(alates 01.01.2015
lg 1) järgi, E.V süüdistuses
(alates 01.01.2015
lg 1), § 200 lg 2 p 8,9, § 136 lg 1, § 120 (alates 01.01.2015
lg 1) järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit Süüdistatav Valeri Minajev Viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 36401073714, määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: - 28.11.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
§ § 199 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,
lg 1, § 117 lg 1
Tõkendit ei ole kohaldatud. Kannab karistust kohtuotsuse nr 1-145681 alusel alates 28.11.2014. Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov E.V Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, xxx Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. Tõkend - vahistamine, vahistamise algus alates 20.05.2014 Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova 1 1-14-9464 Kohtuistungi toimumise aeg 13.10.2015, 14.10.2015, 15.10.2015, 20.10.2015, 21.10.2015, 27.10.2015, 22.12.2015, 20.01.2016, 18.02.2016 RESOLUTSIOON Tunnistada Valeri Minajev süüdi
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi ning mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.11.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistusega – 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva - ning mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Valeri Minajevile liitkaristuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.11.2014 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust ning ärakandmisele kuulub 12 (kaksteist) aastat 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 20.05.2014 kuni 27.11.2014, s.o 6 (kuus) kuud 8 (kaheksa) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 12 (kaksteist) aastat, 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2016. Kui 28.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14-5681 Valeri Minajevile mõistetud karistuse kandmise tähtaeg saabub enne käesoleva otsuse jõustumist, kohaldada Valeri Minajevi suhtes tõkendina vahistamist alates tema vabanemise hetkest. Tunnistada E.V süüdi
(alates 01.01.2015
Tunnistada E.V süüdi
lg 2 p 8, 9 ja § 136 lg 1 järgi ning kohaldades
Tunnistada E.V süüdi
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel E.V-le liitkaristuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 20.05.2014. E.V-le valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Asitõendid: Sündmuskohalt leitud ja ära võetud - valge käepidemega nuga, suitsukonid, pitsid, lusikas, pudelid „BF“ ja „Lida“, musta värvi käepidemega nuga, ehitusnuga, tass, nööp - kuuluvad 2 1-14-9464
MS § 126 lg 3 p-st 4 juhindudes hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Valeri Minajevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot; pool surnu ekspertiisi nr 14E-IDS0016/126 tegemise kulust, so 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot, osa DNA-ekspertiisi nr 14E-GE0712 tegemise kulust, so summas 4474 (neli tuhat nelisada seitsekümmend neli) eurot ja 50 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Oleg Goršklajovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 643 (kuussada nelikümmend kolm) eurot ja 44 senti, kaitsja Oleg Goršklajovi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 2256 (kaks tuhat kakssada viiskümmend kuus) eurot. Jätta riigi kanda kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr E-3-E14 tegemise kulu summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ning ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi nr 12 tegemise kulu summas 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot. Määrata, et Valeri Minajevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 8574,94 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700020883 ning selgitus „Valeri Minajev, 1-14-9464, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista E.V-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, pool surnu ekspertiisi nr 14E-IDS0016/126 tegemise kulust, so 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot, osa DNA-ekspertiisi nr 14E-GE0712 tegemise kulust, so summas 4474 (neli tuhat nelisada seitsekümmend neli) eurot ja 50 senti, sõrmejäljeekspertiisi nr 14E-SS0084 tegemise kulu summas 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot ja 72 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 1944 (üks tuhat üheksasada nelikümmend neli) eurot. Jätta riigi kanda ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 50 tegemise kulu summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot. Määrata, et E.V on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 8630,22 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700020896 ning selgitus „E.V , 1-14-9464, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse 3 1-14-9464 seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 07.aprillist 2016. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (st alates 06.aprillist 2016), vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 1.Valeri Minajev on antud kohtu alla süüdistatuna
(alates 01.01.2015 jõustunud
redaktsioonis § 113 lg 1) järgi ning E.V süüdistatuna
(alates 01.01.2015.a jõustunud
lg 1) järgi selles, et ajavahemikul 05.05.201406.05.2014.a täpselt tuvastamata kellaajal viibides Narvas aadressil xxx asuvas korteris, tegutsedes isikute grupis lõid ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tülis ühiselt ja kooskõlastatult Xxxile korduvalt jalgade ja kätega erinevatesse kehapiirkondadesse, põhjustades sellega Xxxile valu ja tekitades talle marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol, mõlemal pool rindkerel ja kõhu eesseinal, mõlemal pool üla- ja alajäsemetel. Seejärel lõi Valeri Minajev noaga Xxxile kaela ja parema õlaliigese piirkonda, tekitades sellega pindmised lõikehaavad kannatanu kaela ja parema õlaliigese piirkonnas, samuti lõi Valeri Minajev kaks korda Xxxile rindkere piirkonda, millega tekitas Xxxile kaks paremasse rindkereõõnde tungivat torke-lõikehaava paremal pool rindkerel parema kopsu ja aordi vigastustega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verirind, verisüdamepaun ning arenes välja südame tamponaad ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tulemusena kannatanu selles korteris suri 1.1
kohaselt on karistatav teise inimese tapmine.
