KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-82 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava

§ 424järgi mõistetud karistuse ning Kar

S § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas; H.E-lt menetluskulude 1102,8 euro ulatuses väljamõistmise osas ning H.E kohustamises tasuma menetluskulud vähemalt 91,9 euro suuruste kuumaksetena 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. 1 2. Mõista H.

§ 424järgi karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud vangistust 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada H.E 4 -kuulist vangistust Pärnu Maakohtu

1. juuni 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva võrra. Liitkaristus on seega 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Lugeda KarS § 68 lg 1 alusel H.E karistusest tema kinnipidamiste aegade (20.10.2016-21.10.2016 ja 23.06.2017-25.06.2017) arvel kantuks 5 päeva. Liitkaristuse kandmise alguseks lugeda
2. detsember 2018 ning selle päeva seisuga ära kandmata karistuseks lugeda 9 kuud ja 23 päeva vangistust. KrMS § 180 lg 3 alusel mõista kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses tekkinud menetluskuludest H.E-lt välja sõiduki teisaldamise kulud 34,80 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendiga.
3. Rahuldada rahuldamata. kaitsja apellatsioon osaliselt, süüdistatava apellatsioon jätta
4. Määrata Advokaadibüroole Legalia apellatsioonimenetluses H.E-le osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 114 eurot ning sõidukulude hüvitiseks koos käibemaksuga 38,16 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. H.E suhtes koostati
6. oktoobril 2016 kiirmenetluse protokoll selle kohta, et ta juhtis 20.10.2016 kell 15:41 Tallinnas Peterburi tee ja Lagedi tee ristmikul mootorsõidukit (mopeedi) Baotian registreerimismärgiga XXXX , olles joobeseisundis (tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli 1,20 mg/l). Kuriteo pani ta toime tahtlikult. H.E kaitsja ei olnud kiirmenetlusega nõus leides, et tõendamiseseme asjaolud ei ole piisavalt selged. Toimikust ei nähtu, et H.E suhtes oleks kohaldatud tõlendit. 2
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse uurija koostas
8. märtsil 2017 H.E sundtoomise määruse, kuna H.E elukoht ei ole teada, H.E on küll telefonil kättesaadav, kuid ta keeldub vabatahtlikult uurimisasutusse ilmumast.
9. aprillil 2017 koostas uurija H.E suhtes tagaotsitavaks kuulutamise määruse, milles kordas väidet, et H.E asukoht on teadmata. Määruse kohaselt on H.E-le korduvalt helistatud, kuid ta ei ole politseisse ilmunud. H.E peeti kinni
10. juunil 2017 ja toimetati menetleja juurde. Toimikust ei nähtu, et H.E suhtes oleks kohaldatud tõkendit.
11. Prokuröri määrusega kuulutati H.E
12. märtsil 2018 taas tagaotsitavaks. Määruses on märgitud, et teadaolevatel telefoninumbritel H.E ei vasta ning tal puudub kindel elukoht. H.E peeti kinni
13. detsembril 2018 XXX.
14. detsembril 2018 esitas prokurör Harju Maakohtule taotluse H.E vahistamiseks ning Harju Maakohus rahuldas taotluse samal päeval tehtud määrusega.
16. detsembril 2018 koostas prokurör süüdistusakti, milles taotles kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Harju Maakohus tagastas
17. jaanuari 2019 määrusega kriminaaltoimiku prokuratuurile.
19. jaanuaril koostas prokurör uue süüdistusakti, milles taotles kriminaalasja arutamist lühimenetluses.
