Obsah (9)

§ 175§ 445§ 463§ 177§ 651§ 667§ 654§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7572 Kohtuasi

) § 169 lg 1 alusel jätta kostja kanda menetluse venitamisest, sh 06.09.2021 istungi edasilükkamisest, tingitud kulud. Vastavalt 12.10.2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjale kandis hageja teise astme menetluses menetluskulusid summas 2226 eurot. Ringkonnakohtus osutati hagejale õigusteenust kokku 16 tundi 15 minutit, millele lisandus ajakulu istungile 1 tund ja 15 minutit kahe lepingulise esindaja eest. Ka ringkonnakohtus jätkus vaidlus sisuliselt vaid vastuhagiga seonduvate asjaolude üle, mistõttu tuleb kõik ringkonnakohtu menetluses kantud kulud lugeda vastuhagi lahendamisega seotud menetluskulude hulka. Lisaks on hageja kandnud menetluskulu seonduvalt 23.03.2023 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamisega summas 180 eurot, mille koostamisele kulus 1 tund ja 30 minutit. Nimetatud kulu on seotud vastuhagiga, kuna käsitleb vaid vastuhagiga seotud menetluskulusid. Hageja märkis, et ei taotle käibemaksu hüvitamist, kuna ta on käibemaksukohustuslane. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

1. Kostja esitas 23.03.2023 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 9972 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostja viitas, et varasemalt on tsiviilasjas esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlused 22.12.2021 ja 12.10.
2. 3 Kostjale osutati tsiviilasjas õigusteenuseid kokku 64,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 154,80 eurot (km-ta), sh esimeses kohtuastmes 48,9 tundi summas 7676 eurot ja teises kohtuastmes 15,5 tundi summas 2296 eurot. Kostja taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 23.08.2023 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras tema põhjendatud menetluskuludeks 6535,20 eurot. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras tema põhjendatud menetluskuludeks 2991,60 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3543,60 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Maakohus tugines

§ 175

lg-le 1, mille kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotluse kohaselt on tema menetluskulude rahaline suurus maa- ja ringkonnakohtus seonduvalt vastuhagiga kokku 9336 eurot (km-ta). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 26.05.2020 esitanud hagiavalduse; 11.09.2020 seisukoha kostja vastusele, vastuhagile; seisukoha tunnistaja ülekuulamise taotlusele; tunnistaja ülekuulamise taotluse; 17.03.2021 täiendavad seisukohad; selgituse kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumise osas; 22.03.2021 osales hageja esindaja istungil (alates kell 14:01 kuni 15:03); 16.04.2021 esitas seisukoha vastuhagile; 19.05.2021 esitas seisukoha kostja eeldatavate menetluskulude taotlusele; 06.09.2021 seisukoha edasilükatava istungi osas; osales 22.11.2021 istungil (alates 13:09 kuni 16:52); 22.11.2021 esitas menetluskulude nimekirja; 26.11.2021 taotluse protokolli parandamiseks; 14.12.2021 kohtukõne kirjalikud teesid ja 15.12.2021 seisukoha kostja menetluskuludele. Apellatsioonimenetluses esitas hageja 14.03.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, osales istungil 12.10.2022 (alates kell 11:32 kuni 12:47); esitas 12.10.2022 menetluskulude nimekirja, 17.10.2022 vastuväited vastaspoole menetluskuludele ning 23.03.2023 lõpliku menetluskulude nimekirja. Hageja on välja toonud, et maakohtu menetluses vastuhagiga seonduvad kulud olid 6930 eurot ning ringkonnakohtus 2226 eurot, millele lisanduvad menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega seotud menetluskulud summas 180 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et hageja esindaja osutas õigusabi teenust 120 eurot tund, on maakohtu menetluses kulunud vastuhagi menetlemisega kokku 57,75 tundi, mis on ca 7 tööpäeva (8-tunnist) ning ringkonnakohtu menetluses 18,55 tundi, s.o ca 2 tööpäeva (8tunnist). Nimetatud tunnimaht ei erine olulisel määral kostja esindaja poolt õigusabiteenuse osutamise mahust (s.o maakohtus 64,4 tundi ja ringkonnakohtus 15,5 tundi).