(kuni 31.12.2014 redaktsioonis) näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kvalifitseerivate tunnuste puudumisel on sama tegevus alates 01.01.2015 karistatav
1.2 Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 09.05.2014 leiti Narvas, xxx asuvast korterist Xxxi surnukeha (1kd, tl 1-40). Sama protokolli pinnalt on tuvastatav, et leidmise hetkel olid surnukehal vägivalla tunnused – nähtavad torkehaavad, verevalumid, vere jäljed. Surnukeha lebas põrandal, ilma riieteta ning oli tekiga kaetud. Kohtueksperdi arvamusest tulenevalt saabus Xxxi surm vähemalt 5-6 päeva enne lahangu teostamist (1kd, tl 45-53). Kuna aktist nähtuvalt alustati ekspertiisi 13.05.2014, siis pidi Xxxi surm saabuma enne 08.05.2014. Eksperdi arvamusega on tuvastatuid, et Xxxil oli hulgaliselt
põhikoosseisu tunnused – otsese tahtlusega kannatanule tervisekahjustuse tekitamine. Kuna aga peksmises osales kaks isikut ühe vastu, oli kannatanule tekitatud valu ja vigastused kogumis oluliselt suuremad ning kannatanu võimalus vastupanu osutada sisuliselt välistatud. Nende löökide tulemusel ei tekitatud aga kannatanule raskeid tervisekahjustusi, mistõttu on nende näol tegemist kehavigastustega
Vastavaid tegusid toime pannes tegutsesid süüdistatavad
Süüdistatavate poolt kannatanu löömine toimus lühikese ajavahemiku jooksul, sisuliselt üheaegselt või vahetult üksteisele järgnevalt. Seega on ilmne, et välise teopildi alusel jääks kõrvaltvaatajale mulje, et kannatanu peksmine toimus kahe süüdistatava poolt ühiselt. Nende tegevus oli suunatud Xxxile tervisekahjustuste tekitamisele, mõlemad neist valitsesid tegu ning eeldasid, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub mõlemast toimepanijast. Kumbki ei teinud takistusi teise kaasosalise liitumisele ega üritanud seda lõpetada. Mõlemal oli võimalus kaklusesse mitte sekkuda või sekkuda selleks, et hoida ära teise süüdistatava poolt kannatanu löömist või löömise jätkamist. Kui ka algselt asus E.V üksi kannatanut lööma, siis hiljem oli tegemist kannatanu peksmisega E.V ja Minajevi poolt grupis. Riigikohtu praktika kohaselt vastutab üks isik teise poolt faktiliselt tehtu eest nii nagu ta oleks seda ise teinud. Seega kannatanu peksmisega täitsid nii Minajev kui E.V kannatanule grupis tervisekahjustuse tekitamise kuriteokoosseisu tunnused. 1.21 Kõikide sündmuskohal viibinud isikute ütlustest nähtuvalt järgnes rusikate ja jalgadega peksmisele koheselt kannatanu noaga löömine. Ütlused erinevad aga osas, kes kannatanut noaga lõi. Lähtudes eelkõige Minajevi enda poolt Xxxle ja Xxxile avaldatud kuriteo omaksvõtust ning Xxx ütlustest ning muudest eelpool käsitletud asjaoludest, loeb kohus tõendatuks, et kannatanul olnud torke-lõikehaavad (sh kaks haava, mis põhjustasid kannatanu surma) tekitas Minajev. Tunnistaja Xxx ütluseid ei saa kõnealuse fakti osas arvestada, kuna ta oma sõnul ei näinud vahetult, kes kannatanut noaga lõi ning lisaks on tema ütlused Minajevi toas paiknemise osas vastuolus muude tõenditega. Samas nähtub aga Xxx ütlustest, et Minajev lausus sündmuste käigus, et „meile meeldib tappa“. Sellise fraasi kasutamine kinnitab üheselt, et Minajevil oli tahtlus kannatanut tappa. Selline avaldus haakub oma iseloomult Minajevi käitumisega Xxx ja