1-14-9464/127

1 Kriminaalasi nr 1-14-9464 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-9464 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 20.05.2014 ja lõpp 20.11.2019 RESOLUTSIOON Vabastada I.G temale Viru Maakohtu 06.04.2016 otsusega nr 1-14-9464 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata I.G-le katseaeg kuni 20.11.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada I.G katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 Kohustada I.G katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Määrata I.G kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada I.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.G kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 06.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9464 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 8,9 ja § 136 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust ja tunnistati süüdi KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti I.G-le liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 20.05.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda. Soodusteguriks võib nimetada alkoholi tarvitamist. Isik on töötanud pidevalt koristajana, muid tegevusi ei ole talle individuaalses täitmiskavas määratud, kuna xxxx tõttu ei ole ta võimeline läbima programme ja individuaalseid vestlusi. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 4 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel 8 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanavanemate ja vennaga aadressil xxxx. Peale vanavanemate surma on eramu väga halvas seisukorras. Vabanemisjärgselt soovib isik elama minna xxxx. Ühiselamu juhataja I K sõnul on isikul võimalik nimetatud ühiselamus elada.
3. klassi lõpetas kinnipeetav Iisaku internaatkoolis, mis tema sõnul oli õpiraskustega õpilastele. Enda sõnul peale põhihariduse omandamist enam õppima ei läinud, kuid varasema riskihindamise andmetel jättis
4. klassi pooleli, kuna polnud midagi huvitavat tema jaoks ja hea õpetaja lahkus töölt. Isik eriala omandanud ei ole ning õpiraskuste tõttu ei ole ta selleks ka võimeline. Ametlikult ei ole isik kunagi töötanud, on teinud lihtsamaid juhutöid. Töötukassas ei ole isik arvel olnud. Kinnipeetav sai xxxx eurot töövõimetuspensioni ja elas peamiselt sellest. Vallast abi palunud ei ole. Kui raha oli, siis tarvitas isik alkoholi tuttavate ja 3 võõrastega kuni pension otsa sai. Vahepeal oli ka ilma rahata. Kuriteod ei olnud otseselt sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, pigem alkoholijoobes olles ja teiste isikute mõjutusel. Samas on isikut korduvalt karistatud KarS § 218 alusel, seega ohtlikkust ja uue kuriteo sooritamise riski ei saa siiski välistada. TÄITISe andmetel on isikul maksmata rahalisi nõudeid. Kinnipeetavale meeldib teha füüsilist tööd ning olla pidevalt tööga hõivatud. Vabanemisel isikul kindel töökoht puudub. Kinnipeetava isa on surnud, ema elab rahvastikuregistri andmetel xxxx ning tal on peale I.G veel 7 last. Abielu M A on lahutamata, kuid suhted katkesid kinnipeetava sõnul juba xxxx. aastal. Lapsi kinnipeetaval ei ole. I.G tutvus juhuslike inimestega ja tarbis alkoholi, mis viis kuriteoni. Kinnipeetav on väga mõjutatav. Kui raha on, siis on ka nn "sõpru" ümber, kes pärast raha otsa lõppemist kaovad kuni järgmise raha saamiseni. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Alkoholi hakkas isik tarbima 15-aastaselt. Enne vangistust tarbis alkoholi pensionipäevast alates nii kaua kuni raha otsa lõppes, peamiselt viina ja õlut. Väärteod (KarS-i järgi) ja vägivaldne kriminaalkuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Karistatud on isikut ka AS rikkumise eest väärteokorras 4 korral. Kinnipeetava sõnul viibis ta aastatel 2010-2012 Narvas sõltlaste rehabilitatsioonikeskuses, kus tegi tööd. Peale seda, kui tuttavad sealt lahkusid, naases ka ise koju ja teiste mõjutusel hakkas jälle alkoholi kuritarvitama. Narkootikume isik ei tarvita. Kinnipeetava sõnul kukkus ta xxxx teise korruse aknast alla, saades peapõrutuse ja seljavigastuse. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul xxxx ja ta vajab juhendamist keerulisemates olukordades. Samuti on isikul xxxx probleemid, ta saab ravi ja see jätkub. Isikul on xxxx tõttu igapäevaelus keerulisemates olukordades kohanemisraskusi, ta kurdab ärevust ja rahutust. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on I.G-le määratud xxxx puue xxxx ja töövõimetuspension xxxx. Kuriteod ei ole otseselt seotud isiku xxxx, pigem on kinnipeetav teiste isikute poolt väga mõjutatav, eriti alkoholijoobes olles. Eneseväljendusoskus on kesine, vastab küsimustele lühilausetega. Impulsiivsus väljendub mõtlematutes tegudes (ilma lubadeta juhtimine ja avarii põhjustamine, tutvuste loomine alkoholijoobes võõraste inimestega). Kinnipeetav ei mõtle oma tegevusi läbi, ei ole võimeline neid seletama. Puuduvad probleemilahendusoskused. Isik vajab igapäevaste oluliste otsuste tegemisel juhendamist. Kinnipeetava eesmärk on teha tööd, kuid selle leidmine on raskendatud ja ilmselt vajab ta toetamist, koostööd KOV-ga. Isikul on olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Ta teab, et selleks on vajalik loobuda alkoholi tarvitamisest ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest. Kinnipeetav vajab tugiisikut, kes suunaks teda ja aitaks teha õigeid otsuseid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla I.G vabastamist ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.G tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni 20.11.2019 ning kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi. I.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheb elama ühiselamusse xxxx. Tema lähedasteks isikuteks on õde ja vend, kes elavad xxxx. Vangistuse ajal on ta õega suhelnud telefoni teel. Juhul, kui tal oleks materiaalset abi vaja, siis õde ja vend on nõus teda aitama, kuid teda enda juurde elama võtta ei ole neil võimalik. Emaga on igasugune side kadunud. Kui ta oli väike, siis ema jättis ta maha. Alles nüüd iseloomustusest sai ta teada, et isa on surnud. Enne vangistust elas ta koos vanavanemate ja vennaga xxxx. Vanavanemad on surnud, ta käis nende matustel. Vend elab 4 nüüd xxxx ühikas. Ta on aru saanud, et tema suurim probleem vabaduses on alkohol ja halvad sõbrad. Kui ta välja saab, siis sõpradega ei hakka ta tegemist tegema. Ta on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma ja sõpru valima. Ta jättis ka suitsetamise maha. Kui ta välja saab, siis peab ta hakkama märkimas käima. Ta on kindel, et suudab kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Tööd teha ta oskab, vanglas on ta kogu aeg töötanud. Vabaduses tal töökohta ei ole, kuid ta otsib tööd Töötukassa kaudu. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa I.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, I.G ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.G võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus ning reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi kinnipeetavale ei ole individuaalse täitmiskava raames sotsiaalprogramme ega vestlusi määratud, sest ta ei ole võimeline neid xxxx tõttu läbima, on ta vangistuses pidevalt töötanud koristajana. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks , olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalik elama asuda xxxx asuvasse ühiselamusse, mille juhataja on kinnitanud, et isikul on võimalik seal elada. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Ametlikult ei ole ta kunagi töötanud, vaid teinud lihtsamaid juhutöid. Enne vangistust oli tema sissetulekuks töövõimetuspension. Vabanemisel on tal võimalik uuesti taotleda töövõimetuspensioni. Isikul on alkoholisõltuvus, mida ta ise tunnistab. Iseloomustusest nähtuvalt on isik varem viibinud Narvas sõltlastele mõeldud rehabilitatsioonikeskuses, kuid hakkas peale rehabilitatsioonikeskust uuest teiste mõjutusel alkoholi kuritarvitama. Kinnipeetav on teiste poolt äärmiselt mõjutatav. Kinnipeetav ei pannud kuritegusid toime otseselt majandusliku kasu saamise eesmärgil, vaid pigem alkoholijoobes olles ja teiste mõjutusel. I.G kinnitas kohtuistungil, et on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma ja sõpru valima. Iseloomustuse kohaselt puudub isikul toetav lähivõrgustik, kuid kohtuistungil avaldatu kohaselt on õde ja vend teda vajadusel valmis toetama. Kohtu hinnangul tuleks eeltoodu põhjal anda I.G-le võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on väljendanud soovi edaspidi kuritegevusest hoiduda. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vabastamist enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. 5 KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus I.G-le katseaja kuni 20.11.2019 alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik