Obsah (4)

§ 115§ 128§ 132§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13931 Tsiviilasi Arialla OÜ ha

§-le

1. Hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud suuline hoiuleping kostja 2 vahendusel. Hoiulepingu alusel hoiustas hageja alates detsembrist
2. a kauba kostjale 1 kuuluvas laos Xxxx. Hoiulepingu alusel esitati hagejale arveid, mida hageja tasus. Kostja 1 on oma käitumisega tunnistanud, et kostja 2 on tema nimel kauba hoiustamiseks hagejaga hoiulepingu sõlminud (TsÜS § 118 lg 2).
3. Hageja viitas TsÜS § 94 lõikele
4. Kostjad 1 ja 2 on toime pannud pettusliku teo, luues hagejale ebaõige ettekujutuse, et kaup võetakse hoiule ja hageja nõudmisel see tagastatakse. Tegelikult oli eesmärgiks kaup ebaseaduslikult omastada, ära müüa ja saadud tulu endale jätta. Hagejale loodi ka ebaõige ettekujutus, et kostja 1 soovib kauba tagantjärele omandada ja selle eest 18 720 eurot tasuda. Samas ei olnud kostjal 1 kavatsust kaupa osta ega selle eest tasuda. Hageja esitatud arve jäi tasumata. TsÜS § 94 lg 3 kohaselt tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja esitas avalduse tehingu ja arve tühistamiseks 07.09.
6. Hageja kaup läks kaotsi kostja 1 laost, mistõttu kostja 1 vastutab hagejale tekkinud kahju eest lepingulisel alusel. Hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud hoiuleping VÕS § 883 mõttes.

§-le 889, mille alusel võib hoiuleandja lepingu igal ajal üles öelda ja nõuda hoiule antud asja tagastamist. Hageja teavitas kostjat 1 17.06.2023 e-kirjas, et soovib kauba kätte saada. 3 Kuivõrd kostja 1 ei ole hagejale kaupa tagastanud, on ta hoiulepingut rikkunud. Hageja kaup jäi tagastamata, kuivõrd seda müüdi hagejale teadmata. 13.

§ 115

lõikele 1 ja leidis, et kostja 1 on hoiulepingut rikkunud, kui ta kaupa ei tagastanud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Hagejale tekkis kahju kaubast ilmajäämisel. Selline kahju oli kostjale 1 ettenähtav ja hõlmatud lepingu kaitseeesmärgiga.

§ 128lõigetele 2 ja 3.

1. Hagejale on kostja 1 lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud otsene varaline kahju kauba soetamismaksumuses 33 345 eurot. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt 1 kahju hüvitamist 33 345 eurot. Kostja 2 vastutab hagejale tekkinud kahju eest lepinguvälisel alusel. Kostja 2 on esitlenud end kostja 1 esindajana. Samas ei ole kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmeks, kostja 1 juhatuse liikmed on F. H. ja A. A.. Hageja ei ole lepingulistes suhetes kostjaga 2, vaid hoiuleping sõlmiti kostjaga
2. 15.

§-le 1043 ja § 1045 lõike 1 punktidele 5 ja

1. Kostja 2 tunnistas kohtumisel, et müüs hagejale kuulunud kauba. Kostjal 2 ei olnud müümiseks hageja luba ja kostja 2 rikkus õigusvastaselt hageja omandiõigust. Kostja 2 käitumine oli tahtlikult heade kommete vastane, sest kostja 2 sai aru, et tal ei ole hageja nõusolekut kauba käsutamiseks. Kostja 2 õigusvastase teo süülisust tuleb eeldada.
2. Kui kostja 2 ei ole hageja kaupa müünud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kuna kostja 2 on õigusvastaselt tekitanud hageja kahju, tuleb hagejale hüvitada kauba kaotsiminekuga tekkinud otsene varaline kahju.

§ 132lõikele 1.

Kauba soetamismaksumus oli 33 345 eurot. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 kahju hüvitamist summas 33 345 eurot. 17.

§ 137lõikele 1.

Kuna kauba kaotsiminekuga tekkinud kahju eest vastutab kostja 1 lepingulisel alusel ja kostja 2 lepinguvälisel alusel, on kostjate vastutus solidaarne. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitis summas 33 345 eurot. Kostjate tegevuse tõttu hagejale kuuluv kaup jäi tagastamata, mistõttu pidi hageja õigusabi saamiseks ja oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks advokaadibüroo poole pöörduma.

