Obsah (6)

§ 436§ 230§ 442§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17907 Tsiviilasi X hagi Y vastu

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 12. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine 3 ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. 13. TMS § 2 lg 1 p 18 1 järgi on täitedokumendiks elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 14. Hageja on esitanud tõendid, mille üle vaidlus puudub: - 23.05.2019 sõlmitud notariaalse elatise maksmise kokkulepe (dtl 11) - täitemenetluse nr 022/2022/4262 algatamise teade (dtl 20) - Xi arvelduskonto väljavõte seoses Elin Vilippusele tehtud maksetega 2022 - aastal (dtl 23

1. jj)- Xi arvelduskonto väljavõte seoses Elin Vilippusele tehtud maksetega 2023 - aastal (dtl 25
2. jj)- Q arvelduskonto väljavõte (dtl 26) - Xi 20.03.2022 sõnum Y seoses Q arvelduskontole - elatise tasumise osas (dtl 27) - Xi epikriisi väljavõte (dtl 28) - Xi tööandjalt XXX OÜ laekunud töötasu maksed perioodil - 01.08.2023 kuni 02.12.2023 (dtl 32
3. jj)- 12.12.2023 esitatud elatise kokkuleppe ülesütlemise avaldus (dtl 36) - kohtutäitur Elin Vilippuse esindaja 18.12.2023 e-kiri (dtl 39) 15. Kohtule on esitatud Tallinna notar Triin Silla (Sild) poolt tõestatud kokkulepe 23.05.2019 reg nr 1290 hageja ja kostja vahel selle kohta, et hageja tasub kostjale lapse ülalpidamiseks elatist ja lepingu p-s 1.5. on hageja andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele käesolevast elatise maksmise kokkuleppest tuleneva elatise nõude rahuldamiseks (dtl 11 notariaalne kokkulepe). Seega on tegemist täitedokumendiga TMS § i 2 lg-e 1 p -i 181 järgi. 16. Vaidlust ei olnud selle üle, et kostja esitas kohtutäiturile E. Vilippusele märgitud kokkuleppe alusel 05.07.2022 täitmisavalduse. Teate kohaselt (dtl 20) moodustas kogu täitemenetluses sissenõutav rahasumma 1 892 eurot (elatise nõue 1 460 eurot, kohtutäituri põhitasu 360 eurot ning menetluse alustamise tasu 36 eurot). 26.09.2022 seisuga oli täitemenetluses tasutud 1 564 eurot ning võlgnevuse jääk moodustas 26.09.2022 seisuga 328 eurot (sh täitekulud). 17. Ülalviidatud pooltevahelises kokkuleppes on pooled kokku leppinud järgmistes tingimustes. - hageja tasub elatis 270 eurot kuus ning lisaks tasub hageja 25 eurot kuus Q´i treeningute ja/või huviringide kuludest. Juhul kui enne lapse täiselaiseks saamist kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus kuupalga alammäära suuruseks rohkem kui 540 eurot kuus, siis 4 - kohustub hageja tasuma Q`ile PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuist elatist vähemalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (lepingu p 1.2.). hageja tasub elatise ning treeningute ja/või huviringide kulu Y kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is iga kalendrikuu (12.) kuupäevaks ning esimese makse tähtaeg on 12.06.2019. Juhul kui hageja ei tasu kokkulepitud summasid lepingu kohaselt, siis loetakse esmalt tasutuks igakuine treeningute ja/või huviringide kulu ning seejärel elatis. Juhul kui hageja tasub treeningute ja/või huviringide eest otse teenuse pakkujale, siis loevad lepinguosalised hageja punktis 1.2 tuleneva treeningute ja/või huviringide maksmise kohustuse täidetuks vastava summa ulatuses (lepingu p 1.3.). 18. Vaidlus ei olnud lepingu p 1.2., 1.3. sisu ja nende kulude üle. 19. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust nõuda 23.05.2019 kokkuleppes sätestatud elatise tasumist täitemenetluse raames, kuivõrd kostjal puudus hageja vastu rahaline nõue, mida täitemenetluse nr 022/2022/4263 raames nõuda. 20. Kohus tuvastas teatest (dtl 20), et 26.09.2022 seisuga oli täitemenetluses tasutud 1 564 eurot ning võlgnevuse jääk moodustas 26.09.2022 seisuga 328,00 eurot (sh täitekulud). Kohtutäitur Elin Vilippus on hagejat kohustanud tasuma võlgnevuse 328,00 eurot. Samuti tuvastas kohus, et hageja tasus 26.09.2022 kohtutäiturile võlgnevuse 328,00 eurot, mida tõendab hageja esitatud SEB pangakonto väljavõte (dtl 23). Seega kostjal puudus hageja vastu rahaline nõue, mida täitemenetluse nr 022/2022/4263 raames nõuda. Seega on täidetud TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ja täitemenetlus täiteasjas nr 022/2022/4263 tuleb tunnistada lubamatuks. Kohus rahuldab hagi põhinõudes. Seoses põhinõude rahuldamisega kohus ei lahenda alternatiivseid nõudeid. 21. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja on elatiskokkuleppe üles öelnud, on kostjal õigus esitada hageja vastu elatishagi (PKS § 97 lg 1, § 100
4. jj)(vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 14). 22.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tühistab 22.12.2023 hagi tagamise korras täitemenetluse nr 022/2022/4263 peatamise, kuivõrd täitemenetluse lubamatuks tunnistamisel täitemenetlus lõpeb. Menetluskulud 23.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on andnud kostjale võimaluse täitemenetluse nr 022/2022/4263 lõpetada kohtuväliselt (dtl 91), kuid hoolimata hageja esindaja korduvatest kirjadest ei ole kostja vabatahtlikult täitemenetluse loobumise avaldust esitanud. Kostja vastu kohtusse pöördumine ja sellega kaasnevad menetluskulud on põhjustatud kostja enda käitumisest. 24.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus 5 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 25. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 6