, vastas müügikuulutuses toodud tingimustele, oli tehniliselt töökorras, ilma varjatud puudusteta. Kostja ei ole lepingut rikkunud ja tagasitäitmiseks alus puudub. − Alternatiivselt on kostja seisukohal, et hageja peaaegu kuue

§ 220lg 1 tähenduses.

Samuti

§ 218

lg 4 kohaselt pidi hageja lepingu sõlmimisel olema väidetavalt puudustest teadlik, sest väidetavad puudused, kui nad oleksid esinenud, pidid olema märgatavad mõistlikult käituvale ostjale.

1. 06.02.2024 toimunud kohtuistungil pooled asja kompromissiga lahendamise osas kokkuleppele ei jõudnud. Kohus lõpetas poolte nõusolekul eelmenetluse ning andis pooltele lõplikud tähtajad.
2. Edasistes seisukohtades jäi pooled varasemalt esitatu juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
6. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: − hageja ostis kostjalt 04.10.2022 kasutatud sõiduauto xxx, VIN-kood xxx, registreerimismärgiga xxx hinnaga 15 000 eurot, mis on hageja poolt kostjale tasutud ülekandega 03.10.
7. Koos sõidukiga sai hageja kaasa kaks komplekti rehve.
8. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja poolt hagejale võõrandatud sõiduk vastas sõiduki müügikuulutuses väljatoodud tingimustele sõiduki tehnilise seisukorra osas ja kui mitte, siis kas müügilepingust taganemise eeldused on hageja poolt täidetud. 7 2-23-8674
9. Müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (s.t on puudustega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1, § 217). Müüja vastutab müüdud puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt RKTs

KO 14.03.2019 nr 2-17-1937): − Puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal (

§ 218

lg 1); − Puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); − Ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); − Sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); − Ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

12.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 217

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Eeltoodust lähtuvalt on esmalt vajalik välja selgitada, milline oli poolte kokkulepe lepingu sõlmimise ajal sõiduki tehnilise seisukorra osas.

