Obsah (7)

§ 29§ 119§ 117§ 14§ 87§ 23§ 130

4-24-1754 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2024. a Tallinnas Väärteoasja number 4-24-1754 (980023000002) Kohtunik Kristjan Paluteder Väärteoasi AS LHV Pank väärteoas

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Kaebuse esitaja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks, Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks ja RahaPTS § 81 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks jätta läbi vaatamata.
2. Rahuldada kaebuse esitaja taotlus menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks tähtaja andmiseks ning määrata, et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb kohtule esitada hiljemalt 7 päeva jooksul käesoleva määruse tegemisest arvates.
3. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus kogu väärteoasja menetluse kinniseks kuulutamiseks.
4. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus avalikustada ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiivosa ning asendada avaldatavas kohtulahendis kõikide isikute, sh menetlusaluse isiku, nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud
5. 03.05.
6. a Rahapesu Andmebüroo (edaspidi ka: RAB) väärteootsusega karistati AS-i LHV Pank RSanS § 21 lg 1 ja 2 sätestatud nõuete rikkumiste eest RSanS § 354 lg 2 järgi rahatrahvidega 150 000 eurot ja 100 000 eurot, kokku summas 250 000 eurot ning RSanS § 35 lg 2 järgi rahatrahviga 50 000 eurot.
7. AS-i LHV Pank kaitsja esitas 17.05.
8. a kohtule kaebuse, milles taotletakse: 1) kuulutada kogu väärteoasja menetlus, sh võimalikud istungid, kinniseks. Alternatiivselt taotletakse avalikustada ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiivosa ning asendada avaldatavas kohtulahendis kõikide isikute, sh menetlusaluse isiku, nimed tähemärkidega; 2) tühistada täies ulatuses Rahapesu Andmebüroo 03.05.
9. a otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 980023000002 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 või alternatiivselt § 30 lg 1 p 1 alusel; 3) kaebuse rahuldamise korral

§ 119

lg 1 kohaselt tähtaja andmist vähemalt seitse päeva menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks; 4) alternatiivselt tühistada täies ulatuses Rahapesu Andmebüroo 03.05.

1. a otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 980023000002 ning teha uus otsus, millega vähendada AS LHV Pank karistust; 5) kuulata kohtuistungil üle tunnistajana G K; 6) kohustada Rahapesu Andmebürood esitama haldusmenetluses kõik AS-i LHV Pank earesti kaudu teavet esitama kohustavad ettekirjutused koos tõenditega ja kirjeldustega, kuidas ja millal antud ettekirjutused tehti AS-ile LHV Pank teatavaks ja kohustada Riigi Infosüsteemi Ametit esitama e-arestiga seonduva juhendi „Elektroonilise arestimissüsteemi uurimisasutuste teenused“; 7) küsida Euroopa Kohtult eelotsust kaebuses viidatud sõnastuses; 8) kaebuses viidatud alustel tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RahaPTS § 81 lg 1 ulatuses, millega annab see säte Rahapesu Andmebüroole õiguse teha andmepäring ja pääseda ligi e-aresti kaudu rohkemale teabele, kui on loetletud RahaPTS § 81 lõigetes 11-15, sh krediidiasutustes avatud kontode kontoväljavõtetele.
2. Kohtulikku eelmenetlusse puutuvalt leitakse kaebuses kokkuvõtvalt muuhulgas järgmist. Kaitsja taotleb kogu menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuivõrd asi hõlmab märkimisväärsel hulgal erinevate isikute pangasaladusi ning samuti AS LHV Pank konfidentsiaalseid ja tundlikke rahapesu tõkestamise ning rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise protsesse kirjeldavaid sise-eeskirju ja protseduure, mille osas on pangal märkimisväärne huvi, et neid ei avalikustataks. Nimetatud sise-eeskirjade avalikustamata jätmine on oluline ka Eesti finantssektori stabiilsuse ja toimimise tagamiseks, kuivõrd detailsete sisereeglite avalikuks saamine võimaldaks kurjategijatel antud teavet kuritegelikel eesmärkidel ära kasutada. Kaitsja 2 viitab, et ka RAB on pidanud asjas kajastatavaid andmeid salajaseks ning täheldanud, et esinevad erinevad alused teabe avalikkuse piiramiseks. Kui menetlus jäetakse kinniseks kuulutamata, siis pangal ei ole võimalik enda kaitseõigust teostada. Tuginedes eeltoodud põhjendustele taotletakse alternatiivselt ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiivosa avalikustamist ning avaldatavas kohtulahendis kõigi isikute nimede asendamist tähemärkidega.
3. Kaebuses leiab kaitsja, et väärteomenetlus tuleb lõpetada üksnes kaebuse alusel

