S § 63 lg 1 alusel ja
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3, § 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 sätestatud sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta selgitas menetlusalune isik, et oli kaks ja pool kuud töötu. Helistati, et tule ruttu baasi. Töökaaslane pidi tulema järgi, aga auto läks katki. Pidid Cirkle K tanklas kokku saama. Autos oli tööriist, saag, kutsus tanklasse, et sõidame tehnoülevaatust tegema. Kella 10ks pidi tööle jõudma. Ei mõelnud, istus rooli, oli vaja sõita 200 meetrit. Käis õhtul dušši all, jõi õlut, kaks purki Karl Freidrichi, pindised. Kell 9 õhtul lõpetas. Kavatsesid minna tehnoülevaatusele. Enne seda istus kodus, eelmisel õhtul helistati. Ei saanud varem sõita, sest naine oli komandeeringus. Juulis sai teada, et juhtimisõigust ei ole. On valmis trahvi ära tasuma. On lapsest saadik hirm kinniste ruumide ees. Viie aastaselt jäi lifti kinni. Ülevaatus on tegemata. Load on ARK-s, naine ei armasta seda autot, ei sõida sellega. Ei ole varem aresti kandnud. Kui tööl olles töötab keldris, on ebameeldiv tunne. Aresti kandmine võib olla keeruline. On nõus kui aresti kandmine määratakse ositi. Palub vabandust, et käitus valesti, on valmis kandma karistust. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik teadis, et tal ei ole juhtimisõigust, et tehnoülevaatuse on tegemata, et on tarvitanud alkoholi. Ei pea usutavaks menetlusaluse isiku ütlusi alkoholi tarvitamise kohta. Karistusandmed iseloomustavad menetlusalust isikut ning menetlusalune isik teadis, et järgneb järgmine karistus. Liiklusreeglid kehtivad kõigile, erandeid ei ole. Kuivõrd menetlusalust isikut leebemad karistusliigid mõjutada ei suuda, siis võib neist andmetest järeldada, et ta jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu tuleb suhtuda menetlusaluse isiku karistamisse suure tõsidusega. Lähtudes KarS § 63 lg 1 ja § 201 lg 2 taotleb karistuseks aresti 10 päeva. Ei vaidle vastu kui arst määratakse ositi kandmisele. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kohaldatud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks ja otsus jõustus 09.08.2024. Seega oli menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal, s.o 12.08.2024 isikuks, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Seejuures oli menetlusalune isik
lg 1 ettenähtud väärteo toime pannud 24.06.2024, s.o vähem kui kaks kuud enne uue liiklusalase väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik oli ilmselgelt teadlik sellest, et teda on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega ja seetõttu lasub tal sõiduki juhtimise keeld, mida kinnitas menetlusalune isik ka 2 kohtuistungil, väites, et sai sellest teada juulis. Seega oli ta
Mis puudutab süüdistust, et menetlusalune isik on isikuks, keda on varem juhtimiselt kõrvaldatud, siis selle kohta ei ole väärteotoimikusse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust lisatud. Väärteotoimikust võib küll eeldada, et kuna menetlusalune isik pani ka 24.06.2024 toime
lg 1 ettenähtud väärteo ja ilmselgelt kõrvaldati ka liiklusest, siis pelgalt loogilise järelduse pinnalt ei saa isikule süüd inkrimineerida. Samas on tegemist olukorraga, kus menetlusaluseti isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja selline asjaolu on tõendatud nii Transpordiameti liiklusregistri väljatrüki, kohtuvälise menetleja otsuse ja karistusregistri andmetega. Seetõttu on küll tegemist
lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumisega, kuid
lg 2 ettenähtud väärteokoosseisu sisustamiseks piisab juba kohtuvälise menetleja otsusest, millest nähtub
lg 2 sätestatud koosseisu tunnus, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Kuna menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud liiklusnõuete rikkumise eest nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, on ta üheselt teadlik teo karistatavusest. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid kuna menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud, siis ei ole kohtul võimalik mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist põhi- või lisakaristusena kohaldada. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 12.08.2024.a kell 07.20 kuni 07.26 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARSH-0001, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-24/00052). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,28 ja 0,26 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,21 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädeva mõõtja koolituse läbinud mõõtja V. K., kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ning järgis seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,21 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, seda, et menetlusalune isik oli teadlik eelnevalt aset leidnud alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma 3 juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta jõi eelmisel õhtul pärast 19.00 kaks purki õlut ning kohtuistungil selgitas, et lõpetas õlle joomise kell 21.00, kuid sellisest kogusest ei saa 10 tundi hiljem olla väljahingatavas õhus 0,21 mg/l alkoholi. Ilmselgelt pidi olema kas alkoholikogus kordades suurem või tarvitatud alkohol mitte õlu, vaid kangem. Teadmist, et tal on juhile keelatud seisund, kinnitab kohtu arvates ka see, et ta kutsus sõidukit juhtima töökaaslase, kuid otsustas ise sõita 200 meetrit, et tanklasse kohtumispaika jõuda. Sellegipoolest asus ta sellises teadmises alkoholi tarvitamisest mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seejuures oli teda vähem kui kaks kuud varem samalaadse väärteo toimepanemiselt kinni peetud ja menetlusalune isik sellest mingit järeldust ei teinud. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seejuures oma varasemate karistuste pinnalt teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav, mis aga ei takistanud tal süütegu toime panemast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Transpordiameti andmetel oli sõiduki Opel reg. märk xxxx järgmise ülevaatuse aeg 31.07.
