← Eesti

2-24-10388/9

Obsah (4)§ 704§ 946§ 887§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-10388 Kohtuasi PlusPlus Capital AS arestimismääruse taotlu

) §-dega 704 jj.

§ 704

järgi võib sundtäitmist taotleda lõplike otsuste alusel, mis on muutunud lõplikuks ja siduvaks või mis on kuulutatud ajutiselt täitmisele pööratavaks.

§ 946

ja sellele järgnevad paragrahvid sisaldavad sätteid, mis on seotud määrusega (EL) nr 655/2014, mis reguleerib nõuete piiriülest täitmist ELi liikmesriikide vahel. Saksamaa esimese astme kohus on pädev nõudeid täitmisele pöörama, et tagada meetmete võtmine, nende lubamine või nendest hoidumine (

§ 887, 888 ja 890).

Nõuete ja muu varaga seotud täitemenetluse küsimustes on pädev see esimese astme kohus (Amtsgericht), kelle tööpiirkonnas asub võlgniku elukoht. Kui võlgniku elukoht ei ole Saksamaal, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara (

§ 13ja 828).

Kohtutäituri teatise järgi on võlgnik 25.08.2023 oma elukohaks teatanud XXX, Pärnu linn. Võlgnik kinnitas võlgniku vara ja kohustuste nimekirjas, et tema aadress on XXX, Pärnu linn. Rahvastikuregistri järgi on võlgniku elukoht XXX, Tallinn. Vara ja kohustuste nimekirjas esitas võlgnik info, et tal on kontod AS-is LHV Pank ja AS-is Swedbank ning kaks sõidukit Eestis, kuid mitte vara olemasolu kohta Saksamaal. Võlgniku konto pangas N26 ei tähenda, et võlgniku elukoht on Saksamaal. Kontot pangas N26 saab avada iga isik sõltumata elukohariigist. 9.

