lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 26.04.2023 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, haldustasu 20,30 euro, võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
lg-ga 1, Lepingu p 12.1.1) ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 1368,47 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks (s.o 16.08.2022), siis ütleb hageja Lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega 03.10.2022 Lepingu erakorraliselt üles ja nõudis kogu võla tasumist.
lg-ga 1 sätestab Lepingu p 9.1, et Kokkuleppest tulenevate maksetega viivitamise korral Kokkuleppe kehtivusajal kohustub Klient tasuma Sveale tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 (viis) eurot. Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Hageja on arvestanud kostja poolt 01.08.2022 tehtud tagasimaksest 15 eurot kolme tasulise meeldetuletuskirja katteks, mis olid saadetud kostjale vastavalt 27.02.2022, 23.03.2022 ja 19.04.2022. Tasulise meeldetuletuskirja, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab on saadetud kostjale 02.08.2022. Sellele meeldetuletustele eelnesid korduvad tasuta meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused). 3 2-22-142669 10. Lähtuvalt
Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot, millest 5 eurot Lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 35 eurot pärast Lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest.
lg 1 teises lauses toodud kohustusega esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid, millest hageja võis krediidiandjana lähtuda. Ka kohtupraktikas on leitud, et valeandmeid esitanud laenutaotleja õigus nõuda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seotud kahju hüvitamist võib olla
Hageja ei pea põhjendatuks kostja tuginemist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele olukorras, kus kostja on ise andnud teadlikult ja tahtlikult krediidiandjale ebaõiget infot.
§ile 110 tuginedes oma kohustuse täitmisest. Kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu, millele tuginedes oma kohustuste täitmisest keelduda. Hageja selgitab, et hageja ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal ei ole sissenõutavaks muutunud kohustusi kostja ees. Kostja ei ole kogu Lepingu kehtivuse ajal ega ka pärast Lepingu ülesütlemist kordagi pöördunud hageja poole palvega, et hageja teeks talle teatavaks maksegraafiku (seejuures ei ole kostja kordagi nõudnud ei Lepingu kohast maksegraafikut ega kostja poolt viidatud uut maksegraafikut). Maksegraafiku, mille esitamise kohustus hagejal käesoleval hetkel puudub (tuvastatud ei ole, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet), mitte-esitamist ei saa pidada kostja sissenõutavaks muutunud nõudeks hageja vastu, millest tulenevalt kostja võiks oma kohustuse täitmisest keelduda. Selline kostja poolne kohustuste täitmisest kõrvale hoidumine on pahatahtlik ja hea usu põhimõttega vastuolus.
lg 2 teise lause kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija seda tingimust rikub ning esitab valeandmeid, siis
lg 7 neljanda lause kohaselt ei kohaldata
17. Hageja poolt Lepingu ülesütlemisel olid täidetud kõik
lg 1 ülesütlemise eelduseks nõutud tingimused – kostja oli Lepingu ülesütlemisavalduse esitamise seisuga võlgnevuses enam kui 3 osamaksega (vt hagiavalduse Lisad 3 ja 5), hageja oli andnud kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos pakkumisega võlgnevuse tasumises kokkuleppele jõudmiseks (vt hagiavalduse Lisa 4), mis sisaldas avaldust, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Samuti oli täidetud ülesütlemisavalduse vorminõue. Hageja hinnangul ei saa kostja tagantjärele lepinguliste suhete ühepoolsele ümberkujundamisele tuginedes ning meelevaldseid järeldusi tehes Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest hoiduda. Kostja väited, et kostja ei ole meeldetuletuskirju ega ülesütlemisavaldust kätte saanud on ebaõiged. Kostja on Lepingu sõlmimisel oma e-posti aadressina välja toonud aadressi xxxx ning nimetatud e-posti aadressile on hageja Lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale nii igakuised arved kui meeldetuletused ning kostja on sellelt meiliaadressilt hagejale ka korduvalt vastanud. Lisaks on hageja meeldetuletuste kohta saatnud kostjale sms6 2-22-142669 sõnumeid, mis on saadetud kostja poolt Lepingu sõlmimisel esitatud telefoninumbrile xxxx. Hageja poolt 03.10.2022 kostjale esitatud Lepingu ülesütlemisavaldus toimetati võlgniku e-posti aadressile xxxx kell 14:31. Hageja infosüsteemis on 04.10.2022 kell 11:02 registreeritud antud e-kirja saatmisega seotult staatus „avatud“ (message opened), missuguse staatuse saab süsteem vaid siis, kui kirja saaja on e-kirja lisas oleva pdf dokumendi (antud juhul ülesütlemisavalduse) alla laadinud. Hageja infosüsteemi saadud andmete kohaselt on kostjale ülesütlemisavaldus kätte toimetatud ning kostja on selle alla laadinud. 18. Viivisemäära osas möönab hageja, et tehnilise vea tõttu on tõepoolest Lepingu esilehel esitatud viivise päevamäär ebaõigesti. Samas Lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja kostjalt osamaksetega hilinemisel viivist arvestanud ega nõudnud, millest tulenevalt ei ole kostjale Lepingu kehtivuse ajal viivisega seotud kulusid tekkinud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et viivise määr tuleks vähendada 0%-ni. Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on oma kohustuse täitmisega viivitanud. Hageja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ning hageja on viivist nõudnud Lepingus kokkulepitud määras. 19. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga sissenõudmisekulude osas. Hageja on nõudnud Lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulusid vastavalt
lõikele 1 ning Lepingu punktile 9.1 ning tõendanud hagiavalduses nimetatud sissenõudekirja saatmist (vt hagiavalduse Lisa 4). Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas hageja võlgnevuse sissnõudmist Svea Inkasso OÜ abil, kes saatis hagejalt saadud käsundi alusel kostjale kolm meeldetuletuskirja. Erinevalt kostja poolt vastuse punktis 20 toodust on Svea Inkasso OÜ poolt 12.10.2022, 21.11.2022 ja 31.10.2022 kirjades selgelt välja toodud, et võlausaldajaks on Svea Finance AS. Muuhulgas on meeldetuletuskirjades selgelt viidatud, et võlgnevus Svea Finance AS ees on sissenõudmisel Svea Inkasso OÜ-s (vt hagiavalduse Lisad 7–9). KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Eeltoodust tulenevalt kohaldub laenulepingutele
§-s 94 sätestatud intressimäär, mis alates laenulepingute sõlmimisest kuni ülesütlemiseni on olnud 0% aastas, ja muid kõrvalkohustusi kostjal ei tekkinud, sh ei tekkinud kohustust tasuda lepingutasu ega halduskulu. Seega ei tekkinud kostjal lepingutest muud kohustust kui kohustus saadud laenusummad tagastada, kuna lepingute sõlmimisest alates on
§-s 94 sätestatud intressimäär olnud 0% aastas. Kõik kostja tehtud maksed tuleb arvestada põhivõla tagastamiseks. Seega ei saa olla põhivõla jääk suurem kui 4760,82 eurot. Hagejal siiski ei ole õigust kostjalt ka seda nõuda, kuna kostjal on õigus nõude täitmisest keelduda, kuni hageja täidab esmalt enda kohustuse nõuete vähenemist arvestava maksegraafiku esitamiseks. 22. Hagejal ei ole õigus nõuda intressi suuremas kui seaduslikus määras 0% ka sel põhjusel, et lepingus avaldatud andmed ei vasta
Lepingus puuduvad andmed intressimäära kohaldamise tingimuste kohta ja õiged andmed tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma kohta. Kuivõrd maksete kogusumma ei ole õige, on tõenäoliselt valesti arvestatud ka krediidi kulukuse määr.