Xxxi juuresolekul, st tapmise toimepanemisega uhkustamisega. Seega pole põhjust arvata, et Xxx on selle fraasi ise välja mõelnud. Samuti viitab noa kasutamisele Minajevi poolt see, et just Minajev oli isikuks, kes vahetult pärast kannatanu löömist andis noa Xxxle puhtaks pesemiseks. Ei ole kuigi usutav, et olles näinud või muul viisil tajunud kuidas isik tapab noaga teist inimest, läheks keegi seda nuga kohe enda kätte võtma, et korraldada selle edasist puhastamist. Iga mõistlik inimene väldiks taolises olukorras tapmise vahendiks oleva eseme puutumist, et mitte jätta sellele enda sõrme või DNA jälgi. Kaudse tõendina arvestab kohus ka fakti, et Minajev on varasemalt juba osalenud teise inimese surma põhjustamises (tl 134-149). Kõike eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kannatanu surma põhjustanud vigastused - torke-lõikehaavad tekitas just Minajev lüües konflikti käigus kannatanut korduvalt kaasas olnud noaga rindkere piirkonda, samuti kaela ja õla piirkonda ning põhjustas rindkere piirkonda löödud haavadega kannatanu surma. Taolist järeldust ei kummuta ka asjaolu, et Minajevi parem käsi oli haige. Minajevi enda sõnul oli tal käsi haige 2013.a kevadest ning seega oli ta tapmise ajaks harjunud ning omandanud vilumuse sooritada oma igapäevaseid toiminguid vasaku käega. Kuna puuduvad andmed, et Minajevi vasak käsi olnuks samuti haige, siis ei ole teada ühtki asjaolu, mis välistaks vasaku käega kannatanu (noaga) löömise. 11 1-14-9464 Seega on Minajevi tegevuses tuvastatud
§-s 113 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste esinemine ning see hõlmab ka eelnenud
1.22 Surnu ekspertiisiakti kohaselt oli üks surma põhjustanud haav ligikaudu 4cm ja teine 8-9 cm sügavune. Taoliste haavade tekitamiseks peavad noalöögid olema sooritatud märkimisväärset jõudu rakendades. Löömisel kasutatud suur jõud ja ka olustik, milles löömine toimus (ühine suures koguses alkoholi tarbimine, kaklus) on iseloomulik äkilises vihahoos käitumisele. Neil asjaoludel on kohus veendunud, et tegemist oli tahtliku vigastuse tekitamisega. Lüües korduvalt tugevajõuliselt kannatanule noaga rindkere piirkonda, kus teatavasti asuvad sellised elutähtsad organid nagu süda ja kopsud, pidi Minajev mõistma ja vähemalt möönma, et ta võib taolise vigastuse tekitamisega põhjustada kannatanu surma. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud seisukohta (RKKKo 3-1-1-128-06), et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Antud seisukoha järgi, saab välisele teopildile tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kohus leiab, et teist inimest korduvalt tugevajõuliselt noaga rindkere piirkonda lüües pidi Minajev võimalikuks pidama mis tahes tagajärje saabumist, sh surma saabumise võimalust. Arvestades siinkohal ka Minajevi poolt sündmuskohal öeldut, et „meile meeldib tappa“ ning hilisemat tapmisega uhkustamist, leiab kohus, et Minajev sooviski kannatanu surma ning seega on ta tapmise toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. 1.23 E.V osas ei ole tuvastatud, et tema tahtlus kannatanu peksmises osalemisel oleks hõlmanud ka kannatanu tapmist. Samuti ei kajasta talle esitatud süüdistus tapmise toimepanemise faktilisi asjaolusid ning seetõttu tuleb E.V tegevus kvalifitseerida
