← Eesti

2-22-142669/15

Obsah (19)§ 113§ 416§ 1132§ 14§ 101§ 4034§ 404§ 408§ 110§ 415§ 42§ 401§ 402§ 4031§ 195§ 76§ 82§ 100§ 108

2-22-142669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-142669 Tsiviilasi Svea Finan

§ 113

lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 26.04.2023 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, haldustasu 20,30 euro, võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

  1. Jätta hageja Svea Finance AS menetluskulud 96,37% ulatuses kostja X kanda ja kostja X menetluskulud 3,63% ulatuses hageja Svea Finance AS kanda.
  2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja 1 2-22-142669 hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
  3. Hagiavaldusest nähtub, pooled sõlmisid 06.12.2021 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr xxxx (edaspidi Leping). Lepingu alusel väljastas hageja 06.12.2021 kostjale krediiti summas 5 000 eurot. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o
  4. kuupäev) krediidi (5000 eurot), maksa selle kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ja tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena. Kostja kohustus Lepingu kohaselt tasuma igakuiselt minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid mitte vähem kui 10 eurot (vt Lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimused).
  5. Kuivõrd kostja Lepingut kohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse, siis ütles hageja lepingu 03.10.2022 saadetud ülesütlemisavaldusega 03.10.2022 erakorraliselt üles. Ülesütlemisavalduse edastas hageja kostja e-posti aadressile xxxx.
  6. Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas Svea Finance AS Lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kuid tulemusteta.
  7. Kuivõrd kostja jäi Lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse, andis hageja talle 02.08.2022 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevata summa tasumiseks (

§ 416

lg-ga 1, Lepingu p 12.1.1) ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 1368,47 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks (s.o 16.08.2022), siis ütleb hageja Lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega 03.10.2022 Lepingu erakorraliselt üles ja nõudis kogu võla tasumist.

  1. Vastavalt Lepingu p-le 5.5 tagastab Klient maksepäeval Sveale Kasutatud Ostulimiidi ja tasub Intressi ja muid Kokkuleppes sätestatud tasusid igakuise Tagasimaksena. Kõik maksed loetakse tasutuks, kui tasumisele kuuluv summa on laekunud Svea poolt näidatud pangakontole. Tagasimakse on Lepingu kohaselt igakuine makse, mille ulatuses taastab 2 2-22-142669 Klient maksepäeval Sveale Kasutatud Ostulimiiti ja tasub Intressi ja haldustasu (vt Lepingu p 1). Juhul, kui Klient ei tasu Tagasimakset nõuetekohaselt, vormistatakse Kliendi poolt Sveale makstav haldustasu ja Intress krediidina ning need sisalduvad Klient poolt kasutusse võetavas Ostulimiidis. Kostja tegi Lepingu kehtivuse ajal ainult ühe tagasimakse, 01.08.2022 summas 239,18 eurot, millest 15 eurot arvestas hageja 3 tasulise meeldetuletuskirja katteks ning 224,18 eurot põhiosa võlgnevuse katteks (vt võlasaldo arvestus). Sellest tulenevalt oli põhiosa võlgnevus lepingu ülesütlemisel 4775,82 eurot (summa = algne põhiosa võlgnevus summas 5 000 eurot miinus lepingu kestel tasutud põhisumma võlgnevused kogusummas 224,18 eurot).
  2. Lepingu põhitingimuste ning punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi intressimääraga 15,90% aastas kasutatud ostulimiidi eest igapäevaselt alates krediidi väljastamisest kuni kasutatud ostulimiidi täieliku tagastamisele eelneva päevani. Lepingu punkti 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud 30-päevases intressivabastuses, mis algas Krediidi väljastamisel 06.12.2021 ning lõppes 05.01.
  3. Juhul, kui kostja tähtaegselt intressi ei tasunud, tekkis tal intresside võlgnevus. Kui kostja Tagasimakseid, sh intresse, ei tasunud, siis lisandus igal järgneval maksetähtpäeval senisele intresside võlgnevusele ka uue perioodi intresside võlgnevus. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli kostjal ning on ka käesoleval ajal tasumata intressivõlgnevus kokku summas 472,60 eurot (vt võlasaldo arvestus).
  4. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist haldustasu 2,90 eurot/kuus. Kostjal on Lepingust tulenev haldustasu võlgnevus summas 20,30 eurot, mis tuleneb seitsmest tasumata haldustasu osamaksest perioodil 14.02.2022–03.10.
  6. Vastavalt Lepingu p-le 7 kohustub Klient tasuma Sveale puudujäävalt summalt Viivist Kokkuleppes sätestatud intressimäära ulatuses iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi, kui Klient ei tasu tähtaegselt Kokkuleppe järgi tasumisele kuuluvaid makseid (välja arvatud intress). Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja tegelikest päevade arvust aastas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevast ning lõpetatakse võlgnevuse täieliku tasumise päevale eelneval päeval. Viivist ei arvestata Intressilt ega Viiviselt. 1.16 Lepingust tulenevalt on viivisemääraks 15,90%-i aastas. Alates Lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (so alates 04.10.2022) kuni käesoleva hagi esitamise päevani (14.12.2022) on kostja olnud põhivõla summas 4775,82 tasumisega viivituses 72 päeva, mistõttu viivise suuruseks on kokku 149,79 eurot, mis nähtub viivisearvestusest.
  7. Kooskõlas

§ 1132

lg-ga 1 sätestab Lepingu p 9.1, et Kokkuleppest tulenevate maksetega viivitamise korral Kokkuleppe kehtivusajal kohustub Klient tasuma Sveale tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 (viis) eurot. Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Hageja on arvestanud kostja poolt 01.08.2022 tehtud tagasimaksest 15 eurot kolme tasulise meeldetuletuskirja katteks, mis olid saadetud kostjale vastavalt 27.02.2022, 23.03.2022 ja 19.04.2022. Tasulise meeldetuletuskirja, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab on saadetud kostjale 02.08.2022. Sellele meeldetuletustele eelnesid korduvad tasuta meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused). 3 2-22-142669 10. Lähtuvalt

§ 1132sätestatust on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot, millest 5 eurot Lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 35 eurot pärast Lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest.

