) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). 7 Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot, ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidisumma 1600 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2295 eurot ilma käibemaksuta. 18.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 2295 eurot käibemaksuta (12,75 tundi). Kohtu arvates tuleb võlausaldaja esindaja tasu 180 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates advokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse koostamises ja täiendamises (5 tundi); kohtumäärustega tutvumises (1,5 tundi); korraldavates tegevustes (menetlusliku info edastus, suhtlus telco kliendiga, suhtlus A. L. , suhtlus kohtuga, suhtlus ajutise halduriga, suhtlus saneerimisnõustaja M. K. ); tutvumine ajutise halduri aruandega, õiguslik analüüs (1,25 tundi). Kohus lahendas esmalt võlgniku saneerimisavalduse (29.09.2023 kuni 06.02.2024) ja 06.02.2024 määrusega jäeti puudutatud võlausaldajate menetluskulud saneerimismenetluses nende endi kanda. Kuna avaldaja esindaja ei ole menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamise aega, siis ei ole eristatavad nimekirjas toodud toimingud saneerimismenetluses ja pankrotiavalduse menetlemisel, kuid nimekirjas on näidatud ilmselt ka toiminguid, milliseid on tehtud saneerimismenetluses ja mille kulud jättis kohus 06.02.2024 saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise määrusega võlausaldaja enda kanda (nt pidev jooksev suhtlus ja arutelu kliendiga strateegiate osas, suhtlus saneerimisnõustaja M. K. ). Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud
lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama maksejõuetusasjaga. Asja menetlemine toimus kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus menetluskulude nimekirjaga (müügilepingu alusel esitatud arvete osaline tasumata jätmine) ja võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud
Kohus on ka seisukohal, et erinevate kohtumäärustega (pankrotiavalduse menetlusse võtmine, pankrotiavalduse liitmine, ajutise halduri nimetamine) tutvumise, kliendile teabe edastamise ja kliendiga suhtlemise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-23-13221 Isosystem Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1410 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 990 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. 18.3. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8 Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll
-i järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku METRX OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista. 18.4. Kohus selgitab ka, et deposiidina makstud summa 1600 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6, lg 2 alusel pankrotivarast ja seda ei määrata kindlaks menetluskuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.