(alates 01.01.2015
1.24 Kohtu hinnangul ei ole antud kriminaalasjas tuvastatud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Viimast kinnitavad üheselt E.V suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriline ekspertiis (tl 98-100) ja Minajevi suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogilise kompleksekspertiis (tl 197-201). Minajevi suhtes oli kohtueelses menetluses teostatud ka kohtupsühhiaatriline ekspertiis (tl 92 -97), kuid nimetatud tõendit ei saa kohus lugeda usaldusväärseks tõendiks, kuna selles kajastuvad järeldused on osaliselt vastuolus kohtumenetluses kogutud muude tõenditega ja ka ristküsitlusel ei osanud ekspert kõiki oma järeldusi piisavalt selgitada ja põhjendada. Eelkõige on arusaamatu, millest lähtuvalt on ekspert järeldanud, et Minajev oli teo ajal raskes alkoholijoobes ja segasusseisundis. Kohtus toimunud ülekuulamisel mäletas Minajev toimunut väga selgelt ja andis küsimustele täiesti adekvaatseid ning läbimõeldud vastuseid. Miski tema käitumises kogu kohtumenetluse ajal ei viidanud sellele, et ta ei pruukinud konflikti ajal saada aru, mis sündmuskohal toimub ning enda käitumist sealjuures juhtida. Eeltoost lähtuvalt on kohus seisukohal, et mõlemad süüdistatavad olid Xxxi löömise ajal võimelised aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima. 12 1-14-9464 2. E.V-le on
lg 2 p 8, 9 ja § 136 lg 1 järgi esitatud süüdistus ka selles, et ta sisenes 14.05.2011.a kella 22.20 paiku korteri valdaja Xxxi tahte vastaselt aknaava kaudu Narvas, aadressil Xxx asuvasse korterisse, seejärel pani noa Xxxile kõri juurde ning ähvardas Xxxi, et viimane oleks vaikselt, muidu lõikab ta tema läbi, seejärel sundis ta kannatanu lahti riietuma, sidus kannatanu käed selja taha kinni, samuti sidus kinni Xxxi jalad ning võttis korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xxxile kuuluva muusikapleieri maksumusega 5 eurot, kaks paari pükse kogumaksumusega 10 eurot, kaks T-särki kogumaksumusega 10 eurot, külmkapist erinevaid toiduaineid kogumaksumusega 15 eurot ning liitrilise purgi jahvatatud kohvi maksumusega 10 eurot, erinevaid habemeajamise tarvikuid maksumusega vähemalt 7 eurot, kokku seega Xxxile kuuluvat vara vähemalt 57 euro väärtuses, ulatas korterist ära võetud esemed aknast välja õues ootavale tuvastamata isikule ning lahkus korterist. Lisaks heidetakse E.V-le
(01.01.2015.a jõustunud
lg 1) järgi ette, et viibides 24.05.2011.a kella 17.30 paiku Narvas, aadressil Xxx asuva maja juures, vahetult peale seda, kui Xxx oli teinud E.V-le märkuse seoses sellega, et E.V oli koputanud Narvas aadressil Xxx asuva korteri aknale, võttis välja noa ja ähvardas sellega Xxxi liikudes kiiresti nuga käes hoides ja selle teravikku Xxxi poole suunates Xxxi suunas. Xxxil oli alust karta, et E.V võib temale tekitada tervisekahjustuse, kuna E.V oli teda ka 14.05.2011 kella 22.20 paiku noaga ähvardanud ning selle temale kõri juurde asetanud ja seetõttu jooksis Xxx E.V juurest minema. 2.1
lg 2 p 8, 9 kohaselt on karistatav võõra vallasasja äravõtmine vägivalda kasutades sissetungimisega ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades.
lg 1 järgi on karistatav teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine.
