Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 7. august 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-142787 Tsiviilasi A T hagi R R

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 04.10.2018 sõlmis hageja maakleri X kaudu kostjaga üürilepingu, mille kohaselt hakkas kostja kasutama hagejale kuuluvat korterit xxx. Kostja kohustus tasuma üüri 190 euro kuus ning kommunaal- ja majanduskulusid. Kuna hageja töö oli seotud pikaajaliste merereisidega, pidi kostja kandma üüri üle hageja abikaasa I. T pangaarvele.

1. suurendasid pooled üüri 210 eurole. Kostja oli sellega nõus, mida tõendavad tema 210eurosed maksed 2022.a. augusti ja järgnevate kuude eest. Kostja tasus kohaselt ja regulaarselt üüri ja kõrvalkulusid kuni
2. a. keskpaigani. Seejärel täitis kohustusi osaliselt, viivitusega, lõpuks jättis kohustused täielikult täitmata. Vastavalt poolte kokkuleppele lõppes üürileping 13.05.
3. Kostja tunnistas üüri, kõrvalkulude võlgnevust ning lubas kirjalikult võla 2000 eurot tasuda ära kahe kuu jooksul. Kostja pole võlga ära tasunud. Hageja vähendas hagiavalduses nõude summat, sest maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli nõude ulatus ekslikult suurem. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja üüritasu 118,1 eurot, tasumata maksed kommunaal- ja majanduskulude eest 1055,7 euro suuruses summas, viivis üüritasu maksmisega viivitamise eest 8,26 euro suuruses summas ning viivis alates 01.12.2023, 0,05 % põhinõudest (118,1 eurot) iga viivitatud päeva eest kuni antud nõude kohase võlgnevuse täieliku kustutamiseni. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte 2 avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.06.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindustasu 420 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

§ 175

lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on üürilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 60 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on: 19.10.2023.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine – 20 eurot, 30.11.2023.a materjalide uurimine ning hagiavalduse koostamine, 2 tundi, 240 eur; 15.12.2023.a. 08.12.2023.a. kohtumääruse uurimine ning hagiavalduse täpsustuse koostamine, sh vajalikud kohtumised kliendiga 1,5 tundi – 180 eur. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning hagi ei tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu 3 alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 3,5 tundi, kokku summas 210 eurot (3,5*60). Tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas eurot 510 (280+20+210), mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4