§ 117

lg 1 p 3 ja § 119 lg 1 kohaselt, kuivõrd väärteoprotokollis puudub juriidilisele isikule seaduse kohaselt omistatav konkreetse füüsilise isiku tegu ning puuduvad väärteo tunnused. Kaebuses märgitakse, et tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Väärteoprotokollist ega otsusest ei ole tuvastatav see, millisest seadusest tulenevast sättest tuleneb konkreetne kohustus konkreetsele füüsilisele isikule ning milline on konkreetne nõutav tegu, mis on konkreetse füüsilise isiku poolt tegemata jäetud. Tallinna Ringkonnakohus on analoogsetele asjaoludel varsemas lahendis leidnud, et kui puuduvad viited konkreetse füüsilise isiku tegevuse(tuse)le ning kui juriidilise isiku vastutus on omistatud ebaõigesti, tuleb vältimatult kohaldada

§ 119ning lõpetada väärteomenetlus kaebuse alusel.

Samuti viitas kaitsja, et Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et neid väärteoprotokollis tehtud vigu ei saa parandada hilisemas menetluses, sh kohtumenetluses. Samuti märgib kaitsja, et väärteoprotokollist ega otsusest ei nähtu nõuetekohast subjektiivse koosseisu käsitlust. Lisaks ei nähtu ka seda, milline oli konkreetse füüsilise isiku konkreetne vahetu seadusest tulenev kohustus tegutseda. Eeltoodud põhjustel ei ole kaitsjal võimalik kaitseõigust teostada, kuivõrd väärteoetteheited on konkretiseerimata.

1. Täiendavalt viitab kaitsja, et juriidilise isiku kohustusi ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult. Täiendatud väärteoprotokollis on sedastatud, et väidetavad kohustused, mida on justkui rikutud, on pandud AS-le LHV Pank kui juriidilisele isikule, mitte aga konkreetsetele füüsilistele isikutele, sh konkreetsetele juhatuse liikmetele. Seega ei ole RAB-i viited TsÜS ja ÄS juriidilise isiku organeid kirjeldavatele üldnormidele ning samuti KAS sätetele krediidiasutuse juhatuse ülesannetele kontrolli ja organisatsioonilise ülesehituse valdkonnas asjakohased juhatuse liikmete konkreetsete tegutsemise alustena ega viita nende kui füüsiliste isikute koosseisupärastele, õigusvastastele ja süülistele tegudele. Kokkuvõttes ei ole ka eeltoodud põhjustel täidetud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse eeldused. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus, tutvunud AS-i LHV Pank kaebusega ja selle lisadega tuvastas, et ei esine asja lahendamist takistavaid puudusi. Väärteoetteheite kohaselt on teod toime pandud Harjumaal ning kohtule esitatud materjalide põhjal puudub vaidlus selles, et asi allub

§ 14lg 1 kohaselt Harju Maakohtule.

7.

§ 87

näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt on kohus asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt RKKKo 3-1-1-7113, p 7; 4-17-4621, p 16). 3