sätestab vastutuse tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 2.2 Kannatanu Xxx on kõnealuste sündmuste kohta öelnud (15.10.2015 protokoll), et 14.05.2011.a elas ta Xxx, oma õe Xxxkorteris. Korter on esimesel korrusel ja sel ajal oli üks aken katki, aknale oli riie ette löödud. Õhtusel ajal, umbes 22.20 paiku, tuli üks mees (osutab E.V-le) katkise akna kaudu korterisse. Tal oli nuga käes. Kannatanu üritas teda korterist välja lükata, aga ei õnnestunud. Mees pani talle noa kõri lähedale ja ütles „ole vait, muidu lõikan su läbi“. Seejärel käskis mees tal riided ära võtta, pani kannatanu voodile pikali ja sidus käed ja jalad kinni. Mees nõudis talt raha ja mobiiltelefoni ning hakkas korterist otsima väärtuslikke esemeid. Ta võttis kaasa pleieri, riidekapist kaks paari sortse, kaks T-särki. Siis läks kööki ja võttis külmikust kõik ära ning riiulilt kohvi. Lisaks oli kadunud habemeajamise ja hügieenivahendeid. Ära võetud esemete väärtus oli kokku umbes 50 eurot. Mees pani asjad kotti ja andis aknast kellelegi, öeldes sealjuures „hoia“. Kannatanule tundus, et mees tunneb ta õde, sest ta ütles, et ootavad teda, äkki temal on raha ja mobiiltelefon. Mõned minutid hiljem ütles siiski, et ei hakka ootama ja ronis välja. Kannatanu nägi sama meest uuesti 24.05.2011, kui ta koputas koos kahe mehega tema aknale. Majale lähenedes ütles kannatanu mehele, et ta lahkuks, muidu helistab politseisse, kuid mees võttis noa välja, liikus noatera kannatanu suunas hoides kannatanu poole. Kannatanu tundis oma elu ja tervise pärast hirmu ning jooksis kiiresti politseisse. 2.3 E.V on oma ütlustes tunnistanud läbi akna kannatanu korterisse tungimist, kannatanu käte kinni sidumist ning korterist erinevate esemete kaasa võtmist. Korterisse minnes oli tal nuga käes. Kuid ta ei ole kannatanut noaga ähvardanud, ainult sõnadega. Samas kohtueelses menetluses on ta öelnud, et ähvardas kannatanut pussitada kui politsei kutsub. Ta läks kannatanu korterisse, kuna tahtis süüa. Ta elas sel ajal rongijaamas ning elamiseks mingeid vahendeid polnud. Ta sidus kannatanu kinni, et ta ei saaks politseisse minna, kuid ta ei 13 1-14-9464 sidunud tugevalt. Samuti eitab E.V asjaolu, et käskis kannatanul riided seljast võtta ja et keegi ootas teda korteri akna all. Enda sõnul oli ta sündmuskohal üksi. Kohtueelses menetluses on aga E.V öelnud, et oli koos Valeraga. Vastuolu ei osanud E.V kuidagi selgitada. Nuga, mis tal kaasas oli, kuulus Valeri Minajevile. Masing ei tunnistanud ka kannatanu hilisemat ähvardamist ning eitas kannatanuga pärast röövi kohtumist. Samas möönis ta, et ei pruugi alkoholijoobe tõttu seda lihtsalt mäletada. 2.4 Tunnistaja Xxx kinnitab kannatanu ütluseid korteri ning katkise akna osas. Samuti on vend talle rääkinud, et korterisse tungis meesterahvas, kes sidus ta kinni ning võttis mingeid esemeid ära. Hiljem ta sai teada, et see mees oli Mait. Tunnistaja rääkis sellest Maiduga ning Mait vestluse käigus tunnistas, et tungis korterisse ja palus vabandust. Tunnistaja on hiljem mõned korrad Maidule süüa pakkunud, kuna tal ei olnud midagi. 2.5 Ka tunnistaja Xxx on andnud ütluseid (tl 151-156), mille kohaselt on Mait talle jutuajamise käigus tunnistanud, et tungis sisse Xxx korterisse, kui seal viibis viimase vend Sergei. 2.6 Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on antud juhul tegemist olukorraga, kus ainsateks otsesteks tõenditeks on kannatanu ja süüdistatava ütlused. Lisaks saab kaudsete tõenditena arvestada KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel tunnistajate Xxx ja Xxxi ütluseid, kuna mõlema tunnistaja sõnul on süüdistatav nendega toimunud jutuajamistes tunnistanud kannatanu suhtes röövimise toimepanekut. 