Obsah (7)
§ 477§ 613§ 174§ 172§ 144§ 150§ 178KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Viru Maakohus Kaire Pullerits 16. september 2024, Rakvere 2-24-108545 Kohtuasi Vinni vald, Viru-Jaagupi alevik, Koeravere tee 2
) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt
§ 477
lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
§ 613
lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses
§ 613lg 1 p 1 alusel.
4. Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse 3
(5)(VÕS) § 108 lg 1 ja võlgnevuse perioodi arvestades alates 01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §
- VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
- Tuvastatud on, et kinnisasja (korteri) registriosa nr xxxx, asukohaga Koeravere tee 2-x, ViruJaagupi alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond on alates 22.04.2003 kinnistusraamatu väljavõtte alusel puudutatud isik V U (ik xxxx) ning korteri suuruseks on 66 m² (dtl 30-31; dtl 46-47). Kuivõrd korter kuulub puudutatud isikule, siis on puudutatud isik ka avaldaja põhikirja p 3.1 kohaselt ühistu liikmeteks (dtl 60).
- 20.02.2001 avaldaja põhikirja (dtl 62) punkti 3.17 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma põhikirja nõudeid, ühistu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid, õigeaegselt tasuma makse (so osamakse ja sihtotstarbelisi makseid jne), ühistu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal. 26.09.2020 avaldaja üldkoosoleku otsuse punkt 5 järgi tõsteti remondifondi makset 0,2 eurolt/m² 0,5 euroni/m² kohta (dtl 48). Seega on puudutatud isik korteriühistu liikmena kohustatud täitma KrtS § 40 lg 1 ja 2 tulenevalt ja korteriühistu põhikirja p 3.17 sätestatud kohustusi ning korteriühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Avaldaja on arvetest nähtuvalt arvestanud puudutatud isikule järgmisi kululiike: hooldustasu, remondifond, üldelekter, prügivedu, üldine külm vesi, vee andmete loendus, interneti ühendus ja prügivedu (vanapaber). Majahooldustasu ja remondifondi on arvestatud korteri üldpinna suurust arvestades (remondifondi teenuse hind vastab 26.09.2020 üldkoosoleku otsuse punktid 5 toodule). Avalduses ja kliendilaekumiste aruandes (dtl 58) toodult on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse perioodiks juuni 2023 kuni aprill 2024, põhivõlgnevus on kokku summas 490,31 eurot. Põhivõlgnevus tuleneb arvetest nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx (dtl 93-104). Puudutatud isik ei ole sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse suurusele ega arvestuste osas vastuväiteid esitanud. Avaldaja ei nõua puudutatud isikult viivist.
- Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja korteriomandi registriosa nr xxxx, asukohaga Koeravere tee 2-x, Viru-Jaagupi alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond majandamiskulude võlgnevuse 490,31 eurot, (periood juuni 2023 kuni aprill 2024).
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.
§ 174
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 172
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid 4
(5)arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 9. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 115 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 65 eurot ja maakohtule hagita menetluses esitatud avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 115 eurot). Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulu on põhjendatud osaliselt.
§ 144p 7 järgi on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu.
Maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses (
§ 150lg 33).
Seega tuleb tasutud riigilõiv summas 65 eurot hüvitada. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 euro väljamõistmine puudutatud isikult on põhjendatud. Kohus selgitab, et
§ 150
lg 1 p 1 alusel on avaldajal võimalik esitada taotlus hagita menetluses avalduselt enamtasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. 10.
§ 178
lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5
(5)