1. Hageja tõi hagiavalduses välja, et 04.10.2022 ostis hageja kostjalt sõiduauto xxx hinnaga 15 000€ ja olgugi, et hageja soovis mitmel korral lasta sõiduki üle vaadata, puikles kostja sellest osavalt kõrvale viidates hooldustele ja riiklikele ülevaatustele, kinnitades, et sõiduk on heas tehnilises korras ning mingeid varjatud puudusi ei esine. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, milline oli poolte kokkulepe ja/või müüja poolt avaldatud täpsem informatsioon sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Kostja esitas tõendina auto24.ee portaalis avaldatud sõiduki müügikuulutuse, millest nähtuvalt on kostja avaldatud kuulutuses välja toonud järgmist – „Ostetud uuena Eestist. Üks omanik/kasutaja. Hooldatud xxx margiesinduses, ajalugu kontrollitav./---/“. Täiendavalt on kuulutuses välja toodud, et sõiduk on Eestis arvel ning sellel on kehtiv ülevaatus kuni 06.2023 ning autoga antakse kaasa suverehvid, velgedel talverehvid (naastrehvid) ja valuveljed. Täiendavalt on kostja esitanud tõendina pooltevahelise sõnumivahetuse väljavõtte, millest nähtub hagejapoolne soov viidatud sõiduki soetamiseks. Hageja toob 03.10 kell 11:11 sõnumis välja järgmist „/---/ Ainukese tingimusena kui lähiajal pole esinduses kontrollis / ülevaatuses käinud siis paluksin m6nes xxx esinduses teostada korrasoleku kontroll teostada mille v6in ise hüvitada./--/“. Kostja on hagejale sõnumiga vastanud, et sõidukil on tä/loetamatu/ lugu xxx ning 28.09 on tehtud jooksev hooldus.
2. Kohtu hinnangul ei nähtu poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest, et pooled oleksid leppinud täpsemalt kokku sõiduki tehnilistes tingimustes. Hageja on välja toonud, et kostja puikles kõrvale hageja korduvalt esitatud soovist lasta sõiduk tehingueelselt üle vaadata. Hageja ei ole vastavate asjaolude ilmnemist tõendanud. Vastupidiselt tõendab kohtu hinnangul kostja poolt esitatud väljavõte sõnumivahetusest, et hageja soovis sõidukit üle kontrollida vaid juhul, kui sõiduk pole lähiajal esinduses kontrollis või ülevaatuses käinud. Sõnumivahetusest ei nähtu, et kostja oleks kontrollist keeldunud vaid on toonud välja, et jooksev hooldus on tehtud sõidukile 28.09 (seega 5 päeva enne hageja poolt ostuhuvi näitava sõnumi kostjale edastamist). Hageja poolt toodud väited täiendava kontrolli võimatuse osas lähtuvalt kostja poolsest tegevusest on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik hinnata, kas 28.09 hoolduse läbimine oli hageja hinnangul piisavalt lähiajal teostatud ülevaatus/ kontroll, millest lähtuvalt oli 8 2-23-8674 ostueelse kontrolli mitteläbiviimine kohtu hinnangul hageja poolt võetud risk, võttes seejuures ka arvesse, et tehingusse mindi juba järgmisel päeval ehk 04.10.
4. Kostja on läbivalt tuginenud asjaolule, et sõidukit on hooldatud margiesinduses ning ei hoolduse, ega läbitud tehniliste ülevaatuste käigus ei ole osundatud hageja poolt viidatud puudustele, mille hageja on esitanud lähtuvalt ekspert R P ekspertiisarvamusest. Kostja on esitanud tõendina xxx AS töökorralduste väljavõtte perioodist 04.07.2014-29.09.2022, millest ei nähtu ulatuslikku roostekahjustust. Hageja on välja toonud, et tõendina esitatud 10.03.2023 allkirjastatud eksperdi arvamusest 2111/2023 lähtuvalt märgitakse tehnoülevaatusel korrosioonikahjustused aktile vaid siis kui konstruktsiooni kandevelemendid on kahjustatud (sh. korrodeerunud) ja esineb ilmne purunemise oht, kuid antud sõiduki kandevelemendiks on raam ning sellel esines vaid pindmist korrosiooni ning margiesinduses tehtud vahehoolduste käigus teostatakse vaid mootoriõli ja filtrite vahetus ning kaebuste puudumisel sõiduki üldisele seisukorrale tähelepanu ei pöörata ning seetõttu ei pööratud 27.09.2022.a. toimunud vahehooldusel sõiduki kere üldisele seisukorrale ilmselt ka tähelepanu. Hageja on välja toonud, et kostja teadis või pidi teadma sõiduki erakordselt halvast seisukorrast seetõttu, et vastavalt xxx AS 02.03.23 teostatud põhjalikul ülevaatusel on märgitud, et põhja all on kliimasüsteemi tagumine jahuti lahti ühendatud, põhja all torud läbi lõigatud ja pimedaks ette pandud ning et kui kostja ausa inimesena väidab, et kõik on korras ning rõhub sellele, et ülevaatused ja tehnoülevaatused on ka tehtud, siis on üsna loogiline, et ostja ei hakka igaks juhuks roomama auto alla, et vaadata, kas mõned torud on läbi lõigatud või esineb ulatuslikku korrosiooni. Hageja tõi välja ka, et tal puudub sõiduki tehnilise seisundi hindamiseks igasugune pädevus ning ta ei pidanud otstarbekaks kulutada 100 eurot kontrolli peale, kus niigi hakkas raha kuluma rehvidele, kütuse torule ja paagile jne. Täiendavalt on hageja välja toonud, et sõidukiga kaasapandud talverehvidel oli probleem lumepidavusega, mis selgus alles pärast nende paigaldamist.
5. Kohtu hinnangul ei nähtu ka esitatud asjaolude osas, et poolte vahel oleks olnud sõiduki võõrandamise ajal kokkulepe konkreetses tehnilises seisukorras, millele sõiduk peab vastama. Kostja on tuginenud asjaolule, et sõiduki hooldused on tehtud margiesinduses ning tehnilises ülevaatuses ei ole sõidukile märkuseid tehtud, millest läbivalt saanud hinnata sõiduki seisukorra halvaks või nõuetele mittevastavaks. Hageja on seisukohal, et kostja pidi olema teadlik sõiduki halvast tehnilisest seisukorrast, mis nähtus ka ekspertiisiaktist, toomata seejuures välja, millisest asjaolust lähtuvalt ta hindab hageja kostja pädevust sõiduki tehnilise seisukorra hindamise osas. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub, et kostja pädevus sõiduki tehnilise seisukorra hindamise osas pidi ületama margiesinduse ja/või tehnilise ülevaatuse spetsialisti oma ja/või xxx AS 02.03.23 ülevaatusel välja toodud probleemkohad on tekkinud/teostatud ajal, mil sõiduk oli kostja omandis ja valduses. Kohus nõustub kostjaga ka osas, et rehvide mustri jääksügavuse ja kulumisastme hindamiseks ei pea omama selleks eriteadmisi ning rehvide seisukorraga oli hagejal võimalik tutvuda koheselt.
6. Hageja poolt tõendina esitatud ekspertiisaktist lähtuvalt „Arvestades teisi müügikuulutusi /--/oli müüdava sõiduki pakkumishind analoogsete sõidukite keskmisest pakkumishinnast märkimisväärselt kõrgem, mistõttu eeldas ostja, et sõiduki tehniline seisukord vastab müügikuulutuses avaldatud informatsioonile, on laitmatu ja ning sõiduk täiendavaid investeeringuid ei vaja.“. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest lähtuvalt oli võimalik hinnata, et sõiduk täiendavaid investeeringuid ei vaja ja/või et vastav seisukoht oleks olnud lepingu sõlmimise eelselt kostja poolt hagejale avaldatud. Kuulutuse andmetest lähtuvalt oli tegemist 14 aastat vana sõidukiga, mille puhul ei ole põhjendatud eeldada laitmatut seisukorda – hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe sõiduki laitmatu seisukorra osas.
7. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et müüdud ese ei vasta lepingutingimustele, millest lähtuvalt puudub kohtul vajadus täiendavate eelduste täidetust analüüsida. Kohus jätab hagi rahuldamata. 9 2-23-8674
8. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulud
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda.
11. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 10