2.7 Kannatanu ja süüdistatava ütluseid võrreldes ilmneb, et suures osas on need kattuvad. Nii ei ole antud juhul vaidlust selles, et E.V tungis 14.05.2011 õhtul katkise akna kaudu kannatanu kasutuses olnud Xxx asuvasse korterisse. Sidus korteris olnud kannatanu kinni, et viimane ei saaks minna politseisse ning võttis korterist kaasa erinevaid esemeid, sh toiduaineid. Kõiki neid asjaolusid on E.V tunnistanud kohtus antud ütlustes ja ka tunnistajate Xxx ja Xxxaga toimunud vestlustes. Kannatanu ja E.V poolt kohtus antud ütlused erinevad aga küsimustes, kas E.V ähvardas 14.05.2011 korteris olles ja 10 päeva hiljem Xxx maja juures kannatanut noaga, kas ta sidus lisaks kätele kinni ka kannatanu jalad, kas tal oli röövimise toimepanemisel kaasosaline, kes ootas akna all ning kas E.V käskis kannatanul riided seljast võtta. 2.8 Kannatanu on kogu menetluse kestel andnud järjepidevaid ning sisuliste vastuoludeta ütluseid. Samuti ei ole tuvastatud ühtki muud asjaolu, mis annaks alust arvata, et ta ei räägi tõtt ning üritab mingil põhjusel anda E.V suhtes valeütlusi. Samas E.V ütlustes esineb hulgaliselt vastuolusid nii kohtumenetluses antud ütlustes kui ka kohtus ning kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Nii on ta näiteks kohtueelses menetluses tunnistanud, et ähvardas korteris olles kannatanut noaga ning jaatanud kaasosalise olemasolu. Kohtus on ta aga mõlemat asjaolu eitanud. Arvestades lisaks eelnevale ka punktis 1.4 nimetatud asjaolusid, leiab kohus, et E.V ütluseid ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks, mistõttu ei saa faktiliste asjaolude tuvastamisel neile tugineda, kui puuduvad muud tõendid, mis tema öeldut toetaks. Neil asjaoludel lähtub kohus järelduste tegemisel eelkõige kannatanu ütlustest ning loeb nende põhjal tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tungis E.V läbi katkise akna kannatanu elukohta, seda hoolimata kannatanu vastupanust. Pannes kannatanule noa kõri lähedale, ähvardas kõri läbilõikamisega kui kannatanu vait ei ole. Käskis seejärel kannatanul riided ära võtta ning sidus voodis pikali oleval kannatanul käed ja jalad kinni. Otsis korterist väärtuslikke esemeid ning võttis kaasa muusikapleieri, kaks paari pükse, kaks T-särki, 14 1-14-9464 erinevaid toiduaineid ja habemeajamise tarvikuid, kogusummas ligi 50 eurot. Korterist lahkudes jättis ta kannatanu kinniseotuna sündmuskohale. 2.9 Taoline tegevus vastab
lg 2 p 8,9 objektiisetele tunnustele - võõra vallasasja äravõtmine, mis on pandud toime sissetungimisega (läbi akna kannatanu tahte vastaselt tema korterisse sisenemisega) ning kasutades vägivalda ehk relvana kasutatava muu esemega (noaga) ähvardamist. Röövimise ajal kannatanu käte ja jalgade kinni sidumine ning lahkudes kannatanu kinniseotuna korterisse jätmist tuleb käsitleda ebaseadusliku vabaduse võtmisena, kuna taolise käitumisega piiras E.V oluliselt kannatanu liikumisvabadust. Mingit seaduslikku alust tal selleks ei olnud. Nimetatud seisukohta ei väära ka asjaolu, et kannatanul õnnestus hiljem iseseisvalt käed ja jalad lahti saada. Mõneks ajaks oli siiski kannatanult võetud võimalus oma elukohas vabalt ringi liikuda või minna korterist välja. Seega on E.V tegevuses tuvastatud ka
lg 1 objektiivsed tunnused – teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine. 2.10 Sealjuures oli E.Vegevus sihipärane ja planeeritud. Tema enda ütlustest tulenevalt tungis ta korterisse eesmärgiga saada süüa ning kannatanu sidus kinni selleks, et viimane ei saaks minna politseisse. See näitab, et mõlemad käitumisaktid olid pandud toime kavatsetult. Korterisse tungides oli E.V konkreetne plaan võtta sealt asju, mis on söödavad või mille arvelt saaks süüa osta. Sissetungimist takistanud kannatanu vastupanu murdmiseks ähvardas ta kannatanut noaga. Ka see oli teadlik tegevus kantuna soovist tekitada kannatanus piisavat hirmu, mis sunniks loobuma edasisest vastupanust. Samal põhjusel ning politsei kutsumise vältimiseks sidus ta kannatanu kinni. E.V eesmärgiks oligi piirata kannatanu liikumisvabadust selleks, et ta ei saaks abi kutsuda ega politseisse pöörduda. 