Obsah (5)

§ 475§ 477§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Vanemkohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-14879 Tsiviilasi E. B. kaebus kohutäitur Mat

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, 3 arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Tallinna kohtutäitur on teinud 09.10.2023 otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse 19.10.
2. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
3. Avaldaja on seisukohal, et täiteasjas xxx täitmisel olev põhinõue (kriminaalasjas nr xxx välja mõistetud menetluskulud) on aegunud, kuna nõuet ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 25.08.2016, järelikult on möödunud 7 aastat ning otsust enam täita ei saa ega tohi. Võlgniku hinnangul täitmise aegumine peatunud ega katkenud ei ole.
4. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on viidatud normi õigesti kohaldanud ning põhjendatult jätnud E. B. kaebuse rahuldamata.
5. Kohus juhib avaldaja tähelepanu TMS §-le 210, mille kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS-s § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.
6. TMS §207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
7. KarS § 82 lg 5 järgi aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.
8. TMS § 210, § 207 lg 1 ja KarS § 82 lg 5 koosmõjust tulenevalt on KarS § 82 lg 5 rahalisele ja varalisele sissenõudele sätestatud aegumistähtaeg kohaldatav ka kohtuotsuse või määrusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude täitmisele.
9. Tallinna Ringkonnakohus on oma 09.11.2018.a määruses ts asjas xxx p 12 märkinud, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise nõudele kohaldub sama aegumistähtaeg nagu rahalisele karistusele.
10. Kohus nõustub avaldajaga, et kuivõrd avaldajale tingimisi määratud karistust (vangistus) ei ole pööratud täitmisele, ei ole menetluskulude täitmise nõude aegumine tingimisi määratud karistusest lähtuvalt peatunud.
11. Küll aga juhib kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et lisaks KarS § 82 lg 5 teises lauses sätestatule, peatub täitmine veel KarS § 82 lg-s 2 sätestatud alustel. Muuhulgas peatub täitmine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud (KarS § 82 lg 2 p 3). Eelnimetatut tuleb kohaldada ka menetluskulude nõude ositi maksmise võimaldamise korral. Seega peatus kohtuotsuse 4 täitmine ka kaebaja osas ajaks, mil tal võimaldati kohtuotsusega nõuet tasuda ositi, s.o 12kuuliseks perioodiks alates 16.03.2016 kohtuotsuse jõustumisest. 16.03.2016 kohtuotsus jõustus 25.08.2016 st menetluskulude tasumise nõude täitmise aegumine oli peatunud perioodiks 25.08.2016-25.08.
12. Kuna täitmine peatus nimetatud perioodil, tuleb 7 aastast aegumist hakata lugema alates 25.08.2017.a, s.o ajast, mil möödus E. B.lt väljamõistetud nõude tasumise lõpptähtaeg. Kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude nõue aegub seega eelduslikult (st juhul, kui ei esine teisi seaduses sätestatud peatumise aluseid) kõige varem 25.08.
14. Kohus juhib tähelepanu, et kriminaalmenetluse kulude aegumise tähtaja kulgemine ei ole seotud sissenõudja poolt täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamise kuupäevaga, millest lähtuvalt on avaldaja etteheited sissenõudjale nõude täitmise tähtaja teadliku venitamisega põhjendamatud. Täiendavalt juhib kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on varasemalt märkinud, et KarS §-s 82 sätestatud tähtajad hakkavad ositi tasumise puhul kulgema tasumiseks antud lõpliku tähtaja möödumisest või otsuse täitmisele pööramisest (vt RKTKm 14.12.2011, nr 3-1-1-104-11, p 18). Kuivõrd lõpptähtaeg menetluskulude ositi tasumiseks oli 25.08.2017, hakkas nõude täitmise aegumise kulgemine nimetatud kuupäevast kulgema.
15. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata E. B. kaebuse kohutäitur Mati Roodese 09.10.2023 otsusele täiteasjas nr xxx.
16. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17. Kohus märgib kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (

§ 172lg 1).

Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse (

172 lg 2). Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (

§ 172lg 10).

1. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb menetluskulu (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv) jääb E. B. kanda. Muid menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas menetlusosalised ei ole esitanud, mistõttu ei määra kohus kindlaks nende rahalist suurust.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 ls 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 5