1-18-6081/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-6081 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.T , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 30.08.2018 ja lõpp 18.09.2019 Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.04.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S.T-lt menetluskuluna riigituludesse 176,64 eurot (ükssada seitsekümmend kuus eurot 64 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99918700044210 ning selgitusse märkida „S.T , 1-18-6081, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 176,64 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu S.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, S.T-le, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.08.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6081 tunnistati S.T süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis S.T-le liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis S.T-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 19 päeva vangistust. Kohus luges S.T karistuse kandmise alguseks 30.08.
2. Kohtuotsus jõustus 07.09.
3. Viru Vangla esitas 07.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava S.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta S.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, S.T ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung S.T avaldas 23.04.2019 toimunud kohtuistungil soovi vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega. Selgitab, et ta on muutnud oma vaateid elule. Tema suhted ema ja õdedega on normaliseerunud ning nende omavahelised suhted on väga head. Tema ema ei saa teda materiaalselt küll toetada, kuid ta on töökoha saamise küsimuses helistanud oma sõpradele ja tuttavatele ning elamisvõimalusi pakub ka ehitustöökoht. Arvab, et uue elu alustamiseks oleks vaja kolme nädalat, kuid seni elaks ta ema juures. Lisab, et eriala saab kahe ja poole kuu pärast ning seejärel saaks ta asuda erialasele tööle. Ta on oma eksimusest aru saanud ning saab aru ka sellest, et kui ta peaks jälle alkoholi tarbima, siis satub ta vanglasse pikemaks ajaks. Samas saab ta ka aru, et vanglas olemine talle ei sobi ning ta tahaks elada vabaduses. Mõistab, et peab oma seltskonda muutma, sest praegusesse olukorda on viinud teda halb seltskond. Nüüd on ta vanglas olnud juba 10 kuud ning ta soovib hakata elama täiskasvanud inimese elu. S.T lisab, et tal on tütarlaps, kellel on elamispind olemas ning ilmselt saaks ta elukoha oma tütarlapse juurde. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitab, et ta on helistanud paaril korral võõrastelt telefonidelt. Kõik telefonikõned ei toimunud ühel päeval, vaid need toimusid kolme nädala jooksul. Korraldusele mitteallumise kohta selgitab, et tegemist ei olnud mitte täiesti allumatusega, vaid ta ütles või väljendas paar sõna. Ta on täitnud vanglas individuaalset täitmiskava ning oleks valmis vabanemise korral täitma kõiki kohustusi, mis talle pannakse. Esmajoones sooviks ta vabaduses leida endale töökoha. S.T kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu avaldas kohtuistungil, et kohus võiks siiski kaaluda tema kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vabastamist. S.T on noor inimene ning kõik, mis temaga on varasemalt juhtunud, on tingitud elukogenematusest. Nüüd on sattunud noor inimene vanglasse ja teatud aeg on läinud mööda. S.T on püüdnud täita kõiki temale vanglas pandud kohustusi eeskujulikult – ta on õppinud, töötanud ning läbinud sotsiaalprogramme. On kahetsusväärne, et isikul on olemas 4 distsiplinaarkaristust, kuid kaitsja viitab, et need rikkumised ei olnud ilmselt nii olulised. Olulised selles mõttes, et need ei ilmesta 2 sellist allumatust korrale. Kaitsja hinnangul on oluline see, et noor inimene on oma kuriteost aru saanud ning kahetseb oma tegusid. S.T on vanglas olles püüdnud teha omalt poolt kõik selleks, et parandada oma suhteid lähedastega ning oluline on ka asjaolu, et tal on oma tüdruksõber, kellega ilmselt soovitakse ühiselt koos olla. Kaitsja leiab, et elukaaslase olemasolu aitaks isikut hoida positiivsel teel. Probleeme võib tekkida vabanemisjärgse elukohaga, kuid nagu kaitsealune mainis, siis ta oleks ema juures siiski ajutiselt. Kaitsja juhib tähelepanu, et kinnipeetava iseloomustuses märgitud riskiprotsente arvesse võtta ei ole võimalik. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.T ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. S.T on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kasutanud ära kõik temale pakutavad resotsialiseerumisele kaasaaitavad tegevused – tööhõives osalemine, eriala õppimine, vestlustel osalemine, sotsiaalprogrammi läbimine, sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas viibimine ning plaanis on ka riigikeele õppimine. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab, et isikul on tahet teha enda eluviisis muutusi. Samas on käesoleval juhul täitmata ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla materjalidest nähtuvalt omab S.T nelja kehtivat distsiplinaarkaristust – kolm noomitust kaaskinnipeetava kõnekaardi kasutamise eest ning üks noomitus vanglaametniku korraldusele allumatuse eest. Isegi, kui nõustuda kinnipeetavaga, et tegemist oli ebaoluliste rikkumistega, tuleb tõdeda, et S.T ei ole isegi vanglas olnud suuteline kehtivast korrast kinni pidama. Kui kinnipeetav ei suuda kinnipidamiskohas järgida kehtestatud korda ning ei allu korraldusele, siis ei pruugi isik seda teha ka kriminaalhooldusel olles. Kohus hindab positiivselt, et S.T on avaldanud valmisolekut asuda vabanemise korral tööle. Tunnustust väärib seegi, et isik on töökoha saamiseks õppinud vanglas abikoka eriala ning isik on oma suhteid lähedastega parandanud. Vaatamata eeltoodule peab kohus vangla materjalide põhjal tõdema, et vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Samuti ei ole ükski töökoht esitanud kohtule vastavat garantiikirja. Kindel töökoht on kohtu hinnangul aga väga vajalik, sest viimane aitaks ära hoida tegevusetust ning koos sellega ka alkoholi tarvitamist ning tagaks isikule kindla sissetuleku. S.T on küll võimalus asuda vabanemisjärgselt elama ema juurde, kuid ka tema emal puuduvad materiaalsed võimalused S.T ülalpidamiseks. Muuhulgas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid alkoholi tarvitavad kriminaalkorras karistatud isikud. Kuivõrd S.T on ise tunnistanud, et sõbrad on kallutanud teda alkoholi tarvitamisele, siis ei saa kohus välistada riski, et isik vana suhtlusringkonnaga vabaduses edasi suhtleb ning alkoholi tarvitamist jätkab. Seega ei saa kohus kuidagi asuda seisukohale, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid tema õiguskuulekust vabaduses. S.T näol on tegemist suhteliselt noore isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral üritas kohus süüdimõistetut mõjutada šokivangistusega ning võimaldas S.T ülejäänud karistust vabaduses kanda. Kinnipidamiskohas viibimine ning sellele järgnenud kriminaalhooldus ei avaldanud isikule aga soovitud mõju, sest vägivaldne käitumine 3 süüdimõistetu poolt jätkus. Väärib tähelepanu, et uue kehalise väärkohtlemise pani S.T toime katseajal. Katseajal uue samaliigilise kuriteo toimepanemine kinnitab fakti, et isik võib käituda ettearvamatult ning vägivaldselt. S.T puhul on uute kuritegude ohtu suurendavaks asjaoluks kindlasti alkoholi tarvitamine. Kohus võtab arvesse, et isik soovib alkoholi tarvitamist tulevikus piirata. Arvesse tuleb võtta sedagi, et isik on vangistuses alkoholiprobleemiga tegelenud. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta, et alkoholiprobleemiga on isik tegelenud varasemaltki (läbinud kahel korral sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“), kuid eeltoodu ei avaldanud isikule piisavalt soovitud mõju. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis, leiab, et käesoleval juhul ei kaalu S.T iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid, kuna need ei pisenda tema osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. S.T varasem elukäik, distsiplinaarrikkumised ning vabanemisjärgsed elutingimused ei tekita maakohtus veendumust, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ning kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused oleksid piisavateks meetmeteks, tänu millele isik hoiduks alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. J ärgnevat vangistuse aega saabki S.T kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS § 426, § 432, § 384, §
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4