1. Praeguses asjas on väärteoprotokolli järgi menetlusaluseks isikuks juriidiline isik AS LHV Pank. Seoses juriidilise isiku karistusõigusliku vastutusega on Riigikohus väljendanud korduvalt seisukohta, et KarS § 14 lg 1 järgi saab „juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides.“ See tähendab, et juriidilise isiku väärteoasjas peab väärteoprotokollist või otsusest nähtuma füüsilise isiku tegu, mis selle koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 järgi (nt RKKKo 4-18-5765, p 6). Viimane tähendab selle selgitamist, kas konkreetse füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt nt RKKKo 3-11-100-11, p 14).
2. Kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olevas täiendatud väärteoprotokollis on väärtegude lühikirjeldusena märgitud: „Tegu 1 Olles erikohustusega isik RSanS § 20 mõistes, jättis AS LHV Pank nõuetekohaselt kohaldamata hoolsusmeetmed, mille tulemusena lubas oma kliendi OÜ X (registrikood xxx) kontole makseid Venemaa äriühingutelt, mis on seotud isikutega, kes on lisatud Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 17.03.2014 määruse 269/2014 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega), lisas I olevasse sanktsiooni subjektide nimekirja. Maksed, mille osas oleks AS LHV Pank pidanud hoolsusmeetmete rakendamise tulemusena finantssanktsiooni kohaldama ja sellest tulenevalt ka Rahapesu Andmebürood (RAB) teavitama on järgmised: Laekumised Seotud Arv Laekumise Kogusumma ettevõtetelt sanktsiooni kuupäev subjekt xxx (INN xxx) xxx 1 10.11.2022 7 255,82 USD xxx (INN xxx) xxx 1 13.12.2022 2 160 000 EUR Eeltoodud tegevustega rikkus AS LHV Pank RSanS § 21 lg 1 ja 2 sätestatud nõudeid ning nimetatud teod kvalifitseeruvad väärtegudeks RSanS § 354 lg 2 alusel. Tegu 2 Olles erikohustusega isik RSanS § 20 mõistes, jättis LHV Pank AS nõuetekohaselt kohaldamata hoolsusmeetmed, mille tulemusena rikkus EL Nõukogu 25.02.2022 määruse nr 2022/328 (millega muudeti määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas) artikli 5b lõikes 1 toodud keeldu, mille kohaselt on keelatud võtta vastu hoiuseid Venemaa kodanikelt või Venemaal elavatelt füüsilistelt isikutelt või Venemaal asutatud juriidilistelt isikutelt, üksustelt või asutustelt, kui füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse hoiuste koguväärtus krediidiasutuse kohta ületab 100 000 eurot. 05.07.2022 tuvastas AS LHV Pank nimetatud piirangu rikkumise (olles varasemalt samalaadseid rikkumisi tuvastanud ja RAB-i sellest teavitanud perioodil 05.03.2022 – 13.05.2022 kokku 65-l korral, tehingute loetelu on märgitud väärteoprotokolli lisas 1). Varasemates teavitustes selgitas AS LHV Pank, et rikkumised on olemuselt tehnilised ja seonduvad 1) väärtpaberitega seotud rahakaannetega, sh võlakirjaintresside, dividendide- ja intressimaksete automaatsete väljamaksetega ja 2) kaarditehingute tagasimaksetega ning AS LHV Pank tegeleb tehniliste piirangute lahenduste väljaarendamisega. Eelnevast nähtuvalt 4 teavitas küll AS LHV Pank rikkumisest RAB-i ent jätkas teenuse osutamist ning seega ka teadlikult sanktsiooni rikkumist. Eelnimetatud teod muutusid karistavaks RSanS § 354 alusel alates 15.05.2022 ning karistusseadustiku (KarS) § 5 lg 3 kohaselt puudub seadusel, mis muudab teo karistatavaks, tagasiulatuv jõud. Eelnevast tulenevalt kvalifitseerub karistatavaks väärteoks vaid 05.07.2022 tehing, mille käigus suurenes väärtpaberite müügist saadava tulu tõttu eraisiku konto 117 594,09 euro võrra, mis ületab lubatud 100 000 eurot. Sama eraisiku kontole toimunud laekumisi oli AS LHV Pank juba kahel korral varasemalt manuaalselt korrigeerinud (31.03.2022 ja 05.04.2022 tehingud). Eeltoodud tegevusega rikkus AS LHV Pank RSanS § 21 lg 1 sätestatud nõudeid ning nimetatud tegu