1. Kostja 1 vastutab hagejale tekkinud kahju eest hoiulepingu rikkumise tõttu VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja 2 vastutab hageja tekkinud kahju eest VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 8 alusel. Kostjate vastutus on solidaarne VÕS § 137 lg 1 alusel. Hageja pöördus advokaadibüroo Laus & Partnerid poole õigusabi saamiseks septembris
2. a. Advokaadibüroo on esitanud hagejale seoses kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega arve 1900 eurot + 20% km. Kohtumenetluse eelselt sai hageja õigusabi kokku 10 tundi ulatuses hinnaga 190 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks.
3. Hagejale osutatud õigusabi koosnes järgmistest toimingutest. Kliendiga juhtumi asjaolude arutelu ja õigusliku positsiooni kooskõlastamine kestis 1 h. Vajalike tõendite kogumine ja analüüs kestis 1,5h. Jooksvaks suhtluseks kliendiga kulus 1 h. 07.09.2023 nõudekirja koostamiseks kulus 6,5 h. Vajadus kasutada kohtueelset õigusabi oli põhjuslikus seoses kostjate rikkumisega. Hageja palus kostjatelt välja mõista kahju hüvitisena 1900 eurot ehk summa ilma käibemaksuta.
4. Kogumis palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 33 345 eurot + 1900 eurot ehk 35 245 eurot. Lisaks hüvitisele palus hageja kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja palus kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise 35 245 eurolt alates 4 02.10.2023 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni tasumiseni.
5. Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõudena 35 245 eurot ja viivise põhinõude summalt 35 245 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.10.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
6. Kostja 1 vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja 1 on omaks võtnud, et ta on sõlminud hagejaga kauba hoiustamiseks hoiulepingu. Samas väidab kostja 1, et sõlmis 26.06.2023 hagejaga müügilepingu, mille alusel ta omandas kauba 18 720 euro eest, kuigi arve jäi tasumata. Kostja 1 nõustus, et müügilepingu sõlmimise ajaks oli kaup müüdud, kuid ei nõustunud, et müügileping on tühine. Kostja 1 ei eita, et ta müüd kauba ära ilma et oleks hagejat sellest teavitanud või temalt luba küsinud. Kauba eest saadud raha jättis kostja 1 endale. Kostja 1 vastus kinnitab, et kaup müüdi maha hageja teadmata. Kostjale 1 ei saanud omada mistahes tähendust see, millal võis mööduda kauba realiseerimistähtaeg. Kostjal 1 ei olnud vajadust ega kohustust kaupa müüa. Ausa käitumise korral oleks kostja 1 pidanud realiseerimistähtaja saabumisest hagejat teavitama, mitte kauba müüma.
7. Pettuseks ja ebaõige ettekujutuse loomiseks tuleb lugeda seda, et hagejalt võeti kaup hoiule ja lasti tal uskuda, et kaup ka tagastatakse. Kostjal 1 oli algusest peale kavatsus kaup ebaseaduslikult omastada ja maha müüa hagejale hüvitist maksmata. Kostja 1 ei ole siiani arvet tasunud, mis tõendab tema kavatsust jätta kauba eest tasumata.
8. Tegu ei olnud käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 mõttes.

§-le 1020 ja leidis, et ei ole täidetud käsundita asjaajamise eeldused. Enne kauba müümist hagejat ei teavitatud. Hageja soovis kaupa laost kätte saada juunis 2023, kuid ei saanud, sest kaup oli juba müüdud. Kostja 1 oleks kauba müügist saadud summa pidanud hagejale välja andma, kuid ei teinud seda. Kaup müüdi omavoliliselt. Tegu oli pettusega TsÜS § 94 lg 1 mõttes, mistõttu on hageja põhjendatult tehingu tühistanud TsÜS § 94 lg 3 alusel.