lg 4 kohaselt kuulub ka neil põhjustel lepingule kohaldamisele
§-s 94 sätestatud seaduslik intressimäär 0 % aastas, ning hagejal on kohustus esitada kostjale nõuete vähenemist arvestav uus maksegraafik. Hagejal ei ole enne enda kohustuse täitmist õigus asuda kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutama. Kostja selgitab, et lepingu põhitingimustes on intressimäär avaldatud järgmiselt: 15,9 % aastas, 2,22 EUR päevas. Leping ei sisalda andmeid intressimäära kohaldamise tingimuste kohta, mis iseenesest on samuti
Eeltoodu tõttu kohaldub lepingule seaduslik intressimäär 0 % aastas. Kuivõrd päevase intressina on märgitud 2,22 eurot, kujuneb aastaintressiks 2,22 x 365 = 810,30 eurot. Kui sellest arvestada maha 30-päevane intressivabastuse periood, oleks esimese aasta intress 2,22 x 335 = 743,70 eurot. Seega ainuüksi laenu ja intressi summana oleks aastaste maksete kogusumma kas 5910,30 või 5843,70 eurot. Lepingus on maksete kogusummana avaldatud eeltoodust vähem, s.o 5574,04 eurot. Lisaks, lepingu järgi on kostja kohustusena kokku lepitud ka haldustasu 2,90 eurot kuus (34,80 eurot aastas) ja tehingutasu 3 % ostusummast (s.o 76,50 eurot), mis omakorda peaksid maksete kogusummat veelgi suurendama. Sel juhul oleks aasta põhjal arvestatud kõigi maksete kogusumma eeltoodust veelgi suurem. Seega õiget maksete kogusummat lepingus avaldatud ei ole. Kuivõrd maksete kogusumma, intressimaksete suurus, maksete tegemise sagedus ja perioodiliste maksete summad on avaldatud valesti ja need on lähteandmeteks krediidi kulukuse määra arvutamisel, peab olema valesti arvestatud ja lepingus valesti avaldatud ka krediidi kulukuse määr. 8 2-22-142669 23.
lg 7 kolmanda lause kohaselt intressi vähenemisel
§-s 94 sätestatud määrani peab võlausaldaja intressi vähenemist arvestades tarbijale uue maksegraafiku koostama ja selle talle teatavaks tegema. Hageja ei ole intressimäära vähenemist arvestavat uut maksegraafikut laenulepingu alusel koostanud ega hagejale teatavaks teinud. Eeltoodu põhjal kostja keeldub
lg 1 alusel hageja nõude täitmisest, kuna hageja pole esitanud kostjale intressimäära ja muude kõrvalkohustuste vähenemist arvestavat uut maksegraafikut. Sel alusel tuleb hagi rahuldamata jätta. Hageja on pöördunud kohtusse põhjendamatu nõudega omamata selleks õigust. 24. Eeltoodust tuleneb, et hagejal ei olnud õigust õiguskaitsevahendeid kasutada ega kostjaga sõlmitud laenulepingut üles öelda, vaid hagejal endal oli täitmata kohustus kostja ees. Seetõttu on ka hageja poolt kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemine tühine ja sel ei ole õiguslikku tagajärge. Hageja on hagis esitanud sissenõutavaks muutumata nõude. Ka sel põhjusel tuleb hagi rahuldamata jätta. Eeltoodu tõttu on põhjendamatud ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude (lepingute menetluskulude) hüvitamise nõuded. Kuivõrd hagejal ei olnud õigust kostjale nõudeid esitada enne, kui ta teeb kostjale teatavaks uue maksegraafiku, ei saa kostjat viivituses olevaks lugeda. Seega ka mitte viivist ega sissenõudmiskulusid nõuda. 25.
lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 11 alusel tuleb tarbijakrediidilepingus avaldada viivise määr aasta- ja päevamäärana. Hageja seda nõuet täitnud ei ole, laenulepingus ei ole viivise määr avaldatud aasta- ja päevamäärana. Laenulepingu põhitingimustes on märgitud viivise aastamäär 15,90 % aastas, päevamäärana on kirjas „2,22 EUR“. Nõue avaldada viivise määr aasta- ja päevamäärana tähendab, et need tuleb avaldada protsendi kujul. Laenulepingus puudub protsendina väljendatud viivise päevamäär. Summalisel kujul viivise päevase suuruse avaldamine ei vasta eeltoodud sätete nõuetele. Lepingus päeva kohta avaldatud summa „2,22 EUR“ ei ole viivise määr. Avaldatud summa ei ole ka õige seetõttu, et nimetatud päevane summa on arvestatud aastase määra alusel laenulepingu nominaalsummalt (Rahapoe ostulimiit), viivist võib aga arvestada ainult makseviivituses olevalt põhivõla osalt. Laenulepingu nominaalsummal pole midagi ühist võimaliku viivituses oleva summaga, et selle põhjal päevast viivise summat arvestada. Kostja ei võtnud kasutusse kogu laenulepingu nominaalsummat. Leping nägi ette kohustuste täitmise ka põhivõla osas igakuiste vähemalt 3 % suuruste maksetega. Seega võis teoreetiliselt jääda kostja igakuiselt viivitusse 3 %-ga kasutusse võetud laenusummast, mitte kogu lepingu nominaalsummaga. Sellest tulenevalt on välistatud, et kostja päevane viivis sai summaliselt üldse olla 2,22 eurot. Seega ei ole laenulepingus andmed viivise kohta avaldatud õigesti ega andmed viivise määra kohta esitatud nõuetekohasel viisil aasta- ja päevamäärana.
lg 10 kohaselt kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes
Seega ei või hageja suurema määra alusel viivist nõuda. Hagis esitatud sissenõutava viivise summa on arvestatud ebaõigesti tühise viivisemäära 15,9 % aastas alusel ega kuulu rahuldamisele ning samal põhjusel ei saa rahuldada ka edasiulatuva viivise nõuet hageja taotletud määra alusel. Laenulepingu punkti 7.
lg 1 seab piirangu tarbijakrediidilepingu alusel nõutavale viivise määrale, keelates viite kaudu
lgle 1 tarbijalt lepingus kokkulepitud intressimäärast suurema määra alusel viivise nõudmise. Piirangu viivise määrale seab näiteks ka
Viivise määrale seab piirangu ka tüüptingimuste tühistust ette nägevad
lg 1 ja 3 p 5, mille tähendust viivise määra puudutavas on Riigikohus selgitanud lahendi 3-2-1-25-16 punktis
) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (
lg 1).
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 38. Kostja on väitnud, et hageja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi kohta.
lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi ning ei ole piisava hoolsusega välja selgitanud kostja laenuvõimekust. Hageja on automatiseeritud laenuotsuse teinud üksnes kostja esitatud laenutaotluse (dtl 95) pinnalt. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täiendavaid andmeid kogunud. Hageja ei ole nõudnud ka kostja pangakonto väljavõtet, mis võimaldanuks parimal võimalikul moel kostja maksevõimet hinnata. Samas ei nõustu kohus kostjaga selles osas, et pangakonto väljavõte hankimine on kohustuslik, kuna sellist nõuet seadusest ei tulene. Kohus nõustub 12 2-22-142669 kostjaga, et kohtuvaidluse ajal tagantjärgi andmete kogumist (dtl 97-98 – maksehäirete registri väljavõte) ei saa siiski pidada eelnimetatud kohustuse kohaseks täitmiseks. Siiski leiab kohus, et eeltoodud minetused ei too kaasa seadusjärgse intressimäära kohaldamist.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kostja vastusest tuleneb, et „laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja finantsraskustes ja krediidivõimetu. Kostjal ei olnud piisavat sissetulekut igapäevaseks toimetulekuks ja juba varasemalt olemas olnud finantskohustuste täitmiseks, ammugi mitte hagi aluseks olevate laenulepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Kostjal oli hulgaliselt varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, sh nn kiirlaenudest tulenevaid kohustusi, mille täitmisega ta oli raskustes. Kostja oli sattunud nn laenuorjusse ja võttis aina uusi laene igapäevaseks toimetulekuks ja varasemate kohustuste tasumiseks.