  1. Tulenevalt TsMS §-st 367 palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt kuni hagi esitamise päevani (14.12.2022) kindla summana (149,79 eurot) ja edasi protsendina põhinõudelt (15,90% põhivõlalt aastas) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
  2. Hageja palub mõista X (isikukood xxxx) Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks välja: põhivõlgnevuse summas 4 775,82 eurot; intressi summas 472,60 eurot; haldustasu summas 20,30 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 149,79 eurot; viivis määras 15,90% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni; võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 40 eurot.
  3. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja on lähtunud lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõttest ning viib iga laenuandmise otsuse eel läbi laenuanalüüsi, hindamaks muuhulgas laenutaotleja suutlikkust ja valmisolekut täita võetavaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjale laenu väljastamisel hindas hageja kostja krediidivõimelisust, tema olemasolevaid kohustusi ja sissetulekuid. Hageja viis läbi automaatse laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja taotlejale sobilik laenukoormus, hinnates seejuures milline on taotleja sissetulekuid ja igakuiseid finantskohustusi arvestades maksimaalne kohuste määr. Hageja lähtus põhimõttest, et laenutaotlejale, kelle netosissetulek on üle 1000 euro kuus, arvestatakse kohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 50%. Taotleja regulaarsete finantskohustuste kindlakstegemiseks palus hageja kostjal esitada andmed oma finantskohustuste kohta. Taotlust esitades märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot ning igakuisteks kohustusteks 134 eurot. Hageja tegi taotlejalt tema sissetulekute osas saadud info verifitseerimiseks järelpärimise taotleja pensionikonto kohta Asi Pensionikeskus poolt hallatavast kogumispensioni registrist, mille kohaselt oli kostja igakuine regulaarne sissetulek 1366 eurot. Eeltoodust tulenevalt sai hageja kinnitust, et kostja ei olnud näidanud taotluses oma sissetulekuid tegelikust suuremana. Kostja poolt taotletud limiit 5100 eurot jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt minimaalselt 3% kasutuses olevast ostulimiidist, millele lisandub intress ning igakuine haldustasu. Hageja hindas, et kostja sissetulekuid ja kohustusi arvestades, on ta suuteline igakuiselt nimetatud summa hagejale tasuma. Laenuanalüüsi osana teostas hageja lisaks kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris, mille kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul (vt taotluse rida NumberOfRecentDefaults). Maksehäireregistri info kohaselt on 08.02.2023 seisuga kostjal 6 lõpetatud ning 4 lõpetamata maksehäiret (Lisa 2), seejuures on hageja poolt 16.08.2022 seisuga sisestatud Lepinguga (vt hagiavalduse Lisa 1) seotud maksehäire vanuselt teine maksehäire (varasem on vaid Coop Finants ASi poolt 11.02.2022 sisestatud maksehäire), mis näitab, et kostja poolt viidatud makseraksused tekkisid kostjal, kas pärast hagejalt krediidi taotlemist võetud täiendavatest laenukohustustest või esitas kostja juba lepingueelsetel läbirääkimistel laenutaotlust täites hagejale ebaõiget infot oma olemasolevate kohustute kohta. 4 2-22-142669 Hagejal ei ole võimalik kuidagi kontrollida, mis ulatuses võtab võlgnik pärast hagejaga lepingu sõlmimist juurde täiendavaid finantskohustusi, mis võivad oluliselt halvendavad tema edasist maksevõimekust. Hageja hinnangul on kostja teadlikult võlausaldajaid eksitades võtnud laenukohustusi, mida ta täita ei suuda ning soovib nüüd enda vastutust välistades ja vastutuse koormat vaid krediidiandjatele lükates oma kohustute täitmisest kõrvale hiilida. Võimalikule kostja poolsele pahatahtlikule käitumisele viitab seejuures ka kostja 23.01.2023 vastuse punktis 1 toodu, mille kohaselt olevat kostjal olnud hagejaga lepingu sõlmimise eel „hulgaliselt varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, sh nn kiirlaenudest tulenevaid kohustusi, mille täitmisega ta oli raskustes“. Samal ajal kinnitas kostja hagejaga lepingut sõlmides, et on andnud kokkuleppe sõlmimise protsessi käigus Sveale asjakohast, täielikku ja tõest teavet oma finantsiliste võimaluste kohta ning mulle ei ole teada asjaolusid, mis takistavad Kokkuleppe nõuetekohast täitmist; olen saanud eelnevalt Kokkuleppe tingimused (sh ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe) ja tutvunud kõikide Kokkuleppe tingimustega ja olen teadlik Kokkuleppest tulenevatest õigustest ja kohustustest; olen krediidivõimeline ja soovin täita Kokkuleppega endale võetud rahalisi kohustusi tähtaegselt ja kokkulepitud summades; mulle on täpselt ja üksikasjalikult tutvustatud teabelehte ja Kokkuleppe tingimusi; on antud piisavalt selgitusi hindamaks, et Kokkulepe vastab minu vajadustele ja finantsolukorrale ning et teha teadlik ja kaalutletud otsus Kokkuleppe sõlmimiseks (vt Lepingu esileht, hagiavalduse Lisa 1). Kostja poolt võimalik ebaõige info edastamine on vastuolus

§ 14

lg 1 teises lauses toodud kohustusega esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid, millest hageja võis krediidiandjana lähtuda. Ka kohtupraktikas on leitud, et valeandmeid esitanud laenutaotleja õigus nõuda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seotud kahju hüvitamist võib olla

§ 101lg 3 alusel välistatud.