  1. Käesolevas asjas on arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmine ilmselgelt põhjendatud. Avaldajal on kokku kolm täiteasja võlgniku vastu. Täitemenetlus on algatatud
  2. aastal. Eesti kohtutäitur on arestinud võlgniku arvelduskontod Eestis, kuid võlgnikul 3 2-24-10388 puuduvad Eesti pangakontodel rahalised vahendid, mida oleks kohtutäituril võimalik arestida. Kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärke võlgniku nimele registrisse kantud varale, milleks on sõidukid reg. nr 253BJC ja 251P. Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustuse leping. Nimetatud sõidukitel puudub turuväärtus, kuivõrd vara realiseerimise kulud võivad ületada sõiduki turuväärtust. Muud vara võlgnik ei oma (kinnistu, relv, ettevõtte osakud, väärtpaberid, II pensionisamba osakud). Arvestades võlgniku käitumist oma kohustustest pikaajaliselt kõrvalehoidumiseks täitemenetluses, eksisteerib oht, et võlgnik raiskab Saksamaa pangakontol olevad rahalised vahendid või kannab neid teisele pangakontole üle. Avaldaja nõue on selge ja pikaajaliselt tasumata. Võlgnikul on igal ajal võimalik oma kohustus nõuetekohaselt täita ja lõpetada täitemenetlus, kuid võlgnik hoiab täitmisest kõrvale. Võlgnik saab palka, kuid peidab seda välismaa pangas, et hoiduda kohustuse täitmisest kõrvale.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule avaldaja avalduse uueks lahendamiseks.
  5. Ringkonnakohus märgib, et arestimismääruse art 17 lg 1 järgi kontrollib kohus, kellele arestimismääruse taotlus esitati, kas arestimismääruses sätestatud tingimused ja nõuded on täidetud. Arestimismääruse tegemise tingimused on sätestatud arestimismääruse art-s 7, mille esimese lõike kohaselt teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam. Arestimismääruse art 8 lg 1 järgi peab võlausaldaja arestimismääruse taotlemisel kasutama standardvormi, mis sisaldab arestimismääruse art 8 lg-s 2 sätestatud teavet.
  6. Arestimismääruse preambula p 14 järgi peab võlausaldaja veenma kohut, et tema nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset ning et ilma arestimismääruseta võib olemasoleva kohtuotsuse täitmine olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et ajaks, mil võlausaldaja saab lasta olemasoleva kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik oma vara kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud, kas selle tegelikust väärtusest odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu. Kohus peaks hindama võlausaldaja poolt sellise riski olemasolu tõendamiseks esitatud tõendeid. Need võivad puudutada näiteks võlgniku käitumist seoses võlausaldaja nõudega või varasemates pooltevahelistes vaidlustes, võlgniku krediidiajalugu, võlgniku varade liiki ja võlgniku mis tahes hiljutisi toiminguid oma varadega. Võlgniku poolt nõude lihtsalt tasumata jätmist või vaidlustamist või lihtsalt asjaolu, et võlgnikul on rohkem kui üks võlausaldaja, ei peaks iseenesest pidama piisavaks tõendiks, et põhjendada arestimismääruse tegemist. Samuti ei peaks arestimismääruse tegemiseks olema piisav põhjendus iseenesest lihtsalt asjaolu, et võlgniku rahaline olukord on halb või halvenemas. Kohus võib neid tegureid siiski arvesse võtta ohu eksisteerimise üldisel hindamisel.
  7. Praegu on avaldajal 30.09.2021 maksekäsu näol kohtuotsus arestimismääruse art 4 p 8 ja art 7 lg 1 mõttes, millega võlgnikult nõutakse nõude täitmist. Maakohus pidi seega arestimismääruse tegemise üle otsustamisel hindama üksnes seda, kas täidetud on 4 2-24-10388 arestimismääruse art 7 lg-s 1 sätestatud tingimus ja kas avaldaja esitas kogu arestimismääruse art-s 8 sätestatud teabe (vt TlnRnKm 30.08.2022, 2-22-11375, p 8; TrtRnKm 14.10.2022, 2-2211334, p 5).
  8. Võlgniku pangakonto arestimiseks peab võlausaldaja põhistama ja võimaluse korral ka tõendama seda, et pangakonto arestimata jätmise korral on reaalne oht, et nõuet ei saa hiljem rahuldada või on see oluliselt raskendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja põhistanud ning esitanud tõendid oma väidete kinnitamiseks, kuid maakohus ei ole neid analüüsinud ega piisavalt põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul pangakonto arestimise tingimused täidetud.
  9. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku senine käitumine võib viidata tegelikule ohule arestimismääruse art 7 lg 1 tähenduses. Avaldaja on põhjendanud, et arestimismääruseta oleks võlgniku suhtes lahendi täitmine raskendatud muu hulgas seetõttu, et võlgnik on hoidnud oma kohustuste täitmisest pikaajaliselt kõrvale, võlgnik saab palka, kuid peidab seda välismaa pangas, et hoiduda kohustuse täitmisest kõrvale, ning eksisteerib oht, et võlgnik raiskab Saksamaa pangakontol olevad rahalised vahendid või kannab neid teisele pangakontole üle. Avaldaja on toonud esile, et võlgnik on Eestis sisuliselt varatu. Avaldusele lisatud 24.04.2024 teatest täitemenetluse alustamise kohta nähtub, et kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakontod. Võlgnikul puudub töökoht. Kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärked võlgniku sõidukitele. Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustuse leping. Avaldaja on selgitanud, et nimetatud sõidukitel puudub turuväärtus, kuivõrd vara realiseerimise kulud võivad hakata ületama sõiduki turuväärtust. Muud vara võlgnik ei oma. Võlgniku suhtes on algatatud kokku üheksa täiteasja, kus nõuete summad kokku on 39 098,16 eurot. Kõige varasem täitemenetlus algatati 16.03.
  10. Seega on avaldaja põhistanud, et võlgnikul ei ole Eestis vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Olgugi, et võlgnik on Eestis sisuliselt varatu ning nõuete täitmine täiteasjades ei ole õnnestunud, on võlgnik täiturile kinnitanud, et ta omab välismaa pangakontot (N26), kuhu saab igakuiselt töötasu ca 3000 eurot. Avaldaja on määruskaebuses esitanud täiendavad selgitused selle kohta, et kuna võlgnikul ei ole Saksamaal elukohta ega vara, mille asukohta saaks lugeda tema elukohaks, siis puudub avaldajal võimalus täitemenetluse alustamiseks Saksamaal. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arestimismääruse preambula p 14 mõttest tuleneb, et avaldaja esile toodud asjaolusid ja tõendeid tuleb hinnata kogumis. Maakohus ei ole eeltoodud asjaoludele tähelepanu pööranud ega neile kogumis hinnangut andnud.
  11. Maakohtul tuleb avalduse uuel läbivaatamisel uuesti hinnata, kas arvestades kõiki avaldaja esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis saab siiski asuda seisukohale, et arestimismääruseta eksisteerib oht, et avaldajal võib olla keeruline, kui mitte võimatu oma nõudeid maksma panna.
  12. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada. Arvestades, et Eesti poolt Euroopa Komisjonile arestimismääruse art 50 lg 1 p a alusel edastatud teabe kohaselt, mis on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (https://e-justice.europa.eu/379/ET/european _account_preservation_order?ESTONIA&member=1), on arestimismäärust pädevad tegema üksnes maakohtud, peab võlausaldaja poolt nii esimese kui ka teise astme menetluses esitatud teabele ja tõenditele hinnangu andma maakohus ning selle põhjal otsustama, kas anda arestimismäärus välja või mitte. Kuna ringkonnakohus ei saa avaldust ise lahendada, tuleb asi saata maakohtule selle uueks lahendamiseks.
  13. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
  14. TsMS § 666 lg 1 kohaselt vaatab kaebuse läbi ja lahendab üks ringkonnakohtunik. 5 2-24-10388
  15. Avaldaja on määruskaebuses taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 euro tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Arvestades, et menetluses osaleb ainult avaldaja, rahuldab ringkonnakohus riigilõivu tagastamise taotluse.
  16. Kuna ringkonnakohus ei tee määrust, millega ta lükkab Euroopa arestimismääruse tegemise taotluse tagasi, ega tee ka Euroopa arestimismäärust, ei saa ringkonnakohtu määruse peale arestimismääruse art-te 21 lg 1, 37 ja 46 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 390 lg-ga 1 Riigikohtule määruskaebust esitada. Samuti ei saa TsMS § 150 lg 8 alusel määruskaebust esitada määruse selle osa peale, millega ringkonnakohus rahuldab avaldaja riigilõivu tagastamise taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.