“ Eeltoodud teavet kostja hagejale laenulepingu sõlmimise eelselt ei esitanud. Seega kostja käesoleval juhul selgesõnaliselt kinnitab, et ta on tahtlikult jätnud hagejale esitamata teabe, mis oli laenuotsuse tegemiseks vältimatut vajalik. Kostja teadis, et olukorras, kus ta oleks hagejale andnud tõest teavet, ei oleks hageja tõenäoliselt temaga lepingut sõlminud. Sellist kostja teadlikku ning pahatahtlikku käitumist ei ole võimalik
Seega on kohus seisukohal, et kohaldub lepingujärgne intressimäär. Samuti langeb ära kostja vastuväide, mille kohaselt on tal õigus keelduda nõude täitmisest kuniks hageja on
39. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda intressi suuremas kui seaduslikus määras 0% (
lg 4) põhjusel, et lepingus avaldatud andmed ei vasta
Lepingus puuduvad andmed intressimäära kohaldamise tingimuste kohta ja õiged andmed tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma kohta. Kostja selgitab, et lepingu põhitingimustes on intressimäär avaldatud järgmiselt: 15,9 % aastas, 2,22 EUR päevas. Kohus leiab, et hageja on lepingut sõlmides avaldanud kostjale korrektselt nii intressimäära kui selle kohaldamise tingimused. Pooled leppisid kokku intressimääras 15,90% aastas, mida arvestatakse kasutuses olevalt ostulimiidilt (vt. hagiavalduse Lisa 1. Lepingu põhitingimused ning Lepingu punkt 6.1). Lisaks on intressi arvestamise täpsemad tingimused, sh intressivabastuse perioodiga seonduv, sätestatud Lepingu punktides 6 ja 4 (vt hagiavalduse Lisa 1). Seega on hageja õigesti avaldanud andmed intressi määra ja arvestamise kohta. Intressi päevamäära temaatika ei ole oluline, kuivõrd
lg 1 p 8 näeb ette kohustuse avaldada intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. 13 2-22-142669 Hageja on selgelt esile toonud, millest lepingus sätestatud maksete kogusumma 5574,04 EUR. Kostja väited krediidikulukuse määra väära arvestamise kohta on paljasõnalised ning konkretiseerimata, mistõttu kohus nendega ei arvesta. Kuivõrd lepingus kajastuvad andmed intressimäära kohaldamise tingimuste kohta ja õiged andmed tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma kohta, puudub kostjal õigus kohustuse täitmisest keelduda. 40. Kostja leiab, et leping pole kehtivalt üles öeldud.
lg 1 kohaselt öeldakse leping üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (mh ülesütlemisavalduse kätte toimetamine teisele poolele). Laenulepingu nõuetekohast ülesütlemist peab tõendama hageja. Hageja poolt lepingu ülesütlemisel olid täidetud järgmised
lg-st 1 tulenevad ülesütlemise eeldused: • kostja oli võlgnevuses enam kui 3 osamaksega (vt dtl 47 võla arvestus); • hageja andis 02.08.2022 kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos pakkumisega võlgnevuse tasumises kokkuleppele jõudmiseks (dtl 46), mis sisaldas avaldust, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist; • 03.10.2022 ülesütlemisavaldus esitati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (dtl 45). Kostja märgib, et ta pole avaldusi kätte saanud. Lepingu p 14.1 sätestab, et kokkuleppega seotud teated esitatakse Kokkuleppes toodud e-posti või postiaadressile või muule aadressile, mille Kokkuleppe pool on teisele Kokkuleppe poolele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud. Posti teel saadetud teade loetakse Kliendi poolt kättesaaduks, kui teade on üle antud allkirja vastu; või teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; või e-kirja saatmisest on möödunud 1 (üks) kalendripäev. Hageja on tõendanud, et ta on lepingu ülesütlemise teate kostjale edastanud (dtl 158) ja et kostjal on olnud võimalus sellega tutvuda. Seega leiab kohus, et ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud ning lepingu on kehtivalt üles öeldud. 41. Kostja on märkinud, et laenulepingus ei ole viivise määr avaldatud aasta- ja päevamäärana (st rikutud on
