) § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ning kostjad olid taotlenud hagi läbivaatamata jätmist juhuks, kui hageja tagatist ei tasu. Harju Maakohtu 01.11.2023 määrustes oli kohus määranud hagejale selge juhise ja selgelt mõistetavad tähtajad tagatise tasumiseks. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2023 määrusega maakohtu 01.11.2023 määruseid ei muudetud, st ei muudetud/korrigeeritud maakohtu määratud tagatise summat ega tasumise tähtaega, siis jõustusid ja kuulusid järgimisele 27.12.2023 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse tegemisega maakohtu määruses määratud tingimused nii tagatise summa kui ka tagatise tasumise tähtaja kohta. Hageja ei ole järginud kohtu poolt antud tähtaega esimese osamakse tasumise osas (30.11.2023) ega ole tasunud ka kogu summat ühe või mitme kostja menetluskulude tagatise osas kohtu antud tähtajaks 15.02.2024. Hageja ei ole taotlenud ka tagatise andmise tähtaja muutmist. 4.2.
§-i 197 ja § 423 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et kohtul on sätetes nimetatud tingimuste esinemisel ja kostjate taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks saamisel neid norme rakendades kaalutlusõigus. Tegemist on imperatiivsete sätetega ning normi tekstist saab aru, et seadusandja on oluliseks pidanud hageja tagatise andmist määratud tähtaja jooksul. Tähtaegselt andmata jäänud tagatise korral tekivad menetlusosalistele õiguslikud tagajärjed. Kostjatel on põhjendatud ootus, et tagatise tähtaegselt andmata jätmise korral rakendub
teine lause koosmõjus § 423 lg 1 p-ga 12 mis toob kaasa tingimusteta hagi läbi vaatamata jätmise. Nimetatud säte kaitseb kostjaid olukorra eest, kus menetluse jätkumisel lisanduvad uued menetluskulud ja hagejal võib tekkida kostjate menetluskulude hüvitamise kohustus, kuid hageja varaline olukord ei võimalda kostjate kulusid hüvitada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
lg 21 sätete kohaldamise, seda enam, et kirjalikud tõendid hageja majandusliku olukorra muutumise kohta menetluse jooksul olid toimikus olemas. Maakohus ei andnud pärast 27.05.2024 hagejale võimalust oma muutunud majanduslikku olukorda kohtule tõendada. Hageja leiab, et tal oli õigus olla ära kuulatud enne, kui kohus lõpliku otsuse hagi läbi vaatamata jätmiseks langetas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruses tuleb parandada ilmsed ebatäpsused hagi eseme märkimisel sissejuhatuses ja kirjeldavas osas ning resolutsiooni p-s 1 kostja IV nimes. Määrus tuleb
lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja hagiavalduse AS-i All Media Eesti vastu ja jättis otsustamata hagi läbivaatamata jätmise kostja V suhtes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi maakohtule kostja V vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise otsustamiseks ning menetluskulude jaotamiseks. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata, kuid resolutsiooni p-st 1 tuleb jätta välja „andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes“. Juhindudes
lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruse sissejuhatuses ja kirjeldavas osas esineb ebatäpsus hagi esemes ja resolutsiooni p-s 1 esineb ilmne ebatäpsus kostja V nimes.