kvalifitseerub väärteoks RSanS § 354 lg 2 alusel. Tegu 3 Olles erikohustusega isik RSanS § 20 mõistes, jättis AS LHV Pank 17.01.2023 RAB-ile esitamata teate finantssanktsiooni rikkuva tehingu tuvastamise ja finantssanktsiooni kohaldamise kohta. AS LHV Pank külmutas 13.01.2023 Osaühingule xxx (registrikood xxx) Vene ettevõttelt xxx sissetuleva makse summas 597 648,35 EUR, kuid vastavasisulist teadet finantssanktsiooni kohaldamise või finantssanktsiooni kahtluse olemasolu kohta RAB-ile ei esitanud. Tulenevalt RSanS § 21 lg-st 1 koosmõjus RSans § 2 lg-ga 2 ja RahaPTS § 49 lg-ga 1 pidi AS LHV Pank esitama teate RAB-ile hiljemalt 17.01.2023, kuid AS LHV Pank esitas teate alles peale RAB-i vastavasisulist pöördumist 12.09.
3. Eeltoodud tegevustega rikkus AS LHV Pank RSanS § 21 lg 1 sätestatud nõudeid ning nimetatud tegu kvalifitseerub väärteoks RSanS § 35 lg 2 alusel.
4. Nimetatud väärtegude lühikirjeldustest ei selgu need füüsiliste isikute teod, mis nende koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral võiks kaasa tuua AS LHV Pank vastutuse. Samas esitatakse väärteoprotokolli alajaotises „Vastutus“ väited ja põhjendus sellele, miks AS LHV Pank vastutab läbi juhatuse liikmete hoolsuskohustuste rikkumise. Kohus rõhutab siinkohal esmalt, et viidetega ÄS § 180 lg 1, TsÜS § 34 lg 1 ja KarS § 14 lg 1 normidele ei saa tuletada karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ning samastada ei saa juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi (RKKKo 4-16-5811, p 15; 4-20-215, p 13, 14).
5. Samuti mainitakse samas väärteoprotokolli jaotises, et AS LHV Pank kahe rahapesu tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava juhatuse liikme (xxx ja xxx) taoline roll tuleneb menetlusaluse isiku seadusliku esindaja xxx poolt antud ütlustest. Sellele järgnevalt leitakse kõigi 3 väärteoetteheite osas, et: „Hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise, kui tegevusetusdelikti, puhul vastutab teo toimepanijana, täpsemalt täideviijana, isik, kellel on seadusest või ettevõtte töökorraldusest tulenev kohustus tagada hoolsusmeetmete kohaldamine.“ Sellele tõdemusele ei eelne ega järgne väärteoprotokollis aga ühtegi menetleja väidet selle kohta, et just xxx ja xxx rikkusid mingit konkreetset hoolsuskohustust või et neil lasus kohustus korraldada meetmed, mis väldiks praeguses asjas etteheidetavate rikkumiste (RSanS § 21 lg 1 ja 2) ärahoidmist.
6. Asjaolu, et viidatakse ütlustele selle kohta, kes ja mis perioodil rahapesu tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutasid, ei võimalda järeldada, millisel moel need juhatuse liikmed rikkusid nt RSanS kohaseid hoolsuskohustusi ja milline oli rikkumiste täpsem sisu. Rahapesu tõkestamise vastavuskontrolli valdkond on üldmõiste, mis võib sisaldada endas väga erinevaid kohustusi ja toiminguid. Kohus tõdeb, et rahapesu tõkestamise ja rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise regulatsioon on osalt kantud lähedastest eesmärkidest ning meetmed nende 5 saavutamiseks on sarnased. Näiteks RSanS § 2 lg 2 järgi kohaldatakse mh RSanS
7. peatükis (kuhu paigutub ka § 21) reguleerimata küsimustes, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamisel, RahaPTS-i, arvestades RSanS erisusi. Rõhuasetus on siin siiski sellel, et RahaPTS-st tulenevad mitmed hoolsuskriteeriumid on samad nendega, mida tuleb rakendada RSanS kohaldamisel. Konkreetsemalt tasub aga silmas pidada, et RSanS § 1 järgi on seaduse eesmärk reguleerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist, finantssanktsiooni rakendamise ja kohaldamise erisusi, sanktsiooni kohaldamise järelevalve korda, Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist ning vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral. Ehk tegemist on eriregulatsiooniga. Seega ei saa rahapesu tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava juhatuse liikmeks olemise faktist tuletada tegutsemiskohustust ka RSanS kohustuste täitmise tarbeks.
8. Kohus on seisukohal, et RSanS § 35 lg 2 ja § 354 lg 2 alusel saab vastutuse juriidilisele isikule omistada ennekõike läbi äriühingu eritunnustega pädeva esindaja tegevuse(tuse). Nimelt näeb RSanS § 20 lg 2 ette, et erikohustustega isiku üks konkreetne juhatuse liige vastutab erikohustustega isiku RSanS §-des 21–23 sätestatud kohustuste ning RSanS alusel kehtestatud õigusaktide ja juhendite täitmise eest. Selliselt nähakse ette konkreetse juhatuse liikme tegutsemiskohustus. Niisamuti, RSanS § 20 lg 3 järgi määratakse RSanS-s sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutav isik. Väärteoprotokollis kajastatud asjaoludest ei nähtu väiteid, nagu xxx või xxx olnuks konkreetselt RSanS § 20 lg-tes 2 või 3 nimetatud isikuteks. Piirdutakse üksnes üldise märkusega selle kohta, et nad olid rahapesu tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutavad juhatuse liikmed ja neil lasus hoolsuskohustus, kuid kummagi kohustusi konkreetselt ei avata.
9. Otsustamaks selle üle, mida väärteo lühike kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist (RKKKo 4-17-3969, 7). Kuivõrd etteheidetavad teod on toimepandud tegevusetusega, on praeguses väärteoprotokollis esiteks puudu osundus konkreetse füüsilise isiku (juhatuse liikme) seadusest tulenevale tegutsemiskohustustele. Samas, ei tähendaks ka pelk viide RSanS § 20 lg-test 2 või 3 tulenevale tegutsemiskohustusele seda, et nende tegevuse saaks koheselt omistada juriidilisele isikule. Lisaks tulnuks väärteoprotokollis ära näidata ka see, milline oli nõutav tegu, mille isik tegemata jättis ja millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (RKKKo 3-1-1-84-16, p 28).
10. Märkida tuleb sedagi, et iseäranis esimeses väärteoetteheites ei ole hoolsuskohustuste rikkumiste kirjeldust sisuliselt esitatud. Tekstist võib küll aru saada, et ette heidetakse RSanS § 21 lg-s 1 ja 2 sätestatud hoolsuskohustuste rikkumist, kuid etteheide ei ava kuigivõrd neid asjaolusid, milliste kohustuste rikkumine täpsemalt aset leidis. Näiteks saaks RSanS § 21 lgte 1 ja 2 rikkumise korral viidata konkreetselt sellele, kas erikohustustega isik jättis tuvastamata, et maksja kuulub sanktsioonide alla, jättis (mingi konkreetse RSanS § 14 lg 1 kohase) finantssanktsiooni kohaldamata ja/või jättis RAB-i teavitamata, jättis lisateabe kogumata jne. Teise väärteoetteheite puhul on hoolsuskohustuse tähendust avatud enam (sh läbi määruse nr 2022/328 viite). Siiski ka selles osas võinuks lühidalt kirjeldada konkreetsete RSanS § 21 lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustuste sisu. Praegu kirjas olev etteheide seisneb selles, et AS LHV Pank teavitas küll rikkumisest RAB-i, ent jätkas teenuse osutamist ehk see võiks RSanS § 21 lg 1 ja RSanS § 14 lg 1 koosmõjust tulenevalt tähendada ilmselt seda, et finantssanktsioon jäi kohaldamata. Kolmanda väärteoetteheite puhul on erikohustustega isiku hoolsuskohustuse sisu kõige täpsemini avatud, kuid nagu juba eelnevalt välja toodud, ei ole see seostatav konkreetsetelt füüsilistelt isikutelt nõutavate tegudega.
11. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et juriidilise isiku vastutuse eelduste kontrollimisel ei oleks kohtul asja sisulisel arutamisel õigust asuda ise tuvastama väljaspool väärteoprotokolli märgitud 6 teokirjeldust esinevaid asjaolusid. Ka ei saa kohtuväline menetleja enam väärteoprotokolli täiendada. Seega on ette näha, et asjas esineb oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis ei ole kohtumenetluses ületatav ja väärteomenetlus tuleks lõpetada (RKKKo 3-1-1-88-14, p 6.5).

