← Eesti

2-23-16707/23

Obsah (13)§ 467§ 168§ 376§ 428§ 429§ 162§ 173§ 138§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16707 Tsiviilasi J S hagi Aktiva Finance Group OÜ (e

§-st 376 lg 1 on hagi muutmine hagi eseme või hagi aluse muutmine. Hagi alusena ei ole vaadeldavad hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb (RKTKm 29.01.1997 nr 3-2-1-14-97; RKTKo 10.10.2005 nr 3-2-1-113-05, p 13; RKTKo 13.01.2009 nr 3-2-1-117-08, p 11; RKTKo 7.04.2010 nr 3-2-1-18-10, p 10).“ Rakenduvat õigust kohaldab tulenevalt esitatud faktilistest asjaoludest kohus ning kohus ei ole seotud poolte poolt pakutud õigusliku kvalifikatsiooniga või õigusliku hinnanguga. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

  1. Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet osaliselt summas 221,21 eurot ning võtab nimetatud osas hagi õigeks. Kostja ei tunnista hagi 56,94 euro ulatuses ja taotleb jätta 56,94 euro ulatuses hagiavaldus rahuldamata.
  2. Kostja on seisukohal, et maksekäsk 28.06.2023 tsiviilasjas 2-23-117438 kuulus viivitamata täitmisele, seetõttu oli kostjal õigus ka maksekäsk koheselt edastada kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2023/4700, mille raames laekus kostjale 221,21 eurot, mitte 278,15 eurot. Summa, so 56,94 eurot, mille osas taotleb kostja hagiavalduse rahuldamata jätmist on kohtutäitur xxx arvestatud kohtutäituri tasude katteks kõnealuses täitemenetluses ning summa 56,94 eurot sissenõudmine kostjalt on alusetu ja ei ole mitte mingil viisil põhjendatud. Maksekäsk, mis tehti tsiviilasjas 2-23-117438, on tühistatud 21.09.2023 kohtumäärusega. Kostja peab tagastama vaid summa, mis on kohtutäituri poolt sissenõudjale üle kantud nii Riigikohtu 3-2-1-3-08, p 16 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2017 kohtumääruse ts 2-16-18443 punkti 15 kohaselt. Kostja ei saa ega kohustu tagastada rohkem kui kohtutäituri poolt on kostjale üle kantud ehk palju on kostja no tühistatud maksekäsu alusel saanud. Vastavalt esitatud tõenditele on tagastatav summa 221,21 eurot.
  3. Kostja on seisukohal, et kohtutäituril on kooskõlas seadusega õigus arvestada teatud summad täitemenetlusega seotud kulude katteks laekunud summalt, seega tuleb hagejal pöörduda 56,94 eurot sissenõudmiseks/tagastamiseks kohtutäituri poole eraldi nõudega. Hageja ei ole tõendanud, et hageja on kostjale tasunud rohkem kui kohtutäituri poolt üle kantud summa 221,21 eurot. Alusetu rikastumise nõude alusel saab kostjalt nõuda vaid summat, mis on kostjale üle kantud.
  4. Kostja jääb ka seisukoha juurde, et kohtusse pöördumine oli ennatlik, kuna hageja ei ole kohtuväliselt kostja käest raha tagastamist nõudnud (antud momendil tagastatud summa 221.21 eurot). Väär on ka seisukoht, et kostja on pahatahtlik olnud ja saatnud maksekäsu täitmisele enne jõustumist, antud õigus tuleneb seadusest

§ 467

lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Seega kostja leiab, et hageja oleks pidanud määruskaebuse esitamisel taotlema ka täitemenetluse peatamist. Seega hageja oli teadlik, et hagiavalduse 4

(8)esitamisega tekivad lisa menetluskulud.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega põhjust andnud hagi esitamiseks.