20. Harju Maakohus tegi
21. jaanuaril 2019 otsuse, millega mõistis H.E süüdi KarS § 424 järgi (kehtiva redaktsiooni kohaselt oleks H.E tegu kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi). Kohus mõistis H.E-le karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust kuue kuuni. Kuna H.E pani kuriteo toime katseajal, suurendas kohus H.E 6-kuulist vangistust KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 21.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis H.E-le liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka H.E eelvangistuses viibimise aja 5 päeva ning luges karistuse kandmise alguseks
22. detsembri
23. Kohus mõistis H.E-lt riigi kasuks välja sundraha 810 eurot, sõiduki teisaldamise kulud 34.80 eurot ja riigi õigusabi kulu 258 eurot. Kohs määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 91.90 euro suuruste kuumaksetena. H.E-le mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Edasi märkis kohus: „KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks 3 teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Süüdistatav teadis, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid asus ikkagi autot juhtima. Kohtu arvates näitab see isiku suhtumist liikluskorda, mis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu enesele ja teistele liiklejatele. Samuti on isik varem kriminaalkorras karistatud, mh joobes juhtimise eest, millest tulenevalt on selge, et H.E ei ole eelnevast karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. H.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust. Süüdistatava H.E puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. H.E käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale.“ Kohus märkis, et H.E-le mõisteti vaid mõned kuud enne praeguse kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kaheaastase katseajaga tingimisi vangistus, mis tähendab, et isik pani süüteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kohus leidis: „Eelnevalt mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Olukorras, kus isik paneb kuriteo, ja veel samalaadse kuriteo, toime temale eelmise kohtuotsusega määratud vangistuse kandmisest tingimisi vabastamisel määratud katseajal, juba iseenesest näitab, et H.E puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest nähtuvalt pani ta mootorsõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Seega, on kohus seisukohal, et isikule määratavat vangistust ei ole võimalik jätta täitmisele pööramata.“ Kohus leidis, et KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – H.E-le kuuluv mopeed BAOTIAN BT49QT -12 registreerimismärgiga XXXX. Kohus leidis, et H.E puhul piisav alus arvata, et ta võib samalaadsete kuritegude toimepanemisega jätkata. H.E on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest varemgi kriminaalkorras karistatud. Eelmisel korral juhtis H.E joobeseisundis olles sama mopeedi. Praeguse menetluse esemeks oleva teo pani ta toime eelmise otsusega kohaldatud katseajal. Kohus leidis: „Selline käitumine näitab üheselt, et isik ei ole oma varasemast eksimusest õppinud, samuti näitab see eriti hoolimatut suhtumist teistesse liiklejatesse ja liikluskorda üldiselt. Korduvalt on ta seadnud ohtu kaasliiklejate elu. Kuivõrd juhtimisõigus isikul puudub ning selle äravõtmine ei ole võimalik, on mopeedi, millega teistkordselt kolme kuu jooksul pandi toime kuritegu, konfiskeerimine ainuvõimalik abinõu, millega takistada samalaadsete kuritegude jätkuvat toimepanemist H.E poolt.“
24. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid H.E ja tema kaitsja. 7.1 H.E avaldab apellatsioonis kahetsust juhtunu pärast ja taotleb, et tema vangistus jäetaks tingimisi täitmisele pööramata. 4 7.2 H.E kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist H.E-le mõistetud karistuse ja talt mopeedi konfiskeerimise osas. Kaitsja palub vähendada H.E-le mõistetud vangistuse määra ja asendada vangistus KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Mopeedi palub kaitsja jätta konfiskeerimata. Kaitsja leiab, et maakohus oleks pidanud arvestama, et H.E pani kuriteo toime üle kahe aasta tagasi. Pärast seda on ta elanud seaduskuulekalt. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel piisavalt arvestanud H.E süü puhtsüdamliku kahetsusega. Kaitsja kinnitusel on H.E oma tegudest järeldusi teinud. XXX talus elamise ja töötamise ajal suutis H.E elada ilma alkoholi tarvitamata. Kaitsja märgib, et H.E ei ole varem vangistust kandnud ja apellatsiooni esitamise ajaks on ta kaks kuud vanglas viibinud. Kinnipidamiskohas viibimise aeg on H.E mõtlemist ja ellusuhtumist oluliselt muutnud. Ta on kokku puutunud väga raskete kurjategijatega. H.E tervis on tunduvalt halvenenud, ta ei saa öösiti magada ja vajab rahusteid. Arstiabi vangla tingimustes on sisuliselt olematu. H.E on õppinud aru saama vabaduse hinnast ja seaduskuuleka käitumise vajadusest. H.E ei ole varem käitumiskontrollile allutatud olnud. Vangistuse üldkasuliku tööga asendamise korral oleks H.E allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Tema üle oleks seega seatud tugevdatud järelevalve koos arvukate kohustustega, millele H.E oleks kohustatud alluma. H.E selgitas, et talle ei olnud tõkendina valitud allkirja elukohast mittelahkumise kohta, ta polnud teadlik, et ta ei tohi elukohast ilma vastavaid ametnikke teavitamata lahkuda. Kuni vahistamiseni elas ja töötas H.E XX juures XXX talus. Eelmärgitud elukoht oli märgitud tema elukohana ka süüdistusaktis ja maakohtu otsuses. H.E on ka vabanemise korral võimalus asuda elama samas kohas. Konfiskeerimise kohta märkis kaitsja: “H.E leiab, et maakohtul olnuks seaduslik alus mootorsõiduki konfiskeerimiseks. H.E nõustub, et mootorsõiduk oli kuriteo toimepanemise vahendiks ja ta nõustub mootorsõidukist loobuma. Mootorsõidukit ta tulevikus enam ei vaja, sellega sõita ei kavatse. Samas palub ta arvestada tema reaalse majandusliku olukorraga. Seoses kindla töökoha puudumisega ei omanud H.E pikemat aega sissetulekuid, vara tal täielikult puudub. Mootorsõiduki sooviks H.E realiseerida menetluskulude katteks, Eeltoodut arvestades ja H.E resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades poleks mootorsõiduki konfiskeerimine põhjendatud.”
25. Pärast apellatsioonitähtaja lõppu on H.E esitanud avalduse, milles märgib, et on nõus tegema üldkasulikku tööd, ja palub võla külmutada.
26. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole, kuid kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada.
28. Kaitsja leiab, et maakohus on mõistnud H.E-le põhjendamatult karmi karistuse. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud, et menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat. Samuti ei ole kohus kaitsja hinnangul piisavalt arvestanud H.E puhtsüdamliku kahetsusega. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et karistuse mõistmisel tuleb isiku süü suurusele hinnangut andes arvestada ka sellega, kui palju on kuriteo toimepanemisest aega möödunud. Maakohus on rõhutanud karistuse mõistmisel üksnes seda, et H.E juhtis mopeedi joobes olles vaid mõned kuud pärast seda, kui ta oli mootorsõiduki joobes juhtimises süüdi mõistetud, ja pani uue kuriteo toime katseajal. Samas ei ole maakohus pööranud üldse tähelepanu sellele, et menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemisest oli maakohtu otsuse tegemise ajaks möödunud üle kahe aasta. Vahepealsel ajal H.E uusi õigusrikkumisi toime pannud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul õigustab see kergema karistuse mõistmist. Küll peab kohtukolleegium nentima, et tõendamata on kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et H.E on suutnud elada viimasel ajal alkoholi tarvitamata. Ainuüksi tõik, et H.E ei ole uusi samalaadseid süütegusid toime pannud, seda ei näita. Mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et H.E ei ole saanud pärast praeguse menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist mopeedi kasutada, kuna see arestiti. Seega võib seda, et H.E ei ole pärast tema mopeedi arestimist uusi samalaadseid kuritegusid toime pannud, pidada asjaoluks, mis näitab, et maakohus otsus mopeed konfiskeerida oli õigustatud. Ringkonnakohus leiabki, et koostoimes teo toimepanemisest möödunud ajaga tuleb ka konfiskeerimise kohaldamist pidada H.E karistuse kergendamise kasuks rääkivaks asjaoluks. Riigikohtu üldkogu juhtnööride kohaselt tuleb konfiskeerimise ja mõistetud karistuse mõju süüdistatavale hinnata kogumis (Riigikohtu üldkogu
29. juuni 2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07, p 23). Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on karistust mõistes põhjendamatult jätnud arvestamata selle, et H.E ei ole enam pikema aja jooksul pannud toime uut samalaadset kuritegu toime pannud ning uute kuritegude toimepanemise vältimiseks on piisavalt efektiivne süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine, mida kohus samuti kohaldas. Kuna maakohus on H.E kasuks rääkiva asjaolu jätnud arvestamata, tuleb maakohtu otsus H.