Hageja ei pea põhjendatuks kostja tuginemist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele olukorras, kus kostja on ise andnud teadlikult ja tahtlikult krediidiandjale ebaõiget infot.

  1. Hageja on lepingut sõlmides avaldanud kostjale korrektselt nii intressimäära kui selle kohaldamise tingimused. Nimelt leppisid pooled Lepingut sõlmides kokku intressimääras 15,90% aastas, mida arvestatakse kasutuses olevalt ostulimiidilt (vt. hagiavalduse Lisa
  2. Lepingu põhitingimused ning Lepingu punkt 6.1). Seejuures on Lepingu punktis
  3. Mõisted välja toodud, et Intress on tasu, mida Klient maksab Sveale Ostulimiidi kasutamise eest Kokkuleppe tähtaja jooksul. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikest päevade arvust kalendrikuus ja tegelikest päevade arvust aastas. Lisaks on intressi arvestamise täpsemad tingimused, sh intressivabastuse perioodiga seonduv, sätestatud Lepingu punktides 6 ja
  4. Kostja on oma vastuse punktis 8 loonud ebaõigesti ja meelevaldselt seose aastase intressi ning ühe päeva intressi vahel ning jõudnud sellest tulenevalt ebaõigele järeldusele nii arvestatud intresside kui krediidi kogukulu osas. Selgitame, et Lepingu kohaselt on ühe päeva intress kokkuleppest taganemise korral kohaldatav intress ühe päeva kohta, mis on arvestatud eeldusel, et aastas on 365 päeva ja Klient võtab Ostulimiidi täies ulatuses kasutusse viivitamata ning tagastab Kokkuleppe lõppemisel. Seega on ebaõige kostja poolt vastuse punktis 8 tehtud arvutus aastase intressi saamiseks ehk 365x2,
  6. Kostja on ebaõigesti viidanud krediidi kogukulu arvutuse võimalikule ebatäpsusele. Lepingu kohaselt on põhitingimustes toodud krediidi tagasimaksemiseks ja kogukulu 5 2-22-142669 kandmiseks tehtavate maksete kogusumma (5574,04 eurot) arvestamisel lähtutud Lepingu punktis 1 toodud kokkuleppest, mille kohaselt on Krediidi kogukulu Kliendi poolt Ostulimiidi tagasimaksmisest ja Kokkuleppest tulenevate Krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel arvesse võetavate muude tasude kogusumma aastas. Krediidi kogukulu hulka ei kuulu tasud, mida Klient peab Sveale tasuma Kokkuleppest tulenevate kohustuste rikkumise korral (vt hagiavalduse Lisa
  7. Lepingu punkt
  8. Mõisted). Lepingu põhitingimustes toodud arvestuses on seega lähtutud, et 12 osamaksega tasumisel on igakuine kuumakse suurus 465,39 eurot, 12 kuu jooksul tasutav intress kokku 439,24 eurot ning haldustasu kokku 34,80 eurot, millest tulenebki Lepingus toodud krediidi kogukulu summas 5574,04 eurot (5574,04 = kasutusse võetud krediit summas 5100 eurot (s.o väljastatud krediit summas 5000 eurot ning tehingutasu summas 100 eurot) + 12 kuu intress summas 439,24 eurot + 12 kuu haldustasu 12x2,90=34,80 eurot).
  9. Hageja vaidleb vastu ka kostja väidetele, mille kohaselt on kostjal õigus keelduda

§ile 110 tuginedes oma kohustuse täitmisest. Kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu, millele tuginedes oma kohustuste täitmisest keelduda. Hageja selgitab, et hageja ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal ei ole sissenõutavaks muutunud kohustusi kostja ees. Kostja ei ole kogu Lepingu kehtivuse ajal ega ka pärast Lepingu ülesütlemist kordagi pöördunud hageja poole palvega, et hageja teeks talle teatavaks maksegraafiku (seejuures ei ole kostja kordagi nõudnud ei Lepingu kohast maksegraafikut ega kostja poolt viidatud uut maksegraafikut). Maksegraafiku, mille esitamise kohustus hagejal käesoleval hetkel puudub (tuvastatud ei ole, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet), mitte-esitamist ei saa pidada kostja sissenõutavaks muutunud nõudeks hageja vastu, millest tulenevalt kostja võiks oma kohustuse täitmisest keelduda. Selline kostja poolne kohustuste täitmisest kõrvale hoidumine on pahatahtlik ja hea usu põhimõttega vastuolus.

§ 4034

lg 2 teise lause kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija seda tingimust rikub ning esitab valeandmeid, siis

§ 4034

lg 7 neljanda lause kohaselt ei kohaldata

§ 4034lg 7 toodut.

17. Hageja poolt Lepingu ülesütlemisel olid täidetud kõik

§ 416

lg 1 ülesütlemise eelduseks nõutud tingimused – kostja oli Lepingu ülesütlemisavalduse esitamise seisuga võlgnevuses enam kui 3 osamaksega (vt hagiavalduse Lisad 3 ja 5), hageja oli andnud kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos pakkumisega võlgnevuse tasumises kokkuleppele jõudmiseks (vt hagiavalduse Lisa 4), mis sisaldas avaldust, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Samuti oli täidetud ülesütlemisavalduse vorminõue. Hageja hinnangul ei saa kostja tagantjärele lepinguliste suhete ühepoolsele ümberkujundamisele tuginedes ning meelevaldseid järeldusi tehes Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest hoiduda. Kostja väited, et kostja ei ole meeldetuletuskirju ega ülesütlemisavaldust kätte saanud on ebaõiged. Kostja on Lepingu sõlmimisel oma e-posti aadressina välja toonud aadressi xxxx ning nimetatud e-posti aadressile on hageja Lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale nii igakuised arved kui meeldetuletused ning kostja on sellelt meiliaadressilt hagejale ka korduvalt vastanud. Lisaks on hageja meeldetuletuste kohta saatnud kostjale sms6 2-22-142669 sõnumeid, mis on saadetud kostja poolt Lepingu sõlmimisel esitatud telefoninumbrile xxxx. Hageja poolt 03.10.2022 kostjale esitatud Lepingu ülesütlemisavaldus toimetati võlgniku e-posti aadressile xxxx kell 14:31. Hageja infosüsteemis on 04.10.2022 kell 11:02 registreeritud antud e-kirja saatmisega seotult staatus „avatud“ (message opened), missuguse staatuse saab süsteem vaid siis, kui kirja saaja on e-kirja lisas oleva pdf dokumendi (antud juhul ülesütlemisavalduse) alla laadinud. Hageja infosüsteemi saadud andmete kohaselt on kostjale ülesütlemisavaldus kätte toimetatud ning kostja on selle alla laadinud. 18. Viivisemäära osas möönab hageja, et tehnilise vea tõttu on tõepoolest Lepingu esilehel esitatud viivise päevamäär ebaõigesti. Samas Lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja kostjalt osamaksetega hilinemisel viivist arvestanud ega nõudnud, millest tulenevalt ei ole kostjale Lepingu kehtivuse ajal viivisega seotud kulusid tekkinud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et viivise määr tuleks vähendada 0%-ni. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on oma kohustuse täitmisega viivitanud. Hageja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ning hageja on viivist nõudnud Lepingus kokkulepitud määras. 19. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga sissenõudmisekulude osas. Hageja on nõudnud Lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulusid vastavalt

§ 1132

lõikele 1 ning Lepingu punktile 9.1 ning tõendanud hagiavalduses nimetatud sissenõudekirja saatmist (vt hagiavalduse Lisa 4). Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas hageja võlgnevuse sissnõudmist Svea Inkasso OÜ abil, kes saatis hagejalt saadud käsundi alusel kostjale kolm meeldetuletuskirja. Erinevalt kostja poolt vastuse punktis 20 toodust on Svea Inkasso OÜ poolt 12.10.2022, 21.11.2022 ja 31.10.2022 kirjades selgelt välja toodud, et võlausaldajaks on Svea Finance AS. Muuhulgas on meeldetuletuskirjades selgelt viidatud, et võlgnevus Svea Finance AS ees on sissenõudmisel Svea Inkasso OÜ-s (vt hagiavalduse Lisad 7–9). KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

  1. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et: • rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjal ei tekkinud kõrvalnõuete maksmise kohustust; • lepingus avaldatud andmed ei vasta nõuetele, st vajalikud andmed avaldamata; • kostja keeldub hageja nõude täitmisest; • laenulepingute ülesütlemine on intressi vähenemise korral tühine; • viivise nõue ja määr on põhjendamatu; • sissenõudmiskulude nõue on põhjendamatu.
  2. Laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja finantsraskustes ja krediidivõimetu. Kostjal ei olnud piisavat sissetulekut igapäevaseks toimetulekuks ja juba varasemalt olemas olnud finantskohustuste täitmiseks, ammugi mitte hagi aluseks olevate laenulepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Kostjal oli hulgaliselt varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, sh nn kiirlaenudest tulenevaid kohustusi, mille täitmisega ta oli raskustes. Kostja oli sattunud nn laenuorjusse ja võttis aina uusi laene igapäevaseks toimetulekuks ja varasemate kohustuste tasumiseks. 7 2-22-142669 Hageja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega kontrollinud neid, ega teostanud professionaalsele krediidiandjale kohase hoolega analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagejal ei saanud kujuneda põhjendatud veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline. Hageja ei oleks tohtinud kostjaga laenulepingut sõlmida ja on laenulepingute sõlmimisega rikkunud oma vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja on

§ 4034lg 6 kohustust rikkunud.

Eeltoodust tulenevalt kohaldub laenulepingutele

§-s 94 sätestatud intressimäär, mis alates laenulepingute sõlmimisest kuni ülesütlemiseni on olnud 0% aastas, ja muid kõrvalkohustusi kostjal ei tekkinud, sh ei tekkinud kohustust tasuda lepingutasu ega halduskulu. Seega ei tekkinud kostjal lepingutest muud kohustust kui kohustus saadud laenusummad tagastada, kuna lepingute sõlmimisest alates on

§-s 94 sätestatud intressimäär olnud 0% aastas. Kõik kostja tehtud maksed tuleb arvestada põhivõla tagastamiseks. Seega ei saa olla põhivõla jääk suurem kui 4760,82 eurot. Hagejal siiski ei ole õigust kostjalt ka seda nõuda, kuna kostjal on õigus nõude täitmisest keelduda, kuni hageja täidab esmalt enda kohustuse nõuete vähenemist arvestava maksegraafiku esitamiseks. 22. Hagejal ei ole õigus nõuda intressi suuremas kui seaduslikus määras 0% ka sel põhjusel, et lepingus avaldatud andmed ei vasta

§ 404lg-s 2 (viitega § 4031 lg - le 1) sätestatud nõuetele.

Lepingus puuduvad andmed intressimäära kohaldamise tingimuste kohta ja õiged andmed tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma kohta. Kuivõrd maksete kogusumma ei ole õige, on tõenäoliselt valesti arvestatud ka krediidi kulukuse määr.

§ 408

lg 4 kohaselt kuulub ka neil põhjustel lepingule kohaldamisele

§-s 94 sätestatud seaduslik intressimäär 0 % aastas, ning hagejal on kohustus esitada kostjale nõuete vähenemist arvestav uus maksegraafik. Hagejal ei ole enne enda kohustuse täitmist õigus asuda kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutama. Kostja selgitab, et lepingu põhitingimustes on intressimäär avaldatud järgmiselt: 15,9 % aastas, 2,22 EUR päevas. Leping ei sisalda andmeid intressimäära kohaldamise tingimuste kohta, mis iseenesest on samuti

§ 408lg-s 4 nimetatud andmed intressimäära kohta.