lg 2 sätestab koosmõjus § 463 lg-ga 2, et kohus parandab igal ajal määruses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta määruse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Maakohus märkis hagi esemeks: „X hagi AS Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, AS-i All Media Eesti, AS-i Ekspress Meedia vastu andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes“, kuid tegelik hagi ese käesolevas asjas on „X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia OÜ vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise nõudes“. Nimetatud ilmne ebatäpsus tuleb maakohtu määruses parandada. Lisaks märkis maakohus resolutsiooni p-s 1 kostjat IV kui AS-i Ekspress Meedia. Kuna AS Ekspress Meedia on kostja IV kehtetu ärinimi, tuleb maakohtu määrust ka selles osas parandada. Ebatäpsused ei mõjuta määruse sisu. 10. Hageja esitas maakohtule käesolevas tsiviilasjas hagi kostjate I–V vastu, paludes kohustada igat kostjat eemaldama hagejaga seotud artiklid, selle osa või tema foto ja isikuandmed. Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsioonis jätnud läbi vaatamata hageja hagiavalduse kostjate I, II ja III ning AS-i All Media Eesti ja AS-i Ekspress Meedia (kehtiv ärinimi Delfi Meedia AS, st kostja IV) vastu andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, 4 kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja ei ole praeguses tsiviilasjas selliseid nõudeid esitanud, samuti ei ole hageja esitanud hagi AS-i All Media Eesti, vaid kostja V vastu. Maakohus on seega jätnud hagi läbivaatamise või läbivaatamata jätmise osas otsustuse tegemata puutuvalt kostjasse V ning on teinud määruse menetlusvälise isiku AS-i All Media Eesti suhtes. Selliselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, sh
lg-t 5 (koosmõjus § 463 lg-ga 2), mille kohaselt lahendab kohus kohtulahendi resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta. Maakohus on teinud otsustuse nõude läbivaatamata jätmise kohta, mida ei ole esitatud (
Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist määruskaebemenetluses kõrvaldada, kuna ei pea võimalikuks teha esimesena otsustust kostja V osas hagi läbivaatamata jätmise osas. Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata
lg 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata AS-i All Media Eesti vastu esitatud nõudes ja jättis lahendamata hagi läbivaatamata jätmise taotluse kostja V vastu esitatud nõudes.
lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) vaidlustatud määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus käesolevas asjas õigesti hagi
lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud tähtaegselt kostjate eeldatavate menetluskulude katteks määratud tagatisi. Kostjad palusid menetluskulude katteks tagatise andmise taotlustes tagatise tähajaks tasumata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata.
kohaselt kui hageja menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Seega tuleb kostja taotluse olemasolul ja tagatise tasumata jätmise korral jätta hagi läbi vaatamata ning viidatud sättest ei tulene kohtule kaalutlusõigust otsustada teisiti. Puudub vaidlus, et hageja ei tasunud talle määratud tähtajaks menetluskulude katteks tagatisi. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2023 määrusega jõustusid Harju Maakohtu 01.11.2023 tagatiste määramise määrused 27.12.2023, st peale esimese osamakse tähtpäeva (30.11.2023), tuli viimane osamakse tasuda 15.02.
Seetõttu on põhjendamatud hageja väited, et menetlusabi taotluse esitamisega ei muutunud Harju Maakohtu 01.11.2023 määrused täidetavaks. Hagejal tuli 01.11.2023 määrustes nimetatud tagatised tasuda hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest või taotleda tähtaja pikendamist. Hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat, mistõttu pidid hagejale olema selged nii tagatise tasumata jätmise tagajärjed, mida oli selgitatud Harju Maakohtu 01.11.2023 määrustes, kui ka tähtaja pikendamise taotluse esitamata jätmise tagajärjed. Hagejal ei olnud põhjust oodata Riigikohtu 27.05.2024 lahendit hageja menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja loota, et maakohus pikendab omaalgatuslikult hagejale määratud tähtaegu. Kuigi
lg 5 võimaldab kohtu määratud tähtaega kohtul endal pikendada pärast menetlusabi 5 taotluse lahendamist, on tegemist kohtu diskretsiooniotsustusega. Määruskaebusest nähtuvalt ei olnud ega ka ole hagejal kavatsust kostjate menetluskulude katteks määratud tagatisi tasuda, mistõttu oleks uue tähtaja määramine tarbetu. Ainetud on hageja väited, et maakohus oleks pidanud lisaks omal algatusel kontrollima uuesti hageja majanduslikku seisundit
Hageja nimetatud väidatavad kohtu kohustused ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Maakohus hindas hageja majanduslikku seisundit 01.11.2023 määrustes ning määrustes märgitud hinnangute ja järeldustega nõustus Tallinna Ringkonnakohus 27.12.2023 määruses. Seadus ei näe ette kohtule kohustust kontrollida tagatise tasumata jätmisel uuesti hageja majanduslikku seisundit ning veelgi enam teha seda ilma hageja taotluseta. Samuti ei tulene
§-st 197 ega 196, et kohus peaks andma võimaluse esitada täiendavaid seisukohti enne hagi läbivaatamata jätmist, kui hageja ei ole tagatist tasunud. Nimetatud seisukohta on toetab ka õiguskirjandus (
I komm
15. Määruse peale saab osas, milles ringkonnakohus parandas vaidlustatud määruses esinenud vead, esitada määruskaebuse Riigikohtule (
Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (
(allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.