) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 7.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 9.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. V. V. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 10.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 05.02.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. 12. Käesolevaks ajaks on saabunud kuue aruande esitamise tähtaeg. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi aruannet tähtaegselt. Pärast korduvaid meeldetuletusi on kohtule esitatud vaid kolmanda isiku filtreeritud konto väljavõte, kuhu on laekunud võlgniku sissetulek. Kohus on korduvalt võlgnikule selgitanud, sh 18.08.2022 kohtuistungil, et võlgnikul on kohustus avada kaks pangakontot, ühele peavad laekuma tema sissetulekud ning teisele tuleb kanda raha võlausaldajate nõuete katteks. 18.08.2022 istungil avaldas võlgnik, et on avanud Swedbank AS-is konto, kuhu laseb oma sissetulekud kanda. Kuid ka järgnevalt on võlgnik esitanud vaid kolmanda isiku konto väljavõtte, millelt nähtuvad võlgniku sissetulekud. Võlgnik ei ole täitnud kohtu korraldust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 13.
Võlgnik ei ole kohtule andnud teavet mitte ühegi väljamakse kohta võlausaldajatele. Menetluse kestel on tekkinud eraldise võlgnevus vähemalt 474,98 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
3 14. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole täitnud kohustustest vabastamise menetluses mitte ühtegi kohtu korraldust ega esitanud nõuetekohaselt aruandeid. Kohus on selgitanud võlgnikule nõuetekohast kohustuste täitmist 18.08.2022 istungil ja tagajärge, et kui võlgnik kohustusi täitma ei asu, jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik kinnitas, et on oma kohustusest aru saanud ja avanud konto Swedbank AS-is. 29.04.2024 kohtuistungile võlgnik ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Arvestades võlgniku teadlikkust oma kohustuste täitmisest, on kohtu hinnangul võlgnik raskelt hooletult rikkunud
lõigetes 2–5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve saada oma nõue rahuldatud. 15. Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
V. jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 16. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub V. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka V. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud V. V. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.