) § 371 lg 1 p 4 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. 5.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-8705 teinud
Kuna hagejad kohtule hagi elatise suurendamiseks ei esitanud, siis esineb
lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab hagejatele, et kui kostja ei täida kohtuotsusest tulenevat igakuist elatise maksmise nõuet, siis saab kohtuotsuse täitmist nõuda täitemenetluse korras. Täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid ning kohtutäitur viib täitemenetluse läbi täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Hagejal on võimalik kohtuotsuse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. 6.
lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab
Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.