2.11 Kannatanult vabaduse võtmine oli üheselt seotud röövimisega. See oli pandud toime röövimise hõlbustamiseks, et kannatanu ei saaks röövimise ajal minna korterist välja abi otsima. Ka ajaliselt on nende tegude toimepanemise aeg kattuv. Seega on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus E.V pani toime sisuliselt ühe teo, millega täitis kahe erineva süüteokoosseisu tunnused, st ideaalkonkurentsiga. 2.12 Seonduvalt
järgi esitatud süüdistusega märgib kohus, et kuni 31.12.2014 kehtinud
ja käesoleval ajal kehtiva
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnusteks on esiteks ähvardamistegu ning teiseks alus karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamistegu võib olla nii verbaalne ähvardus kui ka konkludentne väljendus. Kõnealusel juhul on süüdistuse esemeks just viimane. Olukorda, kus vahetult pärast kannatanu poolt süüdistatavale esitatud pretensiooni lõpetada tema aknale koputamine, alustab süüdistatav nuga käes hoides kannatanu suunas liikumist, tuleb käsitleda tegevusena, millest igale kõrvaltvaatajale ja ka pretensiooni esitajale jääb mulje, et süüdistatav kavatseb kannatanut noaga lüüa, kui viimane pretensioonide esitamist ei lõpeta. Teise inimese noaga löömise tagajärjeks on igal juhul tervisekahjustus, halvemal juhul ka surm. Seega peab taolist ähvardust käsitlema tervisekahjustuse tekitamise või tapmisega ähvardamisena
2.13 Antud juhul on tuvastatud, et 10 päeva enne väidetavat ähvardustegu, pani E.V sama kannatanu suhtes noa ähvardusel toime röövimise ning võttis talt sealjuures alusetult vabaduse. Nähes taaskord süüdistatavat, kes hoiab käes nuga ning liigub sellega kannatanu suunas, on ilmne, et kannatanu tundis taolises olukorras ohtu oma tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. 15 1-14-9464 Eelnevast tulenevalt on usutavad kannatanu ütlused, et ta tajus süüdistatava tegevust reaalse ähvardusena. Taoliseks järelduseks annab eelkõige alust kannatanu käitumises väljendunud ohutunne, millest ajendatuna ta jooksis kojumineku asemel oma elukohast eemale, politseisse. Kuigi E.V eitab kõnealuse teo toimepanemist on neil asjaoludel kohtu hinnangul tuvastatud E.V tegevuses
(alates 01.01.2015
2.14 Ka E.V ise pidi väga hästi mõistma, et kannatanul on põhjust karta tema ähvarduste täideviimist. E.V võttis kannatanu nähes välja noa ja liikus noaga kannatanu suunas üksnes selleks, et saavutada seeläbi kannatanu poolt pretensioonide esitamise lõpetamine. Seega ilmselgelt oli tema käitumise eesmärk noaga tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise abil saavutada kannatanus hirmutunde tekkimine. Nimetatust lähtuvalt on kohus seisukohal, et E.V tegutses kannatanu ähvardamisel kavatsetult. Seega on E.V tegevuses tuvastatud lisaks
Karistus 3. Karistusseadustik näeb § 113 (alates 01.01.2015
lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. 2011.a kehtinud
Alates 01.01.2015 kehtiv
lg 1 näeb maksimaalse vangistusena ette kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 p-le 8, 9 vastav tegu on karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
(alates 01.01.2015
3.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi, isikute süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatavate isikut ning õiguskorra kaitsmise huve. 3.2 Minajevi osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad. E.V puhul tuleb kergendava asjaoluna arvestada, et ta on valdavas osas tunnistanud talle etteheidetavate kuritegude toimepanemist.
