Obsah (9)

§ 396§ 401§ 402§ 4034§ 369§ 113§ 101§ 115§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-103652 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus

§ 396

lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus.

§ 396

lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (

§ 401

) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Kuivõrd tegemist ei olnud krediidilepinguga, ei olnud tegemist ka tarbijakrediidilepinguga (

§ 402kohaselt tarbijakrediidileping on vaid krediidileping, st tasuline laenuleping).

Seega ei tulnud krediidiandjal ka täita vastutustundliku laenamise kohustusi, mis on sätestatud tarbijakrediidi puhuks (

§ 4034

). Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude

§ 369lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

Hageja selgitab, et TKMF ja kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%. Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 32-1-25-16 ning leiab, et kokku lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

§ 113

lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude

§ 101lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited sissenõudmiskulude tekkimise aluseks olevate kirjade saatmise kohta ning rahuldab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

§ 115

kohaselt

§ 1132lg 2 punktis 2 sätestatud piirmäärades.

1. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
2. Kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 3