Obsah (8)

§ 65§ 42§ 142§ 76§ 145§ 397§ 113§ 94

2-23-15055 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja num

§ 65

lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjate vastus

1. Kohtule 06.03.
2. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Kohtu põhjendused
3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4. Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud: • Berger Financial Group OÜ ja kostja I sõlmisid 24.07.
5. a laenulepingu, mille alusel laenuandja andis kostjale I laenu 10 000 eurot (dtl 11-22). • Laenuandja ja kostja II sõlmisid 24.07.
6. a kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (dtl 23-24). • Laenuandja ja kostja I sõlmisid 27.10.
7. a laenulepingu lisa 1 (dtl 26-28). • Laenuandja ja kostja II sõlmisid 27.10.
8. a kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (dtl 29-30). • Laenuandja esitas 17.08.
9. a kostjale I laenulepingu ülesütlemise avalduse (dtl 32). • Laenuandja loovutas oma nõude kostja I vastu 01.09.
10. a hagejale (dtl 45, 48). • Kostja II on kostja I juhatuse liige ja tegelik kasusaaja.
11. Hagiavalduse kohaselt ei ole põhivõlgnik alates 10.04.
12. a laenuandjale graafikujärgseid makseid tasunud. Laenuandja esitas põhivõlgnikule laenulepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (31.08.2022). Põhivõlgnik täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täitnud, seega leping lõppes laenuandja poolse erakorralise lepingu ülesütlemisega lepingu p 3.3.
13. alusel. Seega muutusid kõik laenusaaja kohustused sissenõutavaks alates 01.09.
14. a. Käenduslepingu kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust tulenevad nõuded. Tulenevalt käenduslepingust vastutab kostja II hageja ees 4 täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu alusel.
15. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et laenuandja on kostjale I laenu andnud ning laenusaaja on laenu kätte saanud ning seda osaliselt ka tagastanud. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et laen on saanud ja on tagastamata. Käesolevas menetluses ei saa seega vaidlust olla selles, et hagejal on põhivõlgniku, SL Systems OÜ, vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 7 197,86 eurot.
16. Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja II põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset.

§ 42lg 3 p 5 ei kohaldu seega käesolevas menetluses.

19.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 76

lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 145

lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

1. Kohtule on esitatud käendusleping, milles punktis 2.
2. on pooled kokku leppinud, et laenuandjal on õigus esitada nõue kostja II vastu kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. Käendajale lepingust tulenev kohustus ei sõltu sellest, kas võlausaldaja on esitanud põhivõlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, esitanud põhivõlgniku vastu hagi või teinud põhivõlgniku suhtes muu toimingu. Samuti ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. 21.

§ 397lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 1.5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 32,6% aastas igakuiselt maksegraafiku alusel. Kostjad on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 669,30 eurot kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5 22.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Laenulepingu p 3.8 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,09% tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlgnevuselt laenulepingu lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 418 päeva eest. Käesoleval juhul on kostjad jätnud laenu osaliselt tagastamata. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 707,83 eurot. Käendusleping p 2.

1. kohaselt kohustub käendaja tasuma käenduskohustuse täitmisega viivitamisel viivist 0,066% tasumisele kuuluvast summast päevas, seega vastutab kostja II viivise tasumisel 1 985,75 euro ulatuses.
2. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis alates 25.10.
3. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostjalt II kuulub viivis väljamõistmisele määras 0,066% päevas. Käenduslepingu nr 24072019/3 p 2.
4. kohaselt on kostja II vastutuse maksimumsumma 14 000 eurot (dtl 29). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 774,60 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 12 945,97 eurot tasumisele riigilõiv 910 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 910 eurot.
7. Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulud kokku summas 864,60 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 6,5 tundi (dtl 84-85). Hageja kasutas esindaja teenust mh. hagiavalduse 6 koostamiseks, kostjate vastusele seisukohtade koostamiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ülepaisutatud. Hageja ei suutnud vaatamata kohtu juhistele oma nõuet korrektselt esitada. Hageja ei ole mõistnud solidaarkohustuse olemust. Nõudes viivise tasumist nii kostjalt I kui kostjalt II erinevates määrades, nõuab hageja tegelikkuses viiviseid suuremas ulatuses kui tal solidaarkohustuse olemust arvestades õigus oleks. Hagiavaldus on koostatud lohakalt. Hageja esindaja kirjavigu pidi kohtunik parandama. Kohus peab selliselt koostatud hagiavalduse koostamise eest piisavaks ajakulu 4,5 tundi.
8. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 110 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades hagiavalduse puudulikku kvaliteeti on põhjendatud tunnitasu 60 eurot.
9. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7