1. Hageja ei nõustunud kostja 1 väitega, et kulud õigusabile ei olnud vajalikud, sest kostja 1 tunnistas nõuet summas 18 720 eurot. Tegu ei ole menetluskulude nõudega ning kostja 1 tekitas hagejale kahju hoiulepingu rikkumisega. Õigusabikuludest tulenev kahju on põhjuslikus seoses hoiulepingu rikkumisega. Kostja 1 tunnistas nõuet üksnes osaliselt summas 18 720 eurot ja sedagi alles hagimenetluse käigus. Kahju oli kostjale 1 ette nähtav. Hageja esindaja tunnitasu 190 eurot on tavapärane ja kohtupraktikas aktsepteeritud.
2. Kuna kostja 2 müüs hageja selja taga kauba, ei ole tegu tavapärase lepingu rikkumisega. Kostja 2 esitas oma väidete tõendamiseks tagantjärele koostatud ehk võltsitud 30.06.2023 müügiarve. Kostja 2 väide kauba realiseerimistähtaja kohta on asjakohatu ja otsitud ettekääne. Hageja pole palunud kostjatel kauba müügiga tegeleda või seda hagejaga kooskõlastamata müüa. Kostjatesse ei puutu asjaolu, kas kauba realiseerimistähtaeg on möödumas või mitte. Hagejal on õigus omada realiseerimistähtaega ületavat kaupa. Hageja ja kostja 2 ei saanud ka müügilepingut sõlmida, sest VÕS § 208 lg 1 saab müügilepingu objektiks olla vaid olemasolev ja tulevikus omandatav kaup, mitte aga müügilepingu sõlmimise hetkeks kaotsiläinud kaup.
3. Käsundita asjaajamise välistab asjaolu, et kauba müügist hagejat ei teavitatud. Kostjal 2 ei olnud tahet tegutseda hageja huvides. Hageja soovis juunis
4. a kauba kostja 1 laost tagasi saada. Tegu on hoopis pettusega TsÜS § 94 lg 1 mõttes, mistõttu hageja on põhjendatult ja 5 kehtivalt kauba ostu-müügi tehingu kostjaga 1 TsÜS § 94 lg 3 kohaselt tühistanud. Kostja 2 väiteil müüs ta kauba 30.06.2023, mistõttu ei olnud enam tegu hagejale kuuluva kaubaga. Kaup müüdi hetkel, kui see oli hageja omandis. Müük pidi toimuma enne, kui hageja 26.06.2023 müügiarve väljastas.
5. 30.06.2024 esitatud müügiarve on loodud metaandmete järgi alles 10.04.2024 ehk samal päeval kaja esitamisega. Kaup müüdi teadmata isikule, kelle esindajaks oli kostja
6. Seega oli kostjal 2 oluline ja vahetu roll hageja kaubast ilmajätmisel. See kinnitab, et kostjatel polnud algusest peale kavatsust hagejale kaupa tagastada ega selle eest maksta. Hageja on ostu-müügi lepingu kehtivalt tühistanud.
7. 24.05.2024 seisukohtades esitas hageja alternatiivse nõude. Kostjal 2 oli vahetu roll kahju tekitamisel. Kostja 2 esindas ostjat, kellele hageja kaup ilma nõusolekuta müüdi. Kuivõrd kostja 2 teadis, et hageja nõusolek tema kauba müügist puudus, tegutses ta teadliku eesmärgiga hagejale kahju tekitada. Kostja 2 korraldas ebaseaduslikult talle mittekuuluva hageja kauba müügi selliselt, et hageja jäi ilma kaubast ja raha ei saanud.
8. Teadliku pettuse toimepanekut tõendab asjaolu, et hageja arve on siiani tasumata. Kostja 2 võõrandas hageja kauba juba enne arve esitamist. Kostja 2 käsutas ebaseaduslikult hageja omandit ja pani toime VÕS § 1045 lg 1 punktis 5 toodud teo. Kostja 2 käitumine oli tahtlik, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et ta oleks hageja kauba kostja 1 laost realiseerinud ettevaatamatusest või teadmatusest. Kostja 2 süüd tuleb eeldada. Kostjate solidaarvastutust ei välista asjaolu, et nad vastutavad kahju eest erinevatel õiguslikel alustel.
9. Hagejale tekkinud kahjuks on kaotsi läinud kauba väärtus. Kostja 1 vastutab kahju tekkimise ees, kuivõrd kostja 1 rikkus hagejaga sõlmitud hoiulepingut. Seega vastutus on lepingurikkumise alusel. Kostja 2 korraldas õigusvastaselt hagejale kuuluva kauba müügi mais – juunis
10. a, mistõttu kostja 2 vastutab hagejale tekkinud kahju eest lepinguvälisel alusel.
11. Hagiavalduses hageja on esitanud kostja 1 vastu kahju hüvitamise nõude, kuivõrd kostja 1 rikkus hoiulepingut. Hageja esitas alternatiivse nõude. Kui kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja 1 vahel oli kauba müügi puhul arve nr 202306 alusel olemas kehtiv müügileping, palus hageja rahuldada nõude müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise alusel. Kostja 1 on nõustunud, et tal on hagejaga kehtiv müügileping, mille alusel ta võlgneb 18 720 eurot. Hageja palub alternatiivselt rahuldada hagi kostja 1 suhtes VÕS § 208 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel summas 18 720 eurot. Samuti palub hageja 18 720 eurolt kostjalt 1 välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni tasumiseni.
12. Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Hageja palus kostjatelt välja mõista menetluskulud. Hagejale on menetluses osutatud õigusabi kokku 35 tundi tasuga 190 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Ilma käibemaksuta on kulud õigusabile 6650 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 1400 eurot. Hageja palus kostjatelt kulud välja mõista solidaarselt. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. KOSTJATE VASTUVÄITED 6 Kostja 1 vastuväited