§ 117

lg 1 p-st 3 ja § 119 lg-st 1 lähtuvalt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse ka üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt

§-le 29. Nimetatut arvestades tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, seoses tegudes väärteotunnuste puudumisega.

1. Kaebuses taotletakse tunnistaja ülekuulamist kohtuistungil, täiendavate tõendite kogumist, eelotsuse küsimist Euroopa Liidu Kohtult ning ka seda, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätaks kohaldamata RahaPTS § 81 lg 1 kaebuses viidatud ulatuses. Kuivõrd menetlus lõpetatakse kohtulikus eelmenetluses, siis need küsimused ei aktualiseeru, mistõttu jätab kohus nimetatud kaitsja taotlused läbi vaatamata.
2. Kuivõrd kohtuasjas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29

lg 1 p 1 alusel, toob

§ 23

, § 38 lg 1 koosmõju kaasa võimaluse taotleda isiku poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Praeguses asjas ei ole kaitsja koos kaebusega kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust, kuluarvestust ega arveid. Samas on ta esitanud taotluse, et kohus annaks, juhul kui kaebus rahuldatakse

§ 119

lg 1 kohaselt, vähemalt seitsmepäevase tähtaja menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks. Kohus nõustub kaitsja taotlusega. Kaebuses taotleti asja arutamist kohtuistungil ja tunnistaja ülekuulamist. Ka on

§ 117

lg 1 p-st 3 ja § 119 lg-st 1 lähtuv väärteomenetluse lõpetamine kohtupraktikas erandlik, seda enam spetsiifilistes ja tavapärasest mahukamates väärteoasjades, kus on taotletud asja lahendamist kohtuistungil. Seega oli kaitsjal põhjendatud eeldada, et asja arutatakse kohtuistungil. Üldreeglina esitatakse sel juhul menetluskulude hüvitamise taotlus enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (nt RKKKo 3-1-1-119-12, p 9).

§ 130

lg-st 3 ja § 135 lg-st 1 tulenevalt on pooltele sel juhul teada ka kohtuotsuse kuulutamise aeg. 19. Kuigi

§ 23

näeb ette võimaluse vastava menetluskulu hüvitamiseks, ei näe

(ega ka KrMS) regulatsioon ette tähtaegu sellise taotluse esitamiseks juhuks, kui kohus lõpetab väärteomenetluse kohtulikus eelmenetluses. Siinkohal leiab kohus, et menetlusosalisel peab olema võimalus taotleda menetluskulude hüvitamist ettenähtava aja jooksul. Menetluse lõpetamisel määrusega kaebuse kohtulikus eelmenetluses ei ole lahendi tegemise aeg ettenähtav. Arvestades praeguse asja lahenduskäigu erandlikkust, on ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte järgimiseks põhjendatud anda tähtaeg menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks. Lähtudes kaitsja välja pakutud ajast määrab kohus vastava taotluse esitamise tähtajaks 7 päeva alates käesoleva määruse tegemisest. 20. Kaebuses on taotletud kogu väärteoasja menetluse kinniseks kuulutamist ning alternatiivselt ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiivosa avalikustamist ning avaldatavas kohtulahendis kõikide isikute, sh menetlusaluse isiku, nimede tähemärkidega asendamist. Menetluse kinniseks kuulutamist on põhistatud seoses eesmärgiga kaitsta tundlikku materjali ja kaitseõiguse tagamise vajadusega ning vältimaks seda, et pangasaladus saaks avalikuks kaitsetegevuse käigus (nt tõendeid kogudes ja esitades). Kohus leiab, et praegusel juhul menetluse kinniseks kuulutamiseks alust ei esine. Siinkohal tuleb meeles pidada, et

ja KrMS ei näe ette aluseid väärteomenetluse kinniseks kuulutamiseks, kinniseks saab kuulutada üksnes menetluses toimuvad kohtuistungid. Taolist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus (RKKKm 1-19-8262, p 37-38). Kuna väärteomenetluse tervikuna kinniseks kuulutamine pole võimalik ning istungeid siinsel juhul ei korraldata, jätab kohus vastava taotluse rahuldamata. 7 21. Kaebuses toodud argumendid ei anna alust ka piirata kohtulahendi avalikustamist ja selles kõigi isikute asendamist tähemärkidega. Need taotlused on kaebuse järgi kohased olukorras, kus kohus oleks lahendanud asja sisuliselt ning kohtuotsuses tulnuks ilmselt kajastada mitmeid asjaolusid, mis on käsitatavad pangasaladusena. Praegune lahend avalikustaval kujul pangasaladust ei kajasta. Määruses ei ole teavet, mille suhtes kehtiks seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, seega puudub KrMS § 4081 lg-s 4 nimetatud alus ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa avaldamiseks. Olgu lisatud, et KrMS § 4081 lg 2 järgi avalikustatakse menetlust lõpetavas määruses süüdistatava (menetlusaluse isiku) nimi ning teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendatakse initsiaalide või tähemärgiga. See tähendab, et kõik nimed peale menetlusaluse isiku nime asendatakse tähemärgiga juba seaduse üldreegli alusel. Menetlusaluse isiku nime asendamiseks tähemärkidega kohus ühtegi alust ei näe. Muu hulgas ei ole praeguses lahendis kajastatud eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang. Kohus juhindub

§ 29lg 1 p 1; § 48; § 117 lg 1 p 1, 3; § 119.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 8