KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14.märts 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-8191 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Kaitsja Eduard Bulattšik (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu O.E , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 23.04.2013 ja lõpp 23.12.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.03.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta O.E vangistusest tingimisi vabastamata. enne tähtaega elektroonilise valve alla Välja mõista O.E-lt menetluskuluna riigituludesse 139,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgit usse märkida „O.E, 1 -13-8191 , menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 139,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu O.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, O.E-le ja tema kaits jale ning määruse jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.E vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. O.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.05.2014 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning § 328 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suure ndas kohus mõistetud karistust 09.12.2013 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse võrra ja mõistis lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud vangistust karistusaja algusega 23.04.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung O.E taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetava sõnul hakkab ta vabanedes elama ema juures, otsib endale töö ja teeb tõstukijuhi load ja sel juhul oleks erialast tööd kohe ka saada. Tasumata võlgadest loodab vabaneda läbi pankrotimenetluse. Avaldas, et distsiplinaarkaristustele vabandusi ja õigustusi pole, kuid elu vanglas ei ole tema jaoks, soovib ise elektroonilist valvet tõestamaks, et ta suudab õiguskuulekalt käituda. Kinnitas, et alkoholi ja narkootikumidega probleeme pole, on oma tegudest on aru saanud ja tahab naise ja tütrega koos olla, mitte vangla seinte vahel aega veeta. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad karitused, sealhulgas šokivangistus ei ole O.E-le mõju avaldanud ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas . Prokurör juhib tähelepanu ka arvukate distsiplinaarkaristuste olemasolule ning kinnipeetava kõrgohtlikkusele. Prokuröri hinnangul kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asj aolud (õppimine, töötamine jne) ei ole piisavad õigustamaks O.E vabastamist käesoleval . ajal Kaitsja oli seisukohal, et O.E on vangistuses viibides asunud paranemise teele, kuna näeb elu positiivselt, töötab ja tegeleb aktiivselt spordiga, taotleb ise endale elektroonilist valvet ning väärtustab oma last ja elukaaslast. Distsiplinaarkaristuste ja ohtlikkuse määra osas on kaitsja hinnangul tegemist vangla negatiivse hoiakuga O.E suhtes. Kaitsja toetab O.E ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.E käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on seitse kehtiv at distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata . Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, va nglas kannab karistust kolmandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, kuna puudub vägivalla komponent, kuid toimepanemise põhjus ja viis on samad – majandusliku kasu saamise eesmärgil vargused ja sissemurdmised nii grupis kui ka üksinda. Lisandunud on ka põgenemine vahialusena. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjär gselt elama ema juurde üürikorterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks . Kodukülastuse käigus on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanikud on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses peale ema ka veel elukaaslane ja tütar. Ema on valmis poega esimesel ajal pärast vabanemist majanduslikult toetama, samas on märgitud, et kinnipeetava ema elab sisuliselt riigipoolsetest sotsiaaltoetustest ning võlg nevus üürikorteri eest on umbes 500 eurot. Seega on kinnipeetava ema majanduslik olukord raske. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, seega puudub ka garanteeritud sissetulek. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Olukorras, kus kinnipeetav on kuriteod toime pannud rahalise kasu saamise eesmärgil soovides omada materiaalselt külluslikku eluviisi, ei ole töökoha puudumisel kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Vähetähtis pole ka asjaolu, et 02.11.2015 Pärnu Maakohtu määrusega lõpetati füüsilise isiku O.E (pankrotis) pankrotimenetlus pankrotiseaduse § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu ningti algata füüsilisest isikust võlgniku O.E kohustustest vabastamise menetlus. Kinnipeetava enda hinnangul on tema kriminaalne käitumine seotud seltskonna mõjuga, omab palju kriminaalkorras karistatud sõpru ja tuttavaid. Isik on mõjutatav, kuna kuriteod on sageli toime pandud grupis. Samas on kinnipeetav ka ise teisi negatiivselt mõjutanud, oskab hästi manipuleerida. 3 Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on hõivatud majandustöödel ning läbis põhikooli 8-nda klassi. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja oht seisneb vägivalla kasutamises. Ohu realiseerumine on kõige tõenäolisem siis, kui tekivad/taastuvad kriminaalsed suhted, isik tarbib sõltuvusaineid ja/või tema majanduslik olukord on raske. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid 3602,48 eurot, võlgadest vabastamise menetlus kestab, töökoht puudub ning iseseisva majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ja isikut iseloomustab soov elada materiaalselt külluslikult. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav käitunud riskivalt ja hoolimatult, kuid seda täiesti läbimõeldult ja planeeritult, ühiskonnas kehtivate reeglite osas on ignorantne. Oskus mõista teiste inimeste seisukohti on nõrk, puudub kogemus positiivsete eesmärkide seadmisest ja saavutamisest. Kinnipeetav on varem ühel korral olnud kriminaalhooldusel ning pani siis katseajal toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus on ka seisukohal, et O.E puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4