Eeltoodu tõttu kohaldub lepingule seaduslik intressimäär 0 % aastas. Kuivõrd päevase intressina on märgitud 2,22 eurot, kujuneb aastaintressiks 2,22 x 365 = 810,30 eurot. Kui sellest arvestada maha 30-päevane intressivabastuse periood, oleks esimese aasta intress 2,22 x 335 = 743,70 eurot. Seega ainuüksi laenu ja intressi summana oleks aastaste maksete kogusumma kas 5910,30 või 5843,70 eurot. Lepingus on maksete kogusummana avaldatud eeltoodust vähem, s.o 5574,04 eurot. Lisaks, lepingu järgi on kostja kohustusena kokku lepitud ka haldustasu 2,90 eurot kuus (34,80 eurot aastas) ja tehingutasu 3 % ostusummast (s.o 76,50 eurot), mis omakorda peaksid maksete kogusummat veelgi suurendama. Sel juhul oleks aasta põhjal arvestatud kõigi maksete kogusumma eeltoodust veelgi suurem. Seega õiget maksete kogusummat lepingus avaldatud ei ole. Kuivõrd maksete kogusumma, intressimaksete suurus, maksete tegemise sagedus ja perioodiliste maksete summad on avaldatud valesti ja need on lähteandmeteks krediidi kulukuse määra arvutamisel, peab olema valesti arvestatud ja lepingus valesti avaldatud ka krediidi kulukuse määr. 8 2-22-142669 23.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt intressi vähenemisel

§-s 94 sätestatud määrani peab võlausaldaja intressi vähenemist arvestades tarbijale uue maksegraafiku koostama ja selle talle teatavaks tegema. Hageja ei ole intressimäära vähenemist arvestavat uut maksegraafikut laenulepingu alusel koostanud ega hagejale teatavaks teinud. Eeltoodu põhjal kostja keeldub

§ 110

lg 1 alusel hageja nõude täitmisest, kuna hageja pole esitanud kostjale intressimäära ja muude kõrvalkohustuste vähenemist arvestavat uut maksegraafikut. Sel alusel tuleb hagi rahuldamata jätta. Hageja on pöördunud kohtusse põhjendamatu nõudega omamata selleks õigust. 24. Eeltoodust tuleneb, et hagejal ei olnud õigust õiguskaitsevahendeid kasutada ega kostjaga sõlmitud laenulepingut üles öelda, vaid hagejal endal oli täitmata kohustus kostja ees. Seetõttu on ka hageja poolt kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemine tühine ja sel ei ole õiguslikku tagajärge. Hageja on hagis esitanud sissenõutavaks muutumata nõude. Ka sel põhjusel tuleb hagi rahuldamata jätta. Eeltoodu tõttu on põhjendamatud ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude (lepingute menetluskulude) hüvitamise nõuded. Kuivõrd hagejal ei olnud õigust kostjale nõudeid esitada enne, kui ta teeb kostjale teatavaks uue maksegraafiku, ei saa kostjat viivituses olevaks lugeda. Seega ka mitte viivist ega sissenõudmiskulusid nõuda. 25.

§ 404

lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 11 alusel tuleb tarbijakrediidilepingus avaldada viivise määr aasta- ja päevamäärana. Hageja seda nõuet täitnud ei ole, laenulepingus ei ole viivise määr avaldatud aasta- ja päevamäärana. Laenulepingu põhitingimustes on märgitud viivise aastamäär 15,90 % aastas, päevamäärana on kirjas „2,22 EUR“. Nõue avaldada viivise määr aasta- ja päevamäärana tähendab, et need tuleb avaldada protsendi kujul. Laenulepingus puudub protsendina väljendatud viivise päevamäär. Summalisel kujul viivise päevase suuruse avaldamine ei vasta eeltoodud sätete nõuetele. Lepingus päeva kohta avaldatud summa „2,22 EUR“ ei ole viivise määr. Avaldatud summa ei ole ka õige seetõttu, et nimetatud päevane summa on arvestatud aastase määra alusel laenulepingu nominaalsummalt (Rahapoe ostulimiit), viivist võib aga arvestada ainult makseviivituses olevalt põhivõla osalt. Laenulepingu nominaalsummal pole midagi ühist võimaliku viivituses oleva summaga, et selle põhjal päevast viivise summat arvestada. Kostja ei võtnud kasutusse kogu laenulepingu nominaalsummat. Leping nägi ette kohustuste täitmise ka põhivõla osas igakuiste vähemalt 3 % suuruste maksetega. Seega võis teoreetiliselt jääda kostja igakuiselt viivitusse 3 %-ga kasutusse võetud laenusummast, mitte kogu lepingu nominaalsummaga. Sellest tulenevalt on välistatud, et kostja päevane viivis sai summaliselt üldse olla 2,22 eurot. Seega ei ole laenulepingus andmed viivise kohta avaldatud õigesti ega andmed viivise määra kohta esitatud nõuetekohasel viisil aasta- ja päevamäärana.

§ 408

lg 10 kohaselt kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel.

Seega ei või hageja suurema määra alusel viivist nõuda. Hagis esitatud sissenõutava viivise summa on arvestatud ebaõigesti tühise viivisemäära 15,9 % aastas alusel ega kuulu rahuldamisele ning samal põhjusel ei saa rahuldada ka edasiulatuva viivise nõuet hageja taotletud määra alusel. Laenulepingu punkti 7.