13. Kostja 1 vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja I tunnistas hoiulepingu sõlmimist. Hageja ja kostja I on sõlminud hoiulepingu VÕS § 883 tähenduses. Hoiulepingu alusel on hageja alates detsembrist
14. a hoiustanud kalasööta Royal Star Astax 19500 kg kostjale I kuuluvas laos ning hoiustamise eest on esitatud arved perioodi eest detsember
15. a kuni mai
16. a. Kostja I samuti nõustus, et ta sõlmis hagejaga 26.06.2023 suulise müügilepingu, mille alusel ostis hoiustatud kauba summas 18720 eurot. Kauba hind tulenes sellest, et kauba säilivusaeg pidi lõppema juulis 2023, mida tõendab esitatud foto ning kaup tuli enne tähtaja saabumist realiseerida. Hageja väljastas kauba eest arve nr 202306 summas 18720 eurot tasumise tähtajaga 26.07.
17. Arve jäi tasumata.
18. Hageja tunnistas hagiavalduses, et kaup oli müügilepingu sõlmimise ajaks müüdud, seega ei saanud kostja I hagejat müügilepingu sõlmimise ajal viia tahtlikult eksimusse või eksimuses hoida temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel. Pettuseks ei saa lugeda asjaolu, et koheselt riknev kaup müüdi laost ära. Tegemist oli käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 tähenduses. Hageja oli teadlik, et kostja 1 tegutses hageja kasuks, kuna viie päeva pärast (juulis 2023) ei oleks kaupa müüa saanud ja kauba oleks pidanud utiliseerima.
19. Kostja I vaidles vastu hageja kohtueelsete õigusabikulude nõudele. Õigusabikulud on ebamõistlikult kõrged. Advokaadi õigusabi ei olnud vajalik, kuna kostja I on tunnistanud 18720 euro suurust võlgnevust. Pettuse juurde mõtlemine hageja rahalise nõude juurde on ainus advokaadi loodud lisaväärtus, kuid tõendid pettuse toimepanemise kohta puuduvad. Hageja lepingulise esindaja kasutatud ajakulu ühele dokumendile on ülespaisutatud.
20. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks, kuid 190 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktika kohaselt liiga kõrge tunnitasu. Lisaks advokaadi ajakulu on arvestades dokumendi mahuga liiga ülespaisutatud. Nõudekirja pikkus oli 5 lehekülge, kuid tekst on hagiavaldusega sarnane. Arvestades nõudekirja sisu ja mahtu, on 6,5 tundi selle koostamisele kuulutamine nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja jaoks liiga palju. Lisaks ei ole vajalike tõendite kogumine ja analüüs e eraldi toimingud, vaid need sisalduvad dokumendi koostamises. Samuti kehtiva kohtupraktika kohaselt asja arutamine kliendiga ei saa olla õigusabi kuludena hüvitatav.
21. Lõplikes seisukohtades jäi kostja 1 oma vastuväidete juurde. Kostja 1 ei ole hoiulepingut rikkunud. Kaup, mis oli hoiule antud, kuulus 26.06.2023 sõlmitud suulise müügilepingu alusel kostjale I ja kostja I müüs endale kuuluva kauba. Kostja I ei ole hagejat 26.06.2023 müügilepingu sõlmimisel eksitanud ja müügileping on kehtiv. Kostja I tunnistab, et ta võlgneb hagejale 18720 eurot, kuid hageja ei ole kostja I vastu esitanud müügilepingu täitmise nõuet, vaid kahju hüvitamise nõude.
22. Kostja 1 oli nõus sõlmima kompromissi 18720 euro tasumiseks, kuid hageja keeldus kompromissist ja seetõttu palus kostja I olenemata kohtulahendist jätta kõik kostja I menetluskulud hageja kanda.
23. Kostjale 1 osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandus käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot. Arvestuses näidatakse käibemaksuga summa, kuna klient ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi. Kostja 1 kinnitab, et menetluskulud summas 1587 eurot on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja 1 palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 1587 eurot ja viivise seadusjärgses määras. 7
24. Hageja 29.05.2024 tunnistaja ülekuulamise taotlusele vaidles kostja 1 vastu. Taotlusest ei selgu, milliste faktiliste asjaolude kohta soovitakse tunnistaja ülekuulamist. Kui tunnistaja ütlustega soovitakse tõendada kalasööda müümist kolmandale isikule, siis tunnistaja ei olnud müügilepingu osapool, seega ei ole tal võimalik tõendada müügilepingu sõlmimise asjaolusid sh ka lepingu sõlmimise kuupäev. Lisaks oli hageja nõus asja kirjalikus menetluses läbivaatamisega ja 29.05.24 taotluses puuduvad põhjendused, mis annaks aluse asja istungil läbivaatamiseks. Kostja 2 vastuväited