1. Maakohus leidis, et hinnates hageja esindaja toiminguid, mis nähtuvad mh tsiviilasja materjalidest, ei ole hageja lepingulise esindaja tööde hulk ja sellega kaasnev ajakulu ülepaisutatud. Hageja esindaja töö on olnud korrektne, menetluses esitatud dokumendid on olnud sisukad, ka istungitel osalemine oli esindajatel sisukas ehk ette valmistanud ning istungitel ega menetluses ei esitatud taotlusi, mis oleks olnud selgelt asjakohatud, menetluslikult lubamatud või ebaprofessionaalsed. Töö on olnud läbimõeldud, asjakohane ja esindajad ei kaldunud teemast kõrvale. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud ei ole ja seega on põhjendatud ja vajalikud hageja esindaja poolt vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud summas 9336 4 eurot. Võttes arvesse, et vastuhagi läbivaatamisega seonduvatest maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jäid 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda, siis on hageja põhjendatud menetluskulud summas 6535,2 eurot (9336x70%).
2. Kostja palus välja mõista menetluskulud summas 9972 eurot (km-ta). Tsiviilasja materjalidest ja menetluskulude spetsifikatsioonist nähtub, et kostja on 25.06.2020 esitanud vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi; 27.10.2020 esitanud seisukoha; 22.03.2021 osales kostja esindaja istungil (alates kell 14:01 kuni 15:03); 12.05.2021 esitas taotluse kostja võimalike menetluskulude osas tagatise nõudmiseks; 06.09.2021 esitas taotluse istungi edasilükkamiseks seoses esindaja haigestumisega; osales 22.11.2021 istungil (alates 13:09 kuni 16:52);14.12.2021 esitas kohtukõne kirjalikud seisukohad; 23.03.2023 lõpliku menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtu menetluses esitas 14.02.2022 apellatsioonkaebuse; osales istungil 12.10.2022 (al kell 11:32 kuni 12:47); 12.10.2022 esitas menetluskulude nimekirja ja kohtukõne kirjalikud seisukohad. Kostja menetluskulude taotlusest nähtuvalt osutati kostjale õigusabi teenust keskmise tunnihinnaga 154,8 eurot. Maakohus leidis, et hageja vastuväide kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele ei ole põhjendatud. Käesolev tsiviilasi ei olnud küll keskmisest keerukam, kuid oli ajamahukas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks keskmiseks tunnihinnaks 154,8 eurot. Maakohus leidis, et hageja taotlus jätta menetluse venimisest tingitud menetluskulud kostja kanda, ei ole põhjendatud.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kostja kandnud lepinguliste esindajate kulusid kokku 9972 eurot (km-ta). Kostjale osutati õigusteenuseid kokku 64,4 tundi keskmise tunnihinnaga 154,8 eurot (km-ta), sh esimeses kohtuastmes 48,9 tundi summas 7676 eurot ja teises kohtuastmes 15,5 tundi 2296 eurot. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Sealjuures nähtub, et kostja esindajatel on õigusabi osutamisel maakohtu menetluses kulunud kokku 64,4 tundi, mis on ca 8 tööpäeva (8-tunnist) ning ringkonnakohtu menetluses 15,5 tundi, so ca 2 tööpäeva (8-tunnist). Nimetatud tunnimaht ei erine olulisel määral hageja esindaja poolt õigusabiteenuse osutamise mahust (s.o maakohtus 57,75 tundi ja ringkonnakohtus 18,55 tundi) ning on mõistlik ja asjakohane. Võttes arvesse hageja seisukohta, et pooltevaheline vaidlus peale kostja vastuhagi esitamist keskendus peaasjalikult vastuhagiga seotud küsimustele, on põhjendatud ja vajalikud kostja esindaja poolt vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud summas 9972 eurot. Võttes arvesse, et vastuhagi läbivaatamisega seonduvatest maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jäid 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda, siis on kostja põhjendatud kulud summas 2991,60 eurot (9972x 30%).
4. Lähtudes