Menetlusalune isik küll väitis, et nad suundusidki tehnoülevaatusele, kuid kuna temal ei olnud juhtimisõigust pidi sõitma töökaaslane. Samas oli menetlusalusel isikul vaatamata abikaasa komandeeringule enne juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist piisavalt aega tehnoülevaatusel käimiseks. Millegipärast ta seda ei teinud ja asus asjaga tegelema siis, kui tähtaeg oli möödunud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ühel korral väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületades. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistati menetlusalust isikut 4-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel 2-aastase katseajaga kohaldamata ja karistus loeti seisuga 09.03.2023 täidetuks. Seega on see karistus kehtiv. Lisaks sellele karistati menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja 11.07.2024 otsusega
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning uued liiklusalased väärteod pani ta toime ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud. Seega on teda samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud nii tingimisi kohaldamata jäetud vangistusega kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid selline menetlusaluse isiku mõjutamine tulemust andnud ei ole. Kui kaks kuud varem pani menetlusalune isik toime ühe väärteo, siis viimane kord pani ta toime juba kolm erinevat väärtegu üheaegselt. Seejuures oli ta taas juhile keelatud seisundis, mis viitab menetlusalusel isikul juba süvenevale alkoholiprobleemile. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit ega näita üles seadusekuulekust, osaledes endiselt juhina liikluses seisundis, mis on juhile keelatud ning ka ajal, mil temalt juhtimisõigus on ära võetud, siis ei saa kohus menetlusaluse isiku seisundit kergema karistusliigiga kergendama hakata. Vastasel juhul näitaks riik seda, et mida rohkem isik õigusrikkumisi toime paneb, seda leebemalt temasse suhtutakse. Taoline karistamine annaks ilmselgelt kõigile teistele liiklejatele ebaõige signaali. Seetõttu leiab kohus, et kuigi menetlusaluse isiku suhtes ei ole rahatrahvi veel proovitud, ei saa menetlusaluse isiku karistusandmeid ja jätkuvat liikluses õigusvastast käitumist arvestades kergemaliigilist karistust kohaldada. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kolme väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ajal, mil juhtimisõigus on ära võetud, juhtis menetlusalune isik sõidukit ka lubatud alkoholi piirmäära ületades, juhtides sõidukit, millega oli liikluses osalemine keelatud. Taoline käitumine näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü vaatamata sellele, et lubatud alkoholipiirmäära on
lg 1 sätestatud määras ületatud küll üle keskmise, kuid alla maksimumi, siis näitab sarnase iseloomuga käitumine, et selline seisund on 5 muutunud menetlusalusele isikule liikluses juhina osaledes sagedaseks. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta vabandab, et ole kergendava asjaoluna arvestatav. Sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ja sõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata sõidukiga on keelatud ja karistatav igal kellaajal ja igal nädalapäeval ning vabandus ei kõrvalda menetlusaluse isiku süülise käitumisega põhjustatud järjekordset liiklusohtu. Eripreventsiooni eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, seejuures kahel korral sõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Kohtu poolt määratud katseaeg ja sellele järgnenud juhtimisõiguse äravõtmine näitab seda, et kumbki mõjutusvahend ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Seega ei ole ükski menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistusliik oma eesmärki täitnud ja ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, s.t kõik karistused on jäänud tagajärjetuks. Selles tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti lootuses, et selline karistuse liik täidab karistuse eesmärgi, s.o sunnib hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Omaksvõetud kohtupraktika on seisukohal, et ka keskmise süü korral võib kohaldada karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on aga tegemist üle keskmise süüga ja isikuga, keda on samalaadsete süütegude ees korduvalt karistatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks esimesel korral sellist karistusliiki kohaldades mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks määrata karistuse kandmine ositi, et võimaldada menetlusalusel isikul töötamist ja sissetuleku saamist. Mõistatud aresti täies ulatuses ühe korraga ärakandmine võib põhjustada menetlusalusel isikul töökoha kaotuse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.