§ 424järgi mõistetud karistuse osas tühistada ning mõista H.E-le kergem karistus.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks H.E karistamist 6-kuulise vangistusega, mida tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada 1/3 võrra, s.o 4 kuuni. Seevastu ei nõustu ringkonnakohus, et karistust peaks veelgi kergendama H.E puhtsüdamliku kahetsuse tõttu. Ringkonnakohus nendib, et maakohus ei ole selgesõnaliselt nimetanud karistust kergendava asjaoluna H.E puhtsüdamlikku kahetsust. Selle asemel on maakohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Kuivõrd puhtsüdamlik kahetsus eeldab seda, et isik tunnistab oma süüd, leiab ringkonnakohus, et 6 sisuliselt on maakohus H.E avaldatud kahetsust arvesse võtnud. Ka kaitsja ei ole maakohtule ette heitnud puhtsüdamliku kahetsuse üldse arvestamata jätmist, vaid seda, et maakohus ei ole seda arvestanud „piisavalt“. Apellatsioonist ei selgu, millest tulenevalt kaitsja järeldab, et maakohus pole karistust kergendavat asjaolu piisavalt arvestanud. 12. Kuna ringkonnakohus mõistis H.

§ 424järgi uue karistuse, tuleb H.E-le mõista ka uus liitkaristus. Kar

S § 65 lg 2 alusel tuleb H.E 4 -kuulist vangistust suurendada Pärnu Maakohtu

1. juuni 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu ja 28 päeva võrra. Liitkaristus on seega 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Lugeda KarS § 68 lg 1 alusel H.E karistusest tema kinnipidamiste aegade (20.10.201621.10.2016 ja 23.06.2017-25.06.2017) arvel kantuks 5 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.detsember 2018 ning selle päeva seisuga ära kandmata karistuseks lugeda 9 kuud ja 23 päeva vangistust.
2. Süüdistatav on taotlenud tema karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. See taotlus tuleb jätta rahuldamata. H.E pani praeguse menetluse esemeks oleva kuriteo toime katseajal. Katseajal toime pandud uue tahtliku kuriteo puhul on vastavalt KrMS § 74 lg-le 5 võimalik jätta karistus taas tingimisi täitmisele pööramata ainult elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilist valvet on KarS § 75 lg 2 p 10 kohaselt võimalik kohaldada vaid süüdistatava eelneva nõusoleku alusel. Elektroonilise valve kohaldamist ei ole ringkonnakohtult süüdistatav ega kaitsja taotlenud. Seega on H.E-le mõistetud liitkaristuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine välistatud.