§ 445

lg-st 1 ja

§ 463

lg-st 2 tasaarvestas kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3543,60 eurot (6535,2-2991,6). Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märkis kohus, et kostjal tuleb alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 Määruskaebus

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tasaarvestuse tagajärjel ei ületa kostja poolt hagejale hüvitatav menetluskulu 782 eurot.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus iseenesest põhjendatult määranud kindlaks hageja ja kostja menetluskulude rahalise suuruse, ent on eksinud nende jaotamisel hagi ja vastuhagi lõikes ning seetõttu mõistnud hageja kasuks välja põhjendamatult suure menetluskulude hüvitise. Maakohus on põhjendamatult jaotanud poolte menetluskulud selliselt, nagu kõik poolte menetluskulud oleksid kantud üksnes seoses vastuhagiga. Selline lähenemine toob kaasa ebaõiglaselt suure menetluskulude hüvitise hageja kasuks. Kostja vastuse p-i 20 kohaselt oli kostja 27.11.2018 hageja nõude täies ulatuses tasaarvestanud, tuginedes vastuhagi esemeks olevale nõudele. See toiming andis kostjale hageja nõude suhtes VÕS § 186 p-le 2 ja § 197 lgle 2 tugineva materiaalõigusliku vastuväite, mille aluseid ja õiguslikku põhjendatust pidi kostja hagi tõrjumiseks põhjendama. Ringkonnakohus tunnustas oma otsuse p-des 73-74 selle tasaarvestuse põhjendatust ja sellest piisas, et hagi täielikult tõrjuda, sõltumata vastuhagi esitamisest. Seega, hagi edukaks tõrjumiseks (ja põhjendamiseks) vajalik töömaht oleks olnud identne, kui vastuhagi poleks esitatud. Kostja esitas sellegipoolest ka vastuhagi ja kasutas selle põhjendamiseks samu õiguslikke ja faktilisi argumente, mille ta esitas hagi tõrjumiseks. Niisamuti nagu kostja, kulutasid hageja esindajad aega sellele, et esitada identsed vastuväited hagile esitatud vastuväidetele ja vastuhagi toetuseks esitatud alustele.
3. Kostja hinnangul on põhjendatud ja õiglane kõigepealt jaotada poolte kantud menetluskulud selliselt, et 50% poolte kantud menetluskuludest lugeda seotuks hagiga ja 50% vastuhagiga. Selliselt tuleks hageja õigusabikuludest kogusummas 7690 eurot lugeda hagiga seotuks 3845 eurot ja jätta see täielikult hageja kanda. Kostja õigusabikulust kogusummas 9972 eurot tuleks siduda hagiga 4986 eurot ning jätta see tervikuna hageja kanda. Samal põhjusel tuleks vastuhagiga siduda hageja õigusabikulud summas 3845 eurot ning jätta 70% ehk 2691,5 eurot kostja kanda. Hagejalt tuleks aga välja mõista kostja vastuhagiga seotud õigusabikulust kogusummas 4986 eurot 30% ehk 1495,80 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista 1195,70 eurot.
4. Täiendavalt on kohus jätnud tähelepanuta, et kostja on kandnud vastuhagiga seoses menetluskulu riigilõivu näol 1200 eurot, millest 30% ehk 360 eurot tuleb välja mõista hagejalt, ning apellatsioonkaebusega seoses riigilõivu summas 1680 eurot, millest 9927,58/93390,46 ehk 10,6% on seotud vastuhagiga. Seega tuleb kostja kasuks täiendavalt välja mõista riigilõiv summas 53 eurot (1680x10,6%x30%). Tasaarvestades eelnevad nõuded jääb maksimaalseks hageja menetluskulude hüvitiseks 782 eurot (1195,70-360-53). Menetluse edasine käik
5. Hageja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on kostja vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus määratles poolte menetluskulusid hagi ja vastuhagi lõikes, jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kostja poolt menetluses tasutud riigilõivud ja mõistis kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestamise tulemusel välja menetluskulud 782 eurot ületavas osas. 22. Ringkonnakohus leiab, et

§ 667

lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks suuremas summas kui 5424,22 eurot ja jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata summas 1650,62 eurot. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude tasaarvestuse ja viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tühistatud osas rahuldamata, määrab kostja menetluskulud täiendavalt kindlaks summas 1650,62 eurot ning loeb vastastikuste hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tasaarvestuse tulemusel, et kostja peab hagejale hüvitama menetluskulud summas 782 eurot. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 23.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11).

1. Maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud poolte lepinguliste esindajate õigusabile kulunud aja ja tunnihinna põhjendatust ning on leidnud, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik summas 9336 eurot ning kostja lepingulise esindaja kulu summas 9972 eurot. Kostja ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määrust lepinguliste esindajate poolt osutatud õigusabile kulunud aja ja tunnihinna suuruse osas. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas maakohus on määranud poolte menetluskulud hagiavalduse ja vastuhagi lõikes õigesti, st milline osa menetluskuludest on seotud hagiavalduse läbivaatamisega ning milline osa vastuhagi läbivaatamisega.
2. Vastavalt käesolevas tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2022 otsusega kindlaksmääratud menetluskulude jaotusele jäeti hagi läbivaatamisega seonduvad poolte maaja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ning vastuhagi läbivaatamisega seonduvad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja põhinõudena nõudnud kostjalt poolte vahelise üürilepingu ülesütlemisega seonduvalt tagatisraha summas 8346 eurot väljamõistmist. Kostja esitas 25.06.2020 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagiavaldusele vastu, tuginedes sellele, et kostjal on hageja vastu üürilepingust tulenevalt kahjunõue summas 50 077,44 eurot ning kostja on hagiavalduses tema vastu esitatud nõude hageja vastase kahjunõudega tasaarvestanud. Kahjunõude jäägi osas summas 41 731,44 eurot esitas kostja hageja vastu vastuhagi. Hageja on leidnud 23.03.2023 taotluses, et kuna vaidlus jätkus poolte vahel pärast 7 vastuhagi esitamist üksnes selle üle, kas ning mis ulatuses oli kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue, tuleb lugeda kõik sellele järgnevad hageja menetluskulud üksnes vastuhagiga seonduvaks. Maakohus on nõustunud hageja käsitlusega, lugedes nii hageja kui kostja menetluskulud alates hagile vastamisest ja vastuhagi esitamisest seotuks üksnes vastuhagi läbivaatamisega. Kostja leiab määruskaebuses, et õiglane oleks lugeda poolte menetluskuludest 50% seotuks hagiavalduse läbivaatamisega ning 50% vastuhagi läbivaatamisega, kuna kostja kasutas vastuhagi põhjendamiseks ja hagi tõrjumiseks samu õiguslikke ja faktilisi argumente ning samamoodi kulus hageja esindajatel aega sellele, et esitada samu vastuväiteid vastuhagile ja hagi vastuväitele.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud menetluskulude kindlaksmääramisel ebaõigesti, et poolte lepinguliste esindajate kulud on alates vastuhagi esitamisest seotud üksnes vastuhagi läbivaatamisega. Asja järgnev menetlus puudutas lisaks vastuhagile ka kostja poolt haginõudele esitatud tasaarvestuse vastuväidet. Seega ei seondu poolte lepinguliste esindajate ajakulu üksnes vastuhagi läbivaatamisega ning sellega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Praegusel juhul ei ole võimalik eristada hagiavalduse ja vastuhagi läbivaatamisega seotud lepinguliste esindajate kulusid menetlustoimingute lõikes. Osakaalu leidmisel hagiavalduse ja vastuhagi läbivaatamisega seonduva kulu osas saab ringkonnakohtu hinnangul võtta arvesse, et kostja vastuväite ning vastuhagi järgi oli kostjal hageja vastu kahjunõue summas 50 077,44 eurot, millest kostja tasaarvestas tema vastu esitatud nõude 8346 eurot ning ülejäänud osas esitas hageja vastu vastuhagi. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud lugeda poolte lepingulise esindaja kulud 17% (8346/50 077,44x100) ulatuses seotuks hagiavalduse läbivaatamisega ja 83% (41 731,44/50 077,44x100) ulatuses seotuks vastuhagi läbivaatamisega.