25. Kostja 2 on teadlik, et hageja ja kostja 1 on sõlminud hoiulepingu VÕS § 883 tähenduses. Kostja 2 on teadlik, et kostja 1 sõlmis hagejaga 26.06.2023 suulise müügilepingu, mille alusel ostis hoiustatud kauba summas 18 720 eurot. Kauba hind tulenes sellest, et kauba säilivusaeg pidi lõppema juulis 2023 ja see tuli enne tähtaja saabumist realiseerida. Hageja väljastas kauba eest arve nr 202306 summas 18 720 eurot tasumise tähtajaga 26.07.
26. Kostja 1 jättis arve tasumata.
27. Hageja tunnistas hagiavalduses, et kaup oli müügilepingu sõlmimise ajaks müüdud, seega ei saanud kostja 2 hagejat müügilepingu sõlmimise ajal viia tahtlikult eksimusse või eksimuses hoida temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel. Pettuseks ei saa lugeda asjaolu, et koheselt riknev kaup müüdi laost ära. Tegu oli käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 tähenduses. Hageja oli teadlik, et kostja tegutses hageja kasuks, kuna viie päeva pärast (juulis 2023) ei oleks kaupa müüa saanud ja kauba oleks pidanud utiliseerima.
28. Kostja 1 volitas kostjat
29. Kostja 2 müüs kostja 1 volituse alusel kalasööda 30.06.2023 ja tegu ei olnud enam hagejale kuuluva kaubaga, kuna hageja oli kauba maha müünud 26.06.
30. Seega müüdi kaup peale hagejaga müügilepingu sõlmimist ja seetõttu ei saanud kostja hagejale kahju tekitada. Kostja 2 müüs Kostjale 1 kuuluva kalasööda Royal Star Astax, mis oli olnud kostjale I kuuluvas laos müügi teostamise hetkel juba 5 kuud. Hoiulepingu sõlmimisel hageja andis kostjatele teada, et soovib kiiresti leida kauba ostjat ning palus kostjatel ostjaid otsida, et kaupa kiiresti müüa, et see ei rikneks. Kauba säilivusaeg pidi lõppema juulis
32. Ei ole tõendatud, et kostja 2 tegevus oli õigusvastane. Samuti ei ole tõendatud kostja 2 süü. Kostja 2 tegutses Kostja 1 volituse alusel ja heast tahtest, et riknev kaup kiirelt müüa. Kui kostja 2 ei oleks tegelenud kauba müümisega, oleks kauba pidanud utiliseerima säilivusaja lõppemise tõttu. Hageja ei tõendanud põhjuslikku seost kahju ja kostja 2 teo vahel. Hageja ei tõendanud, et kostja 2 tegu oleks heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
33. Kostja 2 vaidleb hageja kohtueelsete õigusabikulude nõudele vastu ning leiab, et kahju hüvitamise nõue pole põhjendatud. Õigusabikulud on ebamõistlikult kõrged. Advokaadi õigusabi ei olnud vajalik, kuna kostja 1 on tunnistanud võlgnevust 18 720 eurot. Pettuse juurde mõtlemine hageja rahalise nõude juurde on ainus advokaadi loodud lisaväärtus, kuid tõendid pettuse toimepanemise kohta puuduvad. Hageja lepingulise esindaja kasutatud ajakulu ühele dokumendile on ülespaisutatud. Kostja 2 nõustus kostja 1 vastuväidetega.
34. Kostja 1 sõlmis hagejaga 26.06.2023 suulise müügilepingu, mille alusel ostis hoiustatud kauba hinnaga 18720 eurot. Kauba hind tulenes sellest, et kauba säilivusaeg pidi lõppema juulis 2023 ja see tuli enne tähtaja saabumist realiseerida. Hageja väljastas kauba eest arve nr 202306 summas 18720 eurot tasumise tähtajaga 26.07.
35. 8
36. Olukorras, kus hageja sõlmis lepingu kostjaga 1, ei ole hageja väidetest arusaadav, miks vastutab hageja ees lepingu poole esindajaks olnud kostja
37. Samuti ei ole arusaadav, kuidas vastutab kostja 2 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval alusel, kui hageja hinnangul oli kahju tekitamine seotud lepingute sõlmimisega.
38. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja 2 tegutses kostja 1 volituse alusel. Kostja 2 tegutses hageja kauba müümisel üksnes heast tahtest sooviga võõrandada riknev kaup enne säilivusaja lõppemisest. Hageja ise palus kostjatel leida kaubale ostjat. Kostjad tegutsesid hageja heakskiidul. Sellele viitab hageja edasine tahe sõlmida müügileping kostjaga 1 ning müügiarve esitamine ja edaspidine täitmisnõue esitamine. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 tegevus oli õigusvastane. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost, kostja 2 tahtlust ega süüd.
39. Hageja väited selle kohta, et kostjad panid toime pettuse, on tõendamata. Kostja 2 ei ole kunagi olnud seotud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud müügilepinguga. Kostja 2 ei ole selle lepingu pooleks ega vastuta selle eest, et kostja 1 ei tasunud lepingu alusel esitatud arvet. Hageja ei ole tõendanud väidet, et kostja 2 võõrandas kauba juba mais või juunis ehk enne lepingu sõlmimist kostjaga
41. Hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusele vaidles kostja 2 vastu. Hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusest ei ole võimalik aru saada, milliste asjas tähtsust omavate asjaolude üle soovitakse tunnistajat üle kuulata. Ülekuulamise taotluses ei ole kirjas, mis kuupäeval ja milliselt aadressilt tuvastati kauba kadumine ja millist asjaolu soovitakse sellega tõendada. Ülekuulamise taotluses ei ole kirjas, millisel kohtumisel tunnistaja osales, kes sellel osalesid ja mida sellel kohtumisel arutati. Kuna tunnistaja ei olnud müügilepingu sõlmimise juures, ei saa tema ütlustega tõendada müügilepingu sõlmimise kuupäeva. KOHTU PÕHJENDUSED
42. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele kostja 1 suhtes.
43. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ostis
44. aasta novembris 19 500 kg kalasööta 33 345 euro eest; 2) hageja sõlmis kostjaga 1 hoiulepingu, mille alusel ta hoiustas kalasööda kostjale kuuluvas laos ning tasus hoiustamise eest esitatud arved ülekannete ja tasaarvestuse teel; 3) kostja 2 esitles ennast hagejale kostja 1 esindajana; 4) hageja sai
45. aasta juunis teada, et kalasööta ei olnud enam kostja 1 laos; 5) kuna kostja 1 laos kalasööta enam ei olnud, sõlmis hageja kostjaga 1 kauba müügilepingu; 6) hageja esitas kostjale 1 müügilepingu alusel arve 18 720 eurot, mille kostja 1 jättis tasumata; 7) 07.09.2023 saatis hageja kostjale 1 nõudekirja, milles tühistas ostu-müügi lepingu ning nõudis kahju hüvitamist; 8) kostja 1 sai hageja nõudekirja kätte, kuid ei vastanud sellele ega tasunud arvet.
46. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt ning peavad hüvitama hagejal kauba soetamismaksumuse 33 345 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 1900 eurot ja viivise.
47. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse kuulata tunnistajana ära D. S.. 06.03.2024 9 eelistungil loobus hageja sellest taotlusest, kuid esitas taotluse uuesti 24.05.
48. Hageja leidis, et tunnistaja tuleks ära kuulata, sest ta viibis hoiulepingu sõlmimise juures, kauba kadumise avastamise juures ning kohtumisel kostjaga 2, kus viimane tunnistas enne müügilepingu sõlmimist, et kaup on müüdud. Kostjad vaidlesid taotlusele vastu ja leidsid, et hageja ei ole välja toonud, milliseid vaidlusaluseid konkreetseid asjaolusid soovib hageja tunnistaja ütlustega tõendada.
49. Kohus leiab, et hageja 24.05.2024 taotlus tunnistaja D. S.i ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest tunnistaja ei annaks ütlusi asjas tähtsust omavate ja vaidlusaluste asjaolude kohta. TsMS § 251 lg 1 järgi võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1).
50. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid hoiulepingu ning seejärel sama kauba suhtes müügilepingu. Seega ei ole vaja tõendada lepingute sõlmimise asjaolusid. Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et viimane avastas lao juurde tulles kalasööda puudumise. Hageja on ise nõustunud, et ta sai kalasööda võõrandamisest teada enne, kui ta kostjaga 1 kauba müügilepingu sõlmis. Järelikult ei varjanud kostja 1 müügilepingu sõlmimise ajal hageja eest kauba võõrandamist, mistõttu ei ole ka seda asjaolu vaja tõendada. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata.
51. Kostja 1 võttis hageja nõude õigeks 18 720 euro ulatuses ja nõustus, et tal oli hageja ees müügilepingust tulenev tasumise kohustus. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja 1 võttis eeltoodud ulatuses hagi õigeks, rahuldab kohus antud osas hagi õigeksvõtu alusel. Kostjalt 1 tuleb hageja kasuks välja mõista 18 720 eurot.
52. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja kalasöödast tuleneva hüvitise nõue kostja 1 vastu rahuldamisele suuremas ulatuses. Hageja nõue kostja 2 vastu ei kuulu üheski osas rahuldamisele. Hageja leidis nõude esitamisel kostja 2 vastu, et viimane vastutab tema ees deliktilisel alusel, sest pani toime süülise ja õigusvastase teo, kui võõrandas hagejale kuulunud kauba. Kostja 2 esitles end kostja 1 esindajana. Kostjal 2 ei olnud kauba müümiseks hageja luba ning tema käitumine oli tahtlikult heade kommete vastane.
53. Kohus leiab, et hageja on ekslikult järeldanud, et esindaja vastutab lepingu teise poole õiguste rikkumise eest solidaarselt koos esindatavaga. Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi kostja 2 ei olnud kostja 1 juhatuse liige (äriregistri väljavõte toimiku lk 14), esindas ta lepingute sõlmimisel kostjat
54. Pooled ei vaidle ja hageja ise on esitanud tõendid selle kohta, et ta andis oma kauba üle kostja 1 valdusesse ehk viimase lattu ning sõlmis hoiulepingu kostjaga 1 (tõendid toimik lk 15-28). Kaup ei olnud kostja 2 valduses ning vastupidist ei ole hageja väitnud ega tõendanud.
55. 17.06.2023 saatis hageja kostjale 1 e-kirja (koos tõlkega toimiku lk 29-30), milles teatas, et soovib järgmisel nädalal võtta laost ära oma kauba. Seega oli kaup hageja enda esitatud tõendite alusel nimelt kostja 1, mitte kostja 2 valduses. Kostja 2 esitas kohtule arve, mille oli kostja 1 koostanud 30.06.2023 eraisikule kalasööda eest summas 19 305 eurot (toimiku lk 72). Kuigi hageja esitatud metaandmete järgi oli dokument loodud 10.04.2024 (toimiku lk 91), on hageja ise menetluse käigus nõustunud, et kalasööda võõrandas kostja 1, kelle valduses see oli. 10