p-st 10 lähtuvalt arvestab kohus Xxxi peksmise toimepanemisel raskendava asjaoluna, et tegu pandi toime grupis. Kahekesi üht kannatanut rünnates võeti kannatanult reaalne võimalus end kaitsta ning vastupanu osutada. Seetõttu on ka teoga loodud ebaõigussisu keskmisest oluliselt suurem ja tegu väärib keskmisest rangemat hukkamõistu. 3.3 Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus Minajevi puhul arvesse, et teda on varasemalt ühel korral kriminaalkorras karistatud ning sealjuures ka raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Viru Maakohtu 28.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14-5681 mõisteti talle karistuseks vangistus 4 aastat, 11 kuud ja 28 päeva. Käesolevas kriminaalasjas Minajevile etteheidetav tapmistegu näeb
Karistuse määra osas tuleb arvestada eelnevalt nimetatud raskendavat asjaolu. Samuti Minajevi retsidiivset käitumist. Ligikaudu poolteist aastat enne Xxxi tapmist pani Minajev toime teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamise, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Ka tookord tegutses ta isikute grupis ning mõlemal juhul näitas Minajev kannatanute 16 1-14-9464 suhtes üles erilist lugupidamatust ja hoolimatust tagajärgede osas ning jättis vigastatud kannatanu või kannatanu surnukeha sündmuskohale lebama, püüdmata tagada kannatanule vajalikku arstiabi või surnukeha väärikat kohtlemist. See näitab, et ta ei hooli teiste inimeste põhiõigustest ning on oma tegudega põhjustatud raskete tagajärgede suhtes ükskõikne ega ilmuta mingit kahetsust. Neil asjaoludel peab kohus
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 12-aastast vangistust. Vastavalt
lg-le 1 ja § 64 lg-le 1 kuulub nimetatud karistus liitmisele Viru Maakohtu 28.11.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusega - 4 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus peab vajalikuks mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Minajevile liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Liitkaristusest tuleb arvata maha 28.11.2014 kohtuotsuse järgi osaliselt kantud karistus (1 aasta, 4 kuud ja 8 päeva vangistust) ning ärakandmisele kuulub seega 12 aastat, 7 kuud ja 22 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg alates 20.05.2014 kuni 27.11.2014, so 6 kuud ja 8 kaheksa päeva ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistab kohus 12 aastat, 1 kuu ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2016. Juhul kui Minajev vabaneb 28.11.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne käesoleva kohtuotsuse jõustumist, tuleb KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada käesoleva otsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks Minajevi suhtes tõkendina vahistamist alates tema vabanemise hetkest. 3.4 E.V puhul tuleb isikut iseloomustavate andmetena võtta arvesse, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Hoolimata sellest ei pea kohus võimalikuks kohaldada
, § 136 ja 121 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest kergemaliigilise karistusena rahalist karistust. E.V ei tööta ega oma ka mingeid muid märkimisväärseid sissetulekuallikaid, mille arvelt karistust täita. Lisaks sellele tuleb karistuse liigi valimisel arvesta ka asjaolu, et talle heidetakse ette mitme kuriteoepisoodi toimepanemist. Seega tegemist ei olnud ühekordse hetke emotsiooni ajel toimepandud kuriteoga vaid retsidiivse käitumisega. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Xxxi peksmises osalemise eest karistuse määra üle otsustamisel juhindub kohus
lg-st 2 tulenevalt käesoleval ajal kehtiva
lg 1 redaktsiooni sanktsioonimäärast (so kuni üheaastane vangistus), kuivõrd see on teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega (mis nägi ette kuni kolmeaastase vangistuse) võrreldes süüdistatava jaoks leebem. Nii nagu eelnevalt öeldud – karistust kergendavad asjaoluna tuleb arvestada süü tunnistamist ning raskendava asjaoluna teo toimepanemist isikute grupis. Võttes arvesse ka teo tehiolusid ning E.V teopanust peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 7-kuulist vangistust. Punktis 2.11 toodust nähtuvalt tuleb E.V poolt toimepandud röövimine ja alusetult vabaduse võtmine kvalifitseerida
lg 2 p 8,9 ja § 136 lg 1 ideaalkogumina.
lg 1 sätestab, et juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega antud juhul tuleb süüdistatavatele mõista karistus juhindudes
17 1-14-9464 Teo tehioludest (sissetungimine kannatanu eluruumi, teo hõlbustamiseks kannatanu kinnisidumine) lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on kõnealuse süüteokoosseisu kontekstis üle keskmise. Kergendava asjaoluna süü tunnistamist arvesse võttes peab kohus vajalikuks mõista E.V-le karistuseks 5-aastane vangistus.
järgi kvalifitseeritud kannatanu ähvardamise osas tuleb eelkõige arvestada, et tegu pandi toime sama kannatanu suhtes, kes oli vaid poolteist nädalat varem langenud E.V poolt sooritatud röövimise ohvriks. Seetõttu on see rikkumine väärt keskmist karistust – so 6-kuulist vangistust. Vastavalt
lg-le 1 kuuluvad nimetatud karistused liitmisele ning kohus mõistab üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg-st 1 lähtuvalt tuleb karistusaja algust arvestada E.V kinnipidamisest so alates 20.05.
MS § 126 lg 3 p-st 4 juhindudes hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 311, 313 ja 315. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Kuusik Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Ert Rahvakohtunik 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.