Obsah (7)

§ 69§ 209§ 63§ 64§ 65§ 75§ 218

1– 18-735 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-18-735 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina K

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele F.G-le Harju Maakohtu 07.02.2018.

a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2

1. F.G karistuse kandmise alguseks lugeda 23.12.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel mõista F.G-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse F.G-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu F.G-le , prokurörile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 07.02.
4. a otsusega tunnistati F.G süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 3; § 344 lg 1; § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda

§ 63

lg 1,

§ 64

lg 1,

§ 65

lg 2 alusel 1 aasta 11 kuu ja 23-päevase vangistusega.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 713 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. F.G määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati teda täitma

§ 75lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Kohtuotsus jõustus 08.02.

1. a. Harju Maakohtu 19.06.
2. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 69lg 6 alusel täitmisele F.G-le Harju Maakohtu 07.02.2018.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Määrati F.G-le lisakohustuseks - kriminaalhoolduse jooksul mitte tarvitada alkoholi. Määrati F.G-le lisakohustuseks – osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel. F.G vabastati kohtumääruse kuulutamisel vahi alt. Loeti F.G vahi all viibitud aeg 18.06.-19.06.

1. a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka. Kohtumäärus jõustus 04.07.
2. a. Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 11.09.
3. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta taotleb F.G karistuse täitmisele pööramist

§ 69alusel.

Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune F.G ei ilmunud 14.08.

1. a osakonda registreerimisele ega teavitanud ametnikku teda takistavatest asjaoludest. Alates 20.06.
2. a kriminaalhooldusalusele koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavad ning nende täitmine on järgmine: - 20.06.
3. a planeeritud 48 tundi, sooritatud 36 tundi; - 11.07.
4. a planeeritud 18 tundi, sooritamata. Kriminaalhooldusametnik koostas talle 01.08.
5. a kirjaliku hoiatuse seoses üldkasuliku töö ajakavade mittejärgimisega. Kriminaalhooldusalune ilmus 01.08.
6. a osakonda 3 registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega, kuigi talle oli Harju Maakohtu 19.06.
7. a kohtumäärusega määratud lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi kontrolli tulemus oli 0,190 mg/l. F.G seletuse kohaselt oli eelmisel päeval sõbra sünnipäev ning ta jõi õlut. F.G-le koostati kirjalik hoiatus seoses kohtu poolt määratud lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi rikkumisega. Kriminaalhooldusalune selgitas veel 01.08.
8. a registreerimisel, et tal on võimalus leida lepingulist tööd ning seetõttu planeeriti üldkasuliku töö ajakava koostamine augustiks 09.08.
9. a. F.G helistas ametnikule 09.08.
10. a ning selgitas, et ta leidis lepingulise töö ning palus määrata uus registreerimise aeg. Kriminaalhooldusalune kinnitas ametnikule, registreerimisel 14.08.
11. a registreerimisel esitab ta töölepingu. Seisuga 11.09.
12. a ei ole kriminaalhooldusalune osakonda ilmunud ega samuti vastanud ametniku korduvatele kõnedele. KR väljavõtte andmetel on F.G üldkasuliku töö tundide sooritamise ajal

§ 218lg 1 alusel karistatud rahatrahviga - oma kirjalikus seletuses 01.08.2018.

a kinnitas F.G , et unustas sigareti paki eest maksta. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna F.G ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtu poolt ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohtu 04.10.

1. a kohtumäärusega kuulutati F.G tagaotsitavaks ning ta peeti kinni 23.12.
2. a selles kriminaalasjas. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil F.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust ning ei ole järginud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid. Kriminaalhooldusalune on juba varasemalt lahkunud ilma loata Eestist ja nüüd tegi ta seda jälle. Talle on selgitatud, et Eestist lahkumiseks peab ta ametnikult loa saama. Viimati ilmus ta registreerimisele 01.08.
3. a ja uuesti pidi tulema 09.08.
4. a ja peale registreerimise edasilükkamist 14.08.
5. a, kuid ta enam registreerimisele ei ilmunud ning tema asukoht on kriminaalhooldajale teadmata. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta teatas, et ta läks merele raha teenima, kuna tema ema pidi saama tasulist ravi, milleks läks raha vaja. Alates
6. a jaanuarikuust on tal olemas töökoht Tallinnas. Ta tuli tagasi 17.12.
7. a. Tema vanematel ei ole üldsegi raha ning ema viibib ravil Mustamäe onkoloogiakeskuses. Tema vanemad vajavad tema rahalist toetust, mistõttu pidi ta lahkuma ilma kriminaalhooldaja loata merele raha teenima. Ta 01.08.
8. a registreerimisel ei taotlenud kirjalikult luba Eestist lahkumiseks, kuna ametnik ütles, et ta varem kui 1 kuu pärast talle vastust ei anna. Lisaks pidi ta kohtuotsuse järgi maksma ka kohtukulusid 2500 € ulatuses. Ema ravidokumendid on vist vanemate käes. Kui 21.01.
9. a algab emal ravi, siis ta tasub selle eest. Varem on emale tehtud keemiaravi riigi kulud, kuid see ei andnud head tulemust. Ta on ka varasemalt merel töötanud ning aidanud oma vanemaid rahaliselt. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata täitmisele F.G-le mõistetud vangistust. F.G ei olnud Eestis töökohta ning seoses tema elukutsega oli talle kõige optimaalsem viis raha teenida - merel töötades. Taotles võimaldada kriminaalhooldusalusel teha üldkasuliku töö tunnid lõpuni ära, ta saaks nüüd Eestis ka töötada. F.G on tasunud nüüdseks ka kohtukulud, mis on positiivne.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva 4 seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus F.G-le Harju Maakohtu 07.02.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune F.G ei ilmunud 14.08.
2. a osakonda registreerimisele ega teavitanud ametnikku teda takistavatest asjaoludest. Alates 20.06.
3. a kriminaalhooldusalusele koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavad ning nende täitmine oli järgmine: - 20.06.
4. a planeeritud 48 tundi, sooritatud 36 tundi; - 11.07.
5. a planeeritud 18 tundi, sooritamata. Kriminaalhooldusametnik koostas talle 01.08.
6. a kirjaliku hoiatuse seoses üldkasuliku töö ajakavade mittejärgimisega. Kriminaalhooldusalune ilmus 01.08.
7. a osakonda registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega, kuigi talle on määratud kohtu poolt lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi kontrolli tulemus oli 0,190 mg/l. F.G seletuse kohaselt oli eelmisel päeval sõbra sünnipäev ning ta jõi õlut. F.G-le koostati kirjalik hoiatus seoses kohtu poolt määratud lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi rikkumisega. Kriminaalhooldusalune selgitas veel 01.08.
8. a registreerimisel, et tal on võimalus leida lepingulist tööd ning seetõttu planeeriti üldkasuliku töö ajakava koostamine augustiks 09.08.
9. a. F.G helistas ametnikule 09.08.
10. a ning selgitas, et ta leidis lepingulise töö ning palus määrata uus registreerimise aeg. Kriminaalhooldusalune kinnitas ametnikule 14.08.
11. a registreerimisel esitab ta töölepingu. Alates 11.09.
12. a ei ilmunud kriminaalhooldusalune osakonda ega vastanud ametniku korduvatele kõnedele. F.G on üldkasuliku töö tundide sooritamise ajal

