alusel Süüdistatav AR Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Karistatus: Tõkend: Kaitsja XXX XXX karistamata ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Janek Valdma RESOLUTSIOON 1. Lõpetada
lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel
Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. PROKURÖRI TAOTLUS Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks A R suhtes
A R’le on esitatud süüdistus selles, et tema tungis 13.08.2023 kella 04.00 paiku xxx majas tekkinud sõnavahetuse käigus kallale A K’le, keda lõi ühel korral käega pähe. Seejärel peale seda, kui samas majas viibinud O B oli vahele tulnud ja temalt pildistamise takistamiseks mobiiltelefoni käest ära võtnud, lõi ta O B’t ühel korral rusikas käega näkku. Seejärel haaras ta A K’l kätega mõlema käe randmepiirkonnast ja püüdis kannatanut jõuga majast välja tirida, kuid A K’l õnnestus oma käed vabaks saada. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanutele A K’le ja O B’le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani A R toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. A Ri süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. A R poolt kasutatud füüsiline vägivald ei olnud väga intensiivne, kuna ta ei löönud kumbagi kannatanut rohkem kui ühe korra ning tema tegevus põhjustas kannatanule üksnes füüsilist valu, mitte tervisekahjustusi. Samuti kasutati vägivalda mitte mitmel päeval, vaid ühel korral. Kuritegu oli ajendatud A R armukadedusest endise elukaaslase A K suhtes, mille käigus sai kannatada ka teine majas viibinud kannatanu. Käesoleval ajal A R ja A K enam koos ei ela ja A R on suhelnud kannatanutega mõned korrad interneti kaudu, mistõttu kannatanud soovivad, et edaspidi A R nendega üldse ei suhtleks. Kannatanud pole tsiviilhagi esitanud. A R on varem karistamata isik, andmeid tema poolt kannatanute suhtes uute õiguserikkumiste ei ole. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks rohkem kui aasta. Uue kuriteo toimepanemise oht ei ole tema puhul suur. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka talle riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega. Samuti on vajalik panna talle kannatanute turvalisuse tagamiseks ka kohustus mitte kasutada nende suhtes füüsilist vägivalda ning mitte suhelda nendega. Samuti, võttes arvesse kuriteo toimepanemist alkoholijoobes ja varasemat alkoholi kuritarvitamist, pöörduda vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtule ravivajaduse hindamiseks ning vajadusel läbida alkoholivastane ravikuur. 2 1-24-4791 Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsjale makstud tasu 146,40 eurot ja 197,64 eurot, kokku 344,04 eurot. A R’le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: 1) lõpetada kriminaalasjas menetlus A R suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu; 2) määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata A R’le kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest: 1) Maksta riigituludesse 1000 eurot, 2) hüvitada kriminaalmenetluse kulu 344,04 eurot, 3) mitte kasutada kannatanute A K ja O B suhtes edaspidi füüsilist vägivalda, 4) mitte suhelda A K ja O B’ga mitte mingil viisil, 5) pöörduda ühe kuu jooksul kohtumääruse tegemisest vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtule ravivajaduse hindamiseks ning vajadusel läbida alkoholivastane ravikuur. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on põhjendatud. A Rt süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Seaduses ette nähtud karistus, s.o väiksem sanktsioonimäär viitab juba väiksemale süüle. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi.
lg 2 p 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks 3 1-24-4791 maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. DVD-plaadid asuvad ja jäävad kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud. Kriminaalmenetluse kuluks on määratud kaitsjale makstud tasu 164,40 eurot ja 197,64 eurot, kokku 344,04 eurot. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud kriminaalmenetluse lõpetamisel A R’le pandavate kohustustega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks A R suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
S § 121 lg 1 järgi ja määrab A R’le prokuröri taotluses märgitud kohustused, millede täitmise tähtajaks on kuus kuud käesoleva määruse tegemisest.
lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.