§ 376

lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kätte toimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Seega kostja ei nõustu hagi aluse muutmisega ning leiab, et antud juhul on tegemist hagi muutmisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 17. Esmalt lahendab kohus hageja 18.08.2024 taotluse osaliselt hagist loobumise osas. Taotluse kohaselt on kostja tasunud hagimenetluse kestel hagejale 221,21 eurot, seetõttu soovib hageja loobuda antud summa ulatuses hagist, kuivõrd kostja on nõude selles osas rahuldanud. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (

§ 428lg 1 p 3).

Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

  1. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 221,21 euro nõude osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nõude 221,21 euro osas. Kohus jätkab menetlust 56,94 euro nõude osas.
  2. Kohus rahuldab hagi.
  3. Kohus täitis 08.07.2024 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 100-103).
  4. Kostja ei tunnista hagi 56,94 euro ulatuses ja taotleb 56,94 euro ulatuses hagiavalduse rahuldamata jätmist.
  5. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo nr 3-2-1-131-15, p 14). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks peab olema kostja hagejalt midagi saanud.
  6. Antud juhul vaidlus puudub, et kostja on kohtutäituri kaudu hagejalt saanud 221,21 eurot. Vastavalt ei saa hageja nõuet kostja vastu summas 56,94 eurot kvalifitseerida alusetu rikastumise nõudena, olukorras kus kohtutäitur on arvestanud 56,94 eurot kohtutäituri tasude katteks.
  7. Hageja on alternatiivselt seisukohal, et talle on tekkinud kahju summas 56,94 eurot, mis seisnes täitmiskulude tekkimises hagejale kostjast sissenõudja poolt esitatud nõudelt, milline hiljem tühistamise tõttu ära langes.
  8. Kohtu hinnangul tuleb hageja nõue kostja vastu 56,94 euro tagastamise osas kvalifitseerida täitemenetluse seadustiku (TMS) § 42 alusel. Kohus kohaldab õigust 5

(8)ise ning kohus ei ole seotud poolte kvalifikatsiooniga. Asjaolu, et hageja muudab menetluse ketstel oma nõude õiguslikku alust, ei ole käsitletav hagi muutmisena.
  1. Täitedokumendi tühistamisel võib võlgnik TMS § 42 alusel nõuda, et sissenõudja tagastaks täitekulud (vt RKTKo nr 3-2-1-165-12, p 45). Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest oli antud juhul täitedokumendiks 28.06.2023 Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-117438 maksekäsu määrus, mis kuulus viivitamata täitmisele. Kostja esitas koheselt maksekäsu täitmiseks kohtutäiturile xxx´ele, kes algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2023/4700 ning hageja pangakontod ja isiklik sõiduk arestiti. Harju Maakohus tühistas 21.09.2023 maksekäsu kohtumääruse 28.06.2023 tsiviilasjas 2-23-
  2. Seega on täitedokument tühistatud. Riigikohus on ka märkinud, et sissenõudjal tekib TMS § 42 esimese lause kohaselt võlgniku vastu kohustus tagastada viimase tasutud täitekulud, kui täitedokument on tühistatud (vt RKTKm 2-21-327, p 14.1). Võlgnikul on õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta (TMS § 42). Harju Maakohus tühistas 21.09.2023 määrusega 28.06.2023 maksekäsu kohtumääruse. Vastavalt on sundtäitmise aluseks olev täitedokument tühistatud.
  3. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 56,94 eurot. MENETLUSKULUD 28.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

29. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Hageja loobus nõudest 221,21 euro ulatuses seetõttu, et kostja tasus pärast hagi esitamist 221,21 eurot. 30.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 31. Hageja on jäänud menetluskulude jaotuse osas selle juurde, et vastavalt

§ 168

lg 4 ja 5 tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud, kuna kostja täitis hageja nõude märgitud ulatuses pärast hagi esitamist ning seejuures alles 8 kuud pärast hagi esitamist ning 6 kuud pärast hagi omaksvõttu ning maksmist võimaldavate andmete esitamist. 32. Kostja on menetluse jooksul jäänud seisukoha juurde, et kuivõrd kostja võttis kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamisest. Seega kostja on seisukohal, et

§ 168lg 6 6

(8)alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivina kostja leiab, et kui ole põhjendatud jätta kulud hageja kanda, tuleks jätta menetluskulud poolte enda kanda. 33. Kohus leiab, et