3. Kaitsja on taotlenud H.E-le mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ka H.E on kohtule esitatud avalduses avaldanud valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks H.E-le mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamist. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 peab süüdlane üldkasuliku töö tegem ise ajal järgima kontrollnõudeid. Sellest tulenevalt peab isik elama kohtu määratud elukohas ja olema kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. H.E on vastuseks maakohtu istungil kohtu küsimustele vastates selgitanud, et ta on end viimastel aastatel elatanud juhutöödega ja elanud seal, kus ta tööd leidis. Toimikust nähtuvalt tõi see menetluses kaasa probleeme H.E-le kutsete edastamisega, mistõttu kuulutati H.E kahel korral tagaotsitavaks. Õige on küll H.E kaitsja väide, et H.E suhtes ei olnud elukohast lahkumise keeldu kohaldatud. Oluline on aga see, et H.E suhtes sundtoomise ja tema tagaotsimise määrustest nähtuvalt ei ilmunud H.E menetleja juurde, kui teda kutsuti telefoni teel. Seega seab menetluse senine käik kahtluse alla H.E valmisoleku täita üldkasuliku töö tegemise ajal kehtivaid nõudeid. Kuna H.E kinnitusel saaks ta vabanedes endiselt elada Kaltre talus, kus ta elas ja töötas enne tema kinnipidamist, sõltub tema elukoht endiselt tööandja valmisolekust talle tööd ja 7 peavarju pakkuda. Tähelepanu väärib seegi, et H.E on ise maakohtu istungil avaldanud arvamust, et läheb XXX talust ära, sest ei taha tööandja „turjal elada“. Eelnevast tulenevalt on niivõrd tõsiseid kahtlusi selle suhtes, kas H.E järgiks üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid, et ringkonnakohus ei pea vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks.
4. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust jätta H.E mopeed konfiskeerimata. Tulenevalt KrMS §-st 338 võib ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistada, kui maakohus on teinud mõne vea. Kaitsja ei ole apellatsioonis ühelegi maakohtu veale viidanud. Vastupidi: kaitsja tunnistab, et maakohtul oli õiguslik alus konfiskeerimise kohaldamiseks. Kaitsja taotleb mopeedi konfiskeerimata jätmist üksnes põhjendusega, et H.E soovib mopeedi müügi arvel tasuda menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et sellisel argumendil maakohtu otsuse tühistamiseks konfiskeerimist puudutavas osas alust ei ole. Kohtul ei ole kuidagi võimalik kirjutada mopeedi konfiskeerimata jätmisel ette, et see mopeed tuleb müüa menetluskulude katteks. Pealegi on süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise eesmärk uute süütegude toimepanemise vältimine ja seega on keskne küsimus selles, kas konfiskeerimine on uute kuritegude vältimiseks vajalik. Kuna H.E juhtis sama mopeedi mitu korda suhteliselt lühikese aja jooksul joobes olles, pannes uue kuriteo toime katseajal, olu õigustatud maakohtu seisukoht, et uute kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb mopeed konfiskeerida.
5. KrMS § 191 lg 3 näeb ette, et kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi vaadates võib ringkonnakohus teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada H.E-lt välja mõistetud menetluskulude ulatuse osas. Maakohus on pidanud kohaseks kohaldada KrMS § 180 lg 3, jättes osa riigi õigusabi kuludest riigi kanda ning andes H.E-le võimaluse tasuda talt välja mõistetud menetluskulud vähemalt 91,90 euro suuruste kuumaksetena 12 kuu jooksul. Samas on maakohus märkinud, et kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused menetluskulude tasumiseks või et talle käiks menetluskulude tasumine üle jõu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Toimikus olevate menetlusdokumentide (kiirmenetluse protokoll, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll) andmetel ei olnud H.E töökohta. Maakohtu istungil on H.E kohtu küsimustele vastates selgitanud, et ametlikult töötas ta viimati 5 aastat tagasi, pärast seda on teinud juhutöid. Samuti selgitas ta, et Varbolas abitöölisena töötades oli tema töötasu väga väike (tl. 118 pöördel). Ka nähtub tema maakohtu istungil kohtuniku küsimustele antud vastustest, et tal pole sisuliselt ka muud vara: tal ei ole ka kindlat elukohta ning ta elab seal, kus tööd saab. Nagu kaitsja ringkonnakohtu istungil märkis, on H.E puhul tegemist lihtsakoelise isikuga. Seega on ka tem a võimalused suuremat sissetulekut pakkuva töökoha leidmiseks piiratud. Sellest tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et kasu oleks menetluskulude ositi maksmise võimaldamisest. 8 