Laenulepingu põhitingimustes on märgitud viivise aastamäär 15,90 % aastas, päevamäärana on kirjas „2,22 EUR“. Hageja on möönnud, et viivisemäär on tehnilise vea tõttu vääralt kajastatud. Kohus nõustub kostjaga ning märgib, et hagejal on
lg 10 kohaselt õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes
Kohus teeb vastavad arvutused allpool. 42. Kostja märgib, et sissenõudmiskulude nõudmise eeldused ei ole täidetud. Kohus leiab, et kostja vastuväited on osaliselt põhjendatud. Kohus on ülal leidnud, et kostjal puudub nõue hageja vastu, mistõttu puudub kostjal ka õigus kohustuse täitmisest keelduda. Hageja on nõudnud Lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulusid 5 eurot vastavalt
lõikele 1 ning Lepingu punktile 9.1 ning tõendanud sissenõudekirja saatmist (vt dtl 46 ja 158). 14 2-22-142669 Asjakohatud on kostja väited seonduvalt Svea Inkasso OÜ-ga. Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas hageja võlgnevuse sissnõudmist Svea Inkasso OÜ abil, kes saatis kostjale kolm meeldetuletuskirja (dtl 49-52). Hageja arvestas nende eest hüvitist summas 35 eurot, sellest 25 eurot esimese tasulise meeldetuletuskirja eest ning 5 eurot kummagi järgmise kirja eest (
Svea Inkasso OÜ poolt 12.10.2022, 21.11.2022 ja 31.10.2022 saadetud kirjades on välja toodud, et võlausaldajaks on Svea Finance AS. Muuhulgas on meeldetuletuskirjades selgelt viidatud, et võlgnevus Svea Finance AS ees on sissenõudmisel Svea Inkasso OÜ-s. Seaduses ja lepingus puudub keeld kasutada võlgnevuse sissenõudmisel kolmandate isikute abi. Liiati on lepingu p-is 2.7 sätestatud, et klient vastutab kogu oma varaga Kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest ja kohustub hüvitama kõik inkasso-, advokaadibüroo-, kohtu- ja täitemenetluse käigus tehtud kulutused, mis on kantud Svea poolt Kliendilt rahaliste kohustuste sissenõudmiseks kuni nende täieliku tasumiseni. Siiski ei ole hageja tõendanud, et viidatud kirjad on kostjale edastatud kooskõlas lepingu p-is 14.1 sätestatuga. Viidatud kirjade kuupäevad jms ei ole seostatavad hageja süsteemiväljavõttega (dtl 158), mis kajastas teadete vahetamist ja nende kättetoimetamist. Liiati on vastavad teated saatnud kolmas isik. Seega on pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudmiskulude nõude eeldused täitmata. Sissenõudmiskulud on põhjendatud 5 euro ulatuses. 43.
lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja krediidisummat ettenähtud tähtajaks tagastanud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt
§-st 100. Nimelt sätestab
, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4 775,82 eurot; intressi 472,60 eurot; haldustasu 20,30 eurot; võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot. 44. Järgnevalt lahendab kohus viivisenõude.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 15 2-22-142669 Kostja on raha maksmise kohustust rikkunud. Kohus on ülal leidnud, et kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Hageja on viivist arvestanud alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (so alates 04.10.2022). Otsuse tegemise seisuga (25.04.2023) on kostja olnud põhivõla summas 4775,82 tasumisega viivituses 204 päeva, mistõttu viivise suuruseks on kokku 251.16 eurot. Ka edasiulatuv viivisenõue on põhjendatud, mistõttu mõistab kohus välja viivise
lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 26.04.2023 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. 45. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4 775,82 eurot; intressi 472,60 eurot; 25.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 251.16 eurot; viivise
lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 26.04.2023 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni; haldustasu 20,30 eurot; võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.