  1. kohaselt on pooled kokku leppinud, et viivist võib nõuda intressimääraga võrdses ulatuses. 0 %-lise intressi kohaldamise korral (ja hagejal viivise nõude olemasolul) ei või hageja kostja arvates kokkuleppest tulenevalt nõuda viivist 9 2-22-142669 rohkem kui 0 % aastas ehk hagejal puudub ka viivise nõue. Seega on hageja viivise nõue täielikult põhjendamatu.
  2. Sissenõudmiskulude nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hagejal ei ole sissenõudmiskulude nõuet ega põhjendatud sissenõudmiskulusid. Kuivõrd hageja enda kohustus on täitmata ja kostja on õigustatud keelduma hageja nõude täitmisest hageja kohustuse täitmiseni, ei saa hageja sissenõudmiskulusid ka põhjendatuks lugeda.
  3. Hagile lisatud meeldetuletuskirjad on koostatud mitte hageja, vaid Svea Inkasso OÜ poolt ja neis on nõutud võla tasumist Svea Inkasso OÜ kontole, mitte laenulepingus näidatud hageja kontole. Hageja pole kostjale kirju saatnud. Svea Inkasso OÜ-ga pole kostjal ühtki lepingut. Seega puudub meeldetuletuskirjade tasu nõudmiseks lepinguline alus. Tegemist ei ole võlausaldaja kirjadega ja neis on volitusi või muud raha saamise õigust tõendamata nõutud põhjendamatute maksete tegemist valele isikule. Selliste kirjade eest sissenõudmiskulusid nõuda ei ole põhjendatud.
  4. Kostja jääb Tallinna Ringkonnakohtu korduvalt (sh asjas nr 2-18-977) väljendatud seisukohale, et konto väljavõtte nõudmine ja analüüsimine on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise minimaalselt vajalik element. Laenuandja kostjalt kontoväljavõtet ei nõudnud, millega ilmutas rasket hooletust oma kohustuste täitmise suhtes ja rikkus kohustust. Vastutustundliku laenamise kohustust ei saa täita koostamata selleks maksevõime analüüsi, mida kohus saaks hiljem vaidluse korral kohtumenetluses kontrollida. Sellist analüüsi laenuandja koostanud ei ole ja hageja pole kohtumenetluses selle koostamist tõendanud. Vastutustundliku laenamise kohustust ei saa täita tagantjärele ega seda kohustust tagantjärele täidetuks lugeda isegi juhul, kui objektiivsed näitajad tagantjärele maksevõimet kinnitaksid (kostja puhul objektiivsed näitajad maksevõimet ei kinnita). See on lepingueelne kohustus, mida tuleb täita enne lepingu sõlmimist. Vastutustundliku laenamise kohustust ei ole võimalik täita kontrollimata laenutaotleja maksehäireid. Laenuandja kostja maksehäireid enne lepingu sõlmimist ei kontrollinud, seega on ka seetõttu vastutustundliku laenamise kohustust rikutud. Kohtumenetluses on hageja 10.02.2023 menetlusdokumendi lisana 2 esitanud 09.02.2023 kuupäevaga Creditinfo maksehäireregistri väljavõtte. See on tehtud praktiliselt 1 aasta ja 3 kuud pärast lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimise järgselt ei ole võimalik täita laenuandja lepingueelset kohustust. Asja ei muuda see, et kostjal lepingu sõlmimise seisuga maksehäireid sellesse maksehäirete registrisse kantud ei olnud. Hageja 10.02.2023 vastuse Lisa 1, kostja taotlus, siis nendest ei nähtu kostja mingit krediidivõimet. Esmalt algab probleem sellest, mis küsimusi kostjalt üldse küsiti. Küsimused ei ole piisava konkreetsusega. Küsimus kuusissetuleku kohta ei määratle küsimust, millise perioodi kohta tulnuks andmeid esitada, ega ka seda, millises staatuses on töösuhe –kehtiv või lõppenud. Lisaks ei ole küsitud igakuiste püsikulude kohta ja muid tüüpküsimusi laenutaotluse esitamiseks. 10 2-22-142669
  5. Hageja on täiesti põhjendamatult üritanud kostjale ette heita ebatõeste andmete esitamist laenuandjale. Kostja pole krediidiandjale ebaõigeid andmeid esitanud, ammugi mitte seda tahtlikult teinud. 30.

§ 415

lg 1 seab piirangu tarbijakrediidilepingu alusel nõutavale viivise määrale, keelates viite kaudu

§ 113

lgle 1 tarbijalt lepingus kokkulepitud intressimäärast suurema määra alusel viivise nõudmise. Piirangu viivise määrale seab näiteks ka

§ 408lg 10.

Viivise määrale seab piirangu ka tüüptingimuste tühistust ette nägevad

§ 42

lg 1 ja 3 p 5, mille tähendust viivise määra puudutavas on Riigikohus selgitanud lahendi 3-2-1-25-16 punktis

  1. Laenulepingu punkti 7.
  2. kohaselt on pooled kokku leppinud, et viivist võib nõuda intressimääraga võrdses ulatuses. 0 %-lise intressi kohaldamise korral (ja hagejal viivise nõude olemasolul) ei või hageja kostja arvates kokkuleppest tulenevalt nõuda viivist rohkem kui 0 % aastas ehk hagejal puudub ka viivise nõue.
  3. Kostja ei ole teateid kätte saanud, kuna posti teel neid ei saadetud. Kostja ei ole saanud meeldetuletuskirju ega ülesütlemisavaldust. Ei ole teada mismoodi kirjad kostjale saadeti. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud e-posti aadressile, kostja pole seda kätte saanud. Hageja esitatud 11.04.2023 väljavõte ei tõenda, et kostja reaalselt on saanud kätte kõik talle adresseeritud e-kirjad. Posti teel dokumente ei saadetud. Väljavõttelt nähtuv märge „kiri avatud“ ei tõenda seda, et kostja on kirja kätte saanud või mis kiri on väljavõttes märgitud kuupäeval edastatud. Väljavõttest ei ole selgelt ega üheselt aru saada, et kirjad saadetud kostjale, kuna ei nähtu üldse, kas väidetavalt 03.10.2022 kell 02:31 saadeti ülesütlemise teade kostjale või kellele sõnum adresseeritud oli, ülal märgitud kostja eposti aadress ei tõenda, et kirjad on saadetud kostjale, kirja võis avada ka Svea klienditugi, kuna on märgitud tegevusena „kiri avatud,“ aga kes avas pole teada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
  5. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  6. Pooled ei vaidle, et: a. pooled sõlmisid 06.12.2021 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr xxxx (edaspidi Leping; dtl 36 jj), milel alusel väljastas hageja 06.12.2021 kostjale krediiti summas 5 000 eurot (dtl 44); b. kostja tegi lepingu kehtivuse ajal ainult ühe tagasimakse, 01.08.2022 summas 239,18 eurot (dtl 47), rohkem ei ole kostja lepingulisi kohustusi täitnud.
  7. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevuse 4 775,82 eurot; intressi 472,60 eurot; haldustasu 20,30 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 11 2-22-142669 viivise 149,79 eurot; viivise määras 15,90% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni; võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 40 eurot.
  8. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: (i) rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjal ei tekkinud kõrvalnõuete maksmise kohustust; (ii) lepingus avaldatud andmed ei vasta nõuetele, st vajalikud andmed avaldamata; (iii) kostja keeldub hageja nõude täitmisest; (iv) laenulepingu ülesütlemine on tühine; (v) viivise nõue ja määr on põhjendamatu; (vi) sissenõudmiskulude nõue on põhjendamatu.
  9. Võlaõigusseaduse (

) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (

§ 401

lg 1).

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 38. Kostja on väitnud, et hageja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi kohta.

§ 4034

lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

§ 4034

lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi ning ei ole piisava hoolsusega välja selgitanud kostja laenuvõimekust. Hageja on automatiseeritud laenuotsuse teinud üksnes kostja esitatud laenutaotluse (dtl 95) pinnalt. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täiendavaid andmeid kogunud. Hageja ei ole nõudnud ka kostja pangakonto väljavõtet, mis võimaldanuks parimal võimalikul moel kostja maksevõimet hinnata. Samas ei nõustu kohus kostjaga selles osas, et pangakonto väljavõte hankimine on kohustuslik, kuna sellist nõuet seadusest ei tulene. Kohus nõustub 12 2-22-142669 kostjaga, et kohtuvaidluse ajal tagantjärgi andmete kogumist (dtl 97-98 – maksehäirete registri väljavõte) ei saa siiski pidada eelnimetatud kohustuse kohaseks täitmiseks. Siiski leiab kohus, et eeltoodud minetused ei too kaasa seadusjärgse intressimäära kohaldamist.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kostja vastusest tuleneb, et „laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja finantsraskustes ja krediidivõimetu. Kostjal ei olnud piisavat sissetulekut igapäevaseks toimetulekuks ja juba varasemalt olemas olnud finantskohustuste täitmiseks, ammugi mitte hagi aluseks olevate laenulepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Kostjal oli hulgaliselt varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, sh nn kiirlaenudest tulenevaid kohustusi, mille täitmisega ta oli raskustes. Kostja oli sattunud nn laenuorjusse ja võttis aina uusi laene igapäevaseks toimetulekuks ja varasemate kohustuste tasumiseks.“ Eeltoodud teavet kostja hagejale laenulepingu sõlmimise eelselt ei esitanud. Seega kostja käesoleval juhul selgesõnaliselt kinnitab, et ta on tahtlikult jätnud hagejale esitamata teabe, mis oli laenuotsuse tegemiseks vältimatut vajalik. Kostja teadis, et olukorras, kus ta oleks hagejale andnud tõest teavet, ei oleks hageja tõenäoliselt temaga lepingut sõlminud. Sellist kostja teadlikku ning pahatahtlikku käitumist ei ole võimalik

§ 4034lg-s 7 toodud viisil premeerida.

Seega on kohus seisukohal, et kohaldub lepingujärgne intressimäär. Samuti langeb ära kostja vastuväide, mille kohaselt on tal õigus keelduda nõude täitmisest kuniks hageja on

§ 4034lg 7 kohaselt koostanud uue maksegraafiku.

39. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda intressi suuremas kui seaduslikus määras 0% (

§ 408

lg 4) põhjusel, et lepingus avaldatud andmed ei vasta

§ 404lg-s 2 (viitega § 4031 lg - le 1) sätestatud nõuetele.

Lepingus puuduvad andmed intressimäära kohaldamise tingimuste kohta ja õiged andmed tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma kohta. Kostja selgitab, et lepingu põhitingimustes on intressimäär avaldatud järgmiselt: 15,9 % aastas, 2,22 EUR päevas. Kohus leiab, et hageja on lepingut sõlmides avaldanud kostjale korrektselt nii intressimäära kui selle kohaldamise tingimused. Pooled leppisid kokku intressimääras 15,90% aastas, mida arvestatakse kasutuses olevalt ostulimiidilt (vt. hagiavalduse Lisa 1. Lepingu põhitingimused ning Lepingu punkt 6.1). Lisaks on intressi arvestamise täpsemad tingimused, sh intressivabastuse perioodiga seonduv, sätestatud Lepingu punktides 6 ja 4 (vt hagiavalduse Lisa 1). Seega on hageja õigesti avaldanud andmed intressi määra ja arvestamise kohta. Intressi päevamäära temaatika ei ole oluline, kuivõrd

§ 4031

lg 1 p 8 näeb ette kohustuse avaldada intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. 13 2-22-142669 Hageja on selgelt esile toonud, millest lepingus sätestatud maksete kogusumma 5574,04 EUR. Kostja väited krediidikulukuse määra väära arvestamise kohta on paljasõnalised ning konkretiseerimata, mistõttu kohus nendega ei arvesta. Kuivõrd lepingus kajastuvad andmed intressimäära kohaldamise tingimuste kohta ja õiged andmed tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma kohta, puudub kostjal õigus kohustuse täitmisest keelduda. 40. Kostja leiab, et leping pole kehtivalt üles öeldud.