4. Maakohus leidis, et hageja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu summas 9336 eurot on põhjendatud ja vajalik. Hageja ei taotlenud 23.03.2023 avalduses menetluskulude kindlaksmääramist menetlustoimingute osas, mis seondusid üksnes hagiavalduse esitamisega ning ta taotles menetluskulude hüvitamist alates 01.07.2020 menetlustoimingutest. Eelnevat arvestades tuleb lugeda hageja menetluskuludest hagiavaldusega seotuks 1587,12 eurot (9336x17%), mis jääb vastavalt menetluskulude jaotusele hageja enda kanda ning vastuhagi läbivaatamisega seotuks 7748,88 eurot (9336x83%), mis jääb vastavalt menetluskulude jaotusele 30% ulatuses hageja ning 70% ulatuses kostja kanda. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 5424,22 eurot (7748,88x70%) ning seda ületavas osas tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.
5. Seonduvalt kostja lepingulise esindaja kuluga leidis maakohus, et kostja poolt taotletud menetluskulu summas 9972 eurot on põhjendatud ja vajalik. Arvestades eeltoodud põhjendusi, tuleb kostja menetluskuludest lugeda hagiavalduse läbivaatamisega seotuks 1695,24 eurot (9972x17%), mis jääb hageja kanda ning vastuhagiga seotuks 8276,76 eurot (9972x83%), millest hageja kanda jääb 30% ehk 2483,03 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub seega hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu summas 4178,27 eurot (1695,24+2483,03). Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja on määruskaebuses põhjendatult viidanud, et maakohus on jätnud tähelepanuta kostja poolt tasutud riigilõivud. Kostja on 23.03.2023 taotluses palunud riigilõivud hagejalt välja mõista vastavalt tsiviilasja toimikus olevatele andmetele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 1200 eurot (I kd lk 75) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 1680 eurot (II kd lk 7). Vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele jätta 30% ulatuses, s.o summas 360 eurot, hageja kanda. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas, mistõttu seondub 8 riigilõivu kulu nii hagi kui vastuhagi läbivaatamisega. Arvestades hagi (9927,58 eurot) ja vastuhagi (83 462,88 eurot) hinna osa apellatsioonkaebuse koguhinnast (93 390,46 eurot), võib apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 11% ulatuses, s.o summas 184,80 eurot, lugeda hagi rahuldamise vaidlustamisega seotuks ning 89% ulatuses, s.o summas 1495,20 eurot, vastuhagi vaidlustamisega seotuks. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust välja mõistmisele 633,36 eurot (184,80+1495,20x30%=448,56).
6. Eeltoodut arvestades on kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokku 5171,63 eurot (4178,27+360+633,36). Samas tuleb arvestada, et ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles poolte vastastikuste hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tasaarvestuse tulemusel mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 782 eurot ületavas osas. Ringkonnakohtul ei ole seega võimalik vähendada kostjalt hageja kasuks vastastikuste menetluskulude tasaarvestuse tulemusena välja mõistetavat menetluskulu sellest suuremas ulatuses. Arvestades hageja menetluskulude suurust ja määruskaebuse ulatust, ei saa ringkonnakohus kostja menetluskulu määrata kindlaks suuremas summas kui 4642,22 eurot (5424,22-782). Maakohus on vaidlustatud määruses määranud kostjale hüvitamisele kuuluvaks menetluskulu põhjendatud suuruseks 2991,60 eurot. Arvestades eeltoodut tuleb hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu 1650,62 eurot (4642,22-2991,60) ning lugeda, et kostja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele summas 4642,22 eurot. 30. Vastavalt

§ 445

lg 1 teisele lausele (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) tuleb poolte vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada.

Selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 782 eurot (5424,22-4642,22). Hageja on taotlenud vastaspoolelt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas ja viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 782 eurolt (vt ka RKTKo 26.10.2016, 3-2-1-91-16 p 18). 31. Ülaltoodust tulenevalt kuulub kostja määruskaebus rahuldamisele. 32.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 33.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9