§ 162

lg 1 ja § 168 lg 4 ja 5 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kohus rahuldas hageja hagi nõude osas summas 56,94 eurot ja kostja täitis hageja nõude 221,21 euro osas pärast hagi esitamist. Hageja teatas J S pangakonto numbri 27.01.2024 vastuses, aga kostja tasus 23.07.2024 summa 221.21 hageja kontole. Kostja võttis küll 26.01.2024 vastuses hagi antud summas osaliselt õigeks, kuid see oleks kohtu hinnangul eeldanud, et esimesel võimalusel oleks antud summa hagejale tasutud, mitte alles 7 kuud hiljem. Seetõttu kohus leiab, et põhjendatud on hageja kulud kostja kanda jätta ka osaliselt nõudest loobumise osas. Ülejäänud nõude osas hagi rahuldatakse, seega kostja kahjuks tehti otsus ning seetõttu kannab kostja hageja menetluskulud. 34. Hageja menetluskulud koosnevad 22.07.2024 esitatud õigusabikuludest kokku summas 1140 eurot ilma käibemaksuta (9,5 tundi x 120 eurot/h) ning makstud riigilõivust 100 eurot. 35. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). 36. Kohus leiab, et hageja tunnihinde suurus 120 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritav tunnitasumäär. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt RKTKo nr 3-2-1-24-06, p 12; RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 16).

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja ei ole nimetatut kinnitanud ning menetluskulude nimekirja esitanud ilma käibemaksuta, siis kohus ei mõista hageja menetluskulud välja käibemaksuga. 37. Hageja õigusabikulud hõlmasid alljärgnevaid õigusabitoiminguid:

  1. a)Asjaoludega ja dokumentidega tutvumine ning kliendiga nõupidamine 1 tund;
  2. b)Hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi;
  3. c)Kostja vastusega tutvumine ja tutvustamine kliendile 0,75 tundi;
  4. d)Kostja vastusele seisukoha esitamine 3,5 tundi;
  5. e)Hageja lõplikud seisukohad 1 tund;
  6. f)Menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi, kokku 9,5 tundi 38. Kostja on esitanud 23.08.2024 seisukoha hageja menetluskuludele. Kostja palub kohtul hinnata hageja esindaja tunnitasu määra ja selle põhjendatust arvestades antud asja keerukust. Kostja leiab, et antud juhul on tegemist lihtsa tsiviilasjaga. Kostja ei pea põhjendatuks hageja ajakuluga punktis a, kuna nimetatud toimingul puudub väljund, s.o. menetlusdokument. Hageja oli varasemalt seoses maksekäsuga antud tsiviilasjaolude kursis. Kostja leiab, et punktis a hõlmatud aeg on seotud ajakuluga punktis b. Samuti kostja ei pea põhjendatuks ajakulu punktis e, kuna hageja kordab varasemates menetlusdokumentides toodut. 39. Kohus nõustub kostja seisukohtadega ning loeb punktis a toodud ajakulu punkti b sisse ning peab põhjendatuks punkt a ja b ajakulu kokku 3 tundi. Kohus ei nõustu 7

(8)hageja ajakuluga punktis d ning peab põhjendatuks 2 tundi antud toimingu eest, kuivõrd ei ole tegemist keeruka vaidlusega ning teksti on 5 lehel. Samuti vähendab kohus ajakulu punktis e 30 minutile, kuna tekst on ühel lehel ning tegemist on kordamisega, mis on varasemalt juba välja toodud eelnevates dokumentides. Ülejäänud punktide osas kohus nõustub hageja välja toodud ajakuluga. Vastavalt on kohtu hinnangul õigusabitoimingutele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse kokku 6,3 tunni ulatuses. 40. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 756 eurot ilma käibemaksuta (6,3x120). Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 856 eurot (100 eurot riigilõiv + 756 eurot õigusabikulud). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 856 eurot. 41. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb kostjal välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 42. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

43. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

44. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.