lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka N.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23-24.12.2017, s.o 2 päeva. Kandmata karistuseks loeti 6 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel tuli koheselt ära kanda 7 päeva vangistust, ülejäänud osa, s.o 6 kuud 21 päeva vangist jäi täitmisele pöörata tingimusel, et N.K ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
N.K-le määrati
lg 2 p 2, 8 sätestatud lisakohustused ning
lg 4 alusel kohustati teda registreerima ennast kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 10 päeva jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
Lisaks mõisteti N.K-lt riigituludesse välja menetluskulud summas 1033,44 eurot, mis määrati KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohtuotsus jõustus 14.08.2018. Tartu Maakohtu 30.10.2018 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 27.07.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 6 kuud 21 päeva vangistust,
Määrus jõustus 15.11.2018 ja kohtu 19.11.2018 teatise kohaselt tuleb süüdimõistetul ilmuda karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse 04.12.2018. N.K esitas 23.11.2018 kohtule avalduse, milles palus pikendada menetluskulude tasumise tähtaega, kuna tal tuleb minna karistust kandma. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaks määratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtuotsusega on N.K võimaldatud tasuda menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega võttes arvesse süüdimõistetu majanduslikku olukorda, sh sissetulekute ja väljaminekute suurust ning teisi tähtsust omavaid asjaolusid on kohus juba andnud N.K-le võimaluse rahalise kohustuse tasumiseks pikema aja jooksul. Esimene osamakse tuli süüdimõistetul tasuda käesoleva aasta augustis. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ühtegi makset praeguseks laekunud ei ole. Avalduses on N.K märkinud ainsaks rahalise kohustuse tasumist takistavaks asjaoluks vangistuse kandmisele asumise. Võttes arvesse N.K senist maksekäitumist vabaduses, on kohus arvamusel, et muutuseid selles ei tooks ka menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine. Kohus küll nõustub, et karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses võib rahaliste kohustuste tasumine olla raskendatud, kuid ka vabaduses ei ole N.K neid tasunud. Seega ainuüksi karistuse kandmine vanglas ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis süüdimõistetul menetluskulude tasumist mõjutaks. Mõjuvaks põhjuseks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamisel võib olla näiteks s issetuleku ja vara puudumine, mistõttu on objektiivselt võimatu rahalist nõuet täita või on see ebamõistlikult koormav. Selliseid asjaolusid ei ole süüdimõistetu oma avalduses märkinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N.K taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.