§ 195

lg 1 kohaselt öeldakse leping üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (mh ülesütlemisavalduse kätte toimetamine teisele poolele). Laenulepingu nõuetekohast ülesütlemist peab tõendama hageja. Hageja poolt lepingu ülesütlemisel olid täidetud järgmised

§ 416

lg-st 1 tulenevad ülesütlemise eeldused: • kostja oli võlgnevuses enam kui 3 osamaksega (vt dtl 47 võla arvestus); • hageja andis 02.08.2022 kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos pakkumisega võlgnevuse tasumises kokkuleppele jõudmiseks (dtl 46), mis sisaldas avaldust, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist; • 03.10.2022 ülesütlemisavaldus esitati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (dtl 45). Kostja märgib, et ta pole avaldusi kätte saanud. Lepingu p 14.1 sätestab, et kokkuleppega seotud teated esitatakse Kokkuleppes toodud e-posti või postiaadressile või muule aadressile, mille Kokkuleppe pool on teisele Kokkuleppe poolele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud. Posti teel saadetud teade loetakse Kliendi poolt kättesaaduks, kui teade on üle antud allkirja vastu; või teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; või e-kirja saatmisest on möödunud 1 (üks) kalendripäev. Hageja on tõendanud, et ta on lepingu ülesütlemise teate kostjale edastanud (dtl 158) ja et kostjal on olnud võimalus sellega tutvuda. Seega leiab kohus, et ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud ning lepingu on kehtivalt üles öeldud. 41. Kostja on märkinud, et laenulepingus ei ole viivise määr avaldatud aasta- ja päevamäärana (st rikutud on

§ 404lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 11 sätestatud vorminõuet).

Laenulepingu põhitingimustes on märgitud viivise aastamäär 15,90 % aastas, päevamäärana on kirjas „2,22 EUR“. Hageja on möönnud, et viivisemäär on tehnilise vea tõttu vääralt kajastatud. Kohus nõustub kostjaga ning märgib, et hagejal on

§ 408

lg 10 kohaselt õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel.

Kohus teeb vastavad arvutused allpool. 42. Kostja märgib, et sissenõudmiskulude nõudmise eeldused ei ole täidetud. Kohus leiab, et kostja vastuväited on osaliselt põhjendatud. Kohus on ülal leidnud, et kostjal puudub nõue hageja vastu, mistõttu puudub kostjal ka õigus kohustuse täitmisest keelduda. Hageja on nõudnud Lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulusid 5 eurot vastavalt

§ 1132

lõikele 1 ning Lepingu punktile 9.1 ning tõendanud sissenõudekirja saatmist (vt dtl 46 ja 158). 14 2-22-142669 Asjakohatud on kostja väited seonduvalt Svea Inkasso OÜ-ga. Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas hageja võlgnevuse sissnõudmist Svea Inkasso OÜ abil, kes saatis kostjale kolm meeldetuletuskirja (dtl 49-52). Hageja arvestas nende eest hüvitist summas 35 eurot, sellest 25 eurot esimese tasulise meeldetuletuskirja eest ning 5 eurot kummagi järgmise kirja eest (

§ 1132lg 2 p 3).

Svea Inkasso OÜ poolt 12.10.2022, 21.11.2022 ja 31.10.2022 saadetud kirjades on välja toodud, et võlausaldajaks on Svea Finance AS. Muuhulgas on meeldetuletuskirjades selgelt viidatud, et võlgnevus Svea Finance AS ees on sissenõudmisel Svea Inkasso OÜ-s. Seaduses ja lepingus puudub keeld kasutada võlgnevuse sissenõudmisel kolmandate isikute abi. Liiati on lepingu p-is 2.7 sätestatud, et klient vastutab kogu oma varaga Kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest ja kohustub hüvitama kõik inkasso-, advokaadibüroo-, kohtu- ja täitemenetluse käigus tehtud kulutused, mis on kantud Svea poolt Kliendilt rahaliste kohustuste sissenõudmiseks kuni nende täieliku tasumiseni. Siiski ei ole hageja tõendanud, et viidatud kirjad on kostjale edastatud kooskõlas lepingu p-is 14.1 sätestatuga. Viidatud kirjade kuupäevad jms ei ole seostatavad hageja süsteemiväljavõttega (dtl 158), mis kajastas teadete vahetamist ja nende kättetoimetamist. Liiati on vastavad teated saatnud kolmas isik. Seega on pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudmiskulude nõude eeldused täitmata. Sissenõudmiskulud on põhjendatud 5 euro ulatuses. 43.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja krediidisummat ettenähtud tähtajaks tagastanud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Nimelt sätestab

§ 100

, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4 775,82 eurot; intressi 472,60 eurot; haldustasu 20,30 eurot; võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot. 44. Järgnevalt lahendab kohus viivisenõude.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 15 2-22-142669 Kostja on raha maksmise kohustust rikkunud. Kohus on ülal leidnud, et kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Hageja on viivist arvestanud alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (so alates 04.10.2022). Otsuse tegemise seisuga (25.04.2023) on kostja olnud põhivõla summas 4775,82 tasumisega viivituses 204 päeva, mistõttu viivise suuruseks on kokku 251.16 eurot. Ka edasiulatuv viivisenõue on põhjendatud, mistõttu mõistab kohus välja viivise

§ 113

lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 26.04.2023 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. 45. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4 775,82 eurot; intressi 472,60 eurot; 25.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 251.16 eurot; viivise

§ 113

lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 26.04.2023 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni; haldustasu 20,30 eurot; võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt (rahuldatud sissenõutavaks muutunud nõuete kogusumma 5 524,88 vs hagis esitatud samade nõuete kogusumma 5 733,13 (sh lepingujärgne viivis otsuse tegemise seisuga), s.o 96,37% ulatuses), mistõttu leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 96,37% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3,63% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
  3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 16 2-22-142669
  4. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.04.2023 kohtuotsus. 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.