56. Sõltumata sellest, milliseid avaldusi tegi kostja 2 esindajana kostja 1 nimel, tõid need õiguslikke tagajärgi kaasa üksnes kostjale 1, mitte kostjale
57. Hageja ei ole tõendanud, et talle kuulunud kauba müüs füüsilise isikuna maha nimelt kostja 2, mitte kostja 1, kelle valduses kaup oli. TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seega sõlmis hageja hoiulepingu ja müügilepingu kostjaga 1, keda esindas kostja
58. Hageja ei ole tõendanud, et kauba müüs tema teadmata maha kostja 2, mitte kostja 1, kelle valduses see oli. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et kauba müüsid mõlemad kostjad või et ta sõlmis hoiulepingu mõlema kostjaga. Hageja ei ole tõendanud ühtegi kostja 2 õigusvastast tegu ning õigusvastaste tegude toimepanekut ei saa järeldada üksnes sellest, et kostja 2 kohtus hagejaga kostja 1 esindajana või tegi esindajana hagejale avaldusi.
59. Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid nõude rahuldamist kostja 2 osas, tuleb hagi antud kostja osas jätta täielikult rahuldamata.
60. Kohus leiab, et kostja 1 osas ei saa hagi rahuldada kaupa puudutava hüvitisnõude osas suuremas summas, kui 18 720 eurot. Hageja ei ole kohtu hinnangul kehtivalt tühistanud kostjaga 1 sõlmitud ostu-müügi lepingut. Hageja leidis, et müügilepingu sõlmimisel oli tegu pettusega, millest ta sai aru siis, kui kostja 1 jättis hagi tasumata. Kostjad lõid ebaõige ettekujutuse, et kaup võetakse hoiule ja tagastatakse, kuid tegelikult oli neil kavatsus algusest peale kaup ebaseaduslikult omastada. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada ükskõik kumma kostja tahet luua hagejale juba hoiulepingu sõlmimisel ekslikku ettekujutust. Lisaks ei ole hageja soovinud tühistada mitte hoiulepingut, vaid müügilepingut, mille sõlmimise eel oli hageja ise kohtule tehtud avalduste kohaselt teadlik, et kaup on müüdud.
61. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Pooled ei vaidle selle üle, et ajal, mil hageja ja kostja 1 sõlmisid müügilepingu, oli hageja teadlik talle varem kuulunud kauba võõrandamisest. Sõltumata sellest, kas hagejat teavitati enne võõrandamist sellise tehingu tegemisest ning millal see tehing sõlmiti, ei ole kostja 1 ega kostja 2 viinud hagejat eksimusse enne hageja ja kostja 1 vahelise müügilepingu sõlmimist.
62. Kohus selgitas hagejale 06.03.2024 eelistungil (toimiku lk 63-64) vajadust välja tuua, kuidas teda müügilepingu sõlmimisel peteti, kui ta juba selle sõlmimise ajal teadis, et kaup on müüdud. Kohus ühtlasi selgitas, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud soovitud hüvitise summat. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
63. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 07.09.2023 saatis hageja kostjale 1 tehingu tühistamise avalduse koos nõudega (toimiku lk 32-36), mille kostja 1 sai kätte (toimiku lk 37). Avalduse kohaselt tunnistas kostja 2 25.06.2023 toimunud kohtumisel, et hagejale kuulunud kaup oli müüdud. Hageja leidis, et kostja 2 kallutas ja eksitas teda kaupa laos hoidma ja hiljem müügiarvet esitama. Sellest järeldas hageja, et algusest peale oli kavatsus kaup omastada ja ebaseaduslikult müüa ning selle eest tasumata jätta. Vaatamata sellele tühistas hageja avaldusega nimelt ostu-müügilepingu, mitte hoiulepingu. Hoiulepingut ei ole hageja tühistanud. Müügilepingu tühistamiseks aga puudus hagejal kohtu hinnangul õiguslik alus, sest enne selle lepingu sõlmimist oli hagejale teada, et kaup on võõrandatud. Ainuüksi asjaolust, et kostja 1 jättis müügilepingu täitmata ehk arve tasumata, ei saa järeldada õigust TsÜS § 94 alusel leping tühistada. Õigusaktidest ei tulene õiguslikku alust tühistada lepingut siis, kui teine pool jätab oma kohustuse täitmata. 11
64. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta, et tehingu tühistamisest ei oleks automaatselt tulenenud talle õigust nõuda hüvitisena nimelt sellise summa tasumist, mille eest ta ise oli kalasööda omandanud. TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1032 lg 1 näeb ette, et alusetu rikastumise puhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. VÕS § 1032 lg 2 näeb ette, et kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Hageja ei ole tõendanud, et kauba harilik väärtus vastas hinnale, millega hageja ise selle ostis.
65. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ostis kalasööda 33 345 euro eest (tõendid toimiku lk 8-13). 26.06.2023 esitas hageja kostjale 1 arve vaidlusaluse kalasööda eest summas 18 720 eurot (toimiku lk 31). Pooled ei vaidle, et tegu oli hageja ja kostja 1 vahel kokku lepitud hinnaga. Kostja 2 esitas kohtule foto kalasööda pakist, mille kohaselt oleks sööda realiseerimistähtaeg pidanud saabuma juulis 2023 (toimiku lk 49).
66. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et isegi juhul, kui tal oleks olnud õiguslik alus müügileping tühistada, oleks saadu tagastamise nõudeõiguse tekkimise ajal olnud kalasööda harilik väärtus selle soetamise hind 33 345 eurot, kuigi hageja ise oli nõustunud müüma kauba kostjale 1 oluliselt madalama hinnaga ning kauba realiseerimistähtaeg oli koheselt saabumas. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostja 1 vastu 18 720 eurot ületavas osas.
67. Hageja esitas menetluse kestel ka alternatiivse nõude ja palus kostjalt 1 müügilepingu alusel välja mõista 18 720 eurot. Kuna kostja 1 võttis samas ulatuses hagi õigeks, ei pea kohus eraldi hindama, kas hageja alternatiivne nõue kuuluks rahuldamisele.
68. Lisaks hüvitise nõudele esitas hageja kostjate vastu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Kuna kohus jättis täielikult rahuldamata hageja nõude kostja 2 vastu, ei kuulu rahuldamisele ka õigusabikulude nõue antud kostja vastu. Lisaks ei ole hageja 07.09.2023 nõudeavaldust esitanud kostja 2 vastu, vaid üksnes kostjale
70. Kohus leiab, et hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue kuulub kostja 1 osas osalisele rahuldamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hüvitamisele mitte mistahes õigusabikulud, vaid üksnes need mõistlikud kulud, mis olid nõude esitamiseks vajalikud.
71. Kohus ei nõustu kostja 1 väitega, et hageja esindaja tunnitasu on ebamõistlikult kõrge ning sellises suuruses tunnitasu ei ole kohtupraktikas tunnistatud. Kohtu hinnangul on tunnitasu mõistlikus suuruses. Küll aga leiab kohus, et õigusabikulude maht on olnud üle paisutatud ning hageja esindaja esitas ebavajaliku ja õiguslikult põhjendamatu avalduse ostu-müügi tehingu tühistamiseks. Nõudeavalduses soovis hageja kostjalt 1 saada põhjendamatult kõrget hüvitist koos õigusabikulude hüvitamisega. Nõudeavaldus oli küll esitatud viiel lehel, kuid sisaldas valdavalt asjakohatuid väiteid ja põhjendamatuid nõudeid. Kohus leiab, et mõistlikuks ajakuluks nõudeavalduse esitamisel oli maksimaalselt 1 tund, millele vastab 190 eurot. Kostjalt 1 tuleb hageja kasuks välja mõista kulu õigusabile summas 190 eurot. 12
72. Kuna kohus jättis nõude kostja 2 vastu rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue antud kostja vastu. Kuna kohus rahuldas osaliselt nõude kostja 1 osas, tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras nõude rahuldatud kogusummalt 18 910 eurolt. Alates 02.10.2023 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 15.08.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgse määra alusel 2032,30 eurot. Alates 16.08.2024 tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 18 910 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
73. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
74. Kuna kohus jättis kostja 2 osas hagi täielikult rahuldamata, tuleb antud kostja 2 menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja 2 ei esitanud kohtule taotlust rahaliselt kindlaksmääratavate kulude hüvitamiseks, mistõttu ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid kulusid. Kostja 1 tegi hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss, mille käigus oli kostja 1 valmis tasuma 18 720 eurot. Kohus rahuldas hagi antud summaga samaväärses suuruses, kuid hageja keeldus kompromissi sõlmimisest. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et kuna hageja keeldus kompromissi sõlmimisest, tuleb menetluskulud ka kostja 1 osas jätta hageja kanda.
75. Kostja 1 palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 1587 eurot. Kostjale 1 osutati õigusabi tunnihinnaga 180 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabi osutamisele kulunud aeg on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Hagejalt tuleb kostja 1 kasuks menetluskuludena välja mõista 1587 eurot.
76. Kuna kohus rahuldas osaliselt hageja nõude kostja 1 suhtes, tuleb rahuldatud summad kohtulahendis vastastikku tasaarvestada. Kostjalt 1 hageja kasuks välja mõistetud 20 942,30 eurot tuleb tasaarvestada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 1587 euroga, mille tulemusena tuleb kostjal 1 tasuda hagejale 19 355,30 eurot. Kuna kohus teeb lahendis tasaarvestuse, ei kuulu rahuldamisele kostja 1 taotlus mõista hagejalt välja viivis menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 13