§ 218

lg 1 alusel karistatud rahatrahviga, sest oli unustanud sigaretipaki eest maksta. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna F.G ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtu poolt ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele pöörata. F.G ei ilmunud ka kohtuistungitele, mistõttu kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. F.G teatas kohtuistungil, et ta ei ilmunud kokkulepitud aegadel registreerimistele ega teinud üldkasulikku tööd ajagraafikute kohaselt, kuna tema emal on tervislikud probleemid ning ta vajas raha ravi edukaks läbiviimiseks. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil võimaldada F.G teha nüüd üldkasuliku töö tunde edasi, kuna F.G saab

1. a jaanuarikuust asuda tööle Eestis ning tal on võimalik nüüd kriminaalhoolduse kohustusi nõuetekohaselt täita. Kohtu hinnangul on põhjendatud F.G karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 07.02.
2. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kohus eelmise erakorralise ettekande menetlemisel andis isikule võimaluse karistust vabaduses edasi kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei teinud selle mitte mingisuguseid järeldusi. Juba eelmise erakorralise ettekande arutelul 18.06.
3. a kohtuistungil Dmitri 5 F.G tunnistas oma süüd ja teatas, et ta sai aru, et ta ei tohi kriminaalhoolduse ajal välismaale ilma kriminaalhooldaja loata lahkuda, kuid sellest hoolimata pani ta uuesti toime sama kriminaalhoolduse nõude -

§ 75lg 1 p 6 alusel talle määratud kohustuse rikkumise.

Ka eelmise erakorralise ettekande menetlemisel oli kohus sunnitud F.G tagaotsitavaks kuulutama, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile ja oli lahkunud ilma kriminaalhooldusametniku loata välismaale. Kohtu hinnangul ei ole F.G motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Ta on kriminaalhoolduse 11 kuu jooksul jõudnud ära teha vaid 86 tundi üldkasulikku tööd ning tegemata on 627 tundi. Ei ole tõenäoline, et kriminaalhooldusalune oleks võimeline allesjäänud 13-kuulise tähtaja jooksul teha nõuetekohaselt ära kõik seni tegemata üldkasuliku töö tunnid. Kohtu hinnangul F.G manipuleerib kohtuga väites, et just

1. a augustikuul oli tal vaja koheselt laevale tööle minna, et teenida raha oma ema raviks. Kohtuistungil aga ta väitis, et tema ema uus ravikuur algab alles 20.01.
2. a ning alates
3. a jaanuarikuust on tal võimalik töötada Eestis. Seega oleks F.G olnud võimalik oodata
4. a augustikuus 1 kuu, et teada saada, kas kriminaalhooldusametnik annab talle loa Eestist lahkumiseks või mitte. Lisaks andis F.G 04.10.
5. a kohtule e-kirjaga teada, et tema tööleping lõppeb 12.10.
6. a ning tal oleks olnud võimalik peale seda kuupäeva kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmuda, mida ta aga ei teinud. F.G hoopis pikendas veelgi oma töölepingut ja saabus Eestisse alles 17.12.
7. a. Selline kriminaalhooldusaluse käitumisviis annab kindlat tunnistust, et ta ei ole huvitatud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Isik on varasemalt mitu korda kriminaalkorras karistatud ning viibinud ka eelnevalt kriminaalhooldusel, mistõttu ei olnud kriminaalhoolduse nõuete täitmise kord talle enne teadmata. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. F.G kriminaalasaja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse mõistmisega. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusalune toime pannud korduvalt kriminaalhoolduse rasked rikkumised ja ta on pikka aega ignoreerinud kriminaalhoolduse kohustusi. Viimati tegi ta üldkasuliku töö tunde
8. a juulikuus ehk üle 6 kuu tagasi ning viimati ilmus registreerimisele 01.08.
9. a. Seega ei ole F.G viimased 6 kuud üleüldsegi kriminaalhoolduse nõudeid täitnud ning tema asukoht oli nii kriminaalhooldajale kui ka kohtule teadmata. Kohus on seisukohal, et F.G suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb F.G-le Harju Maakohtu 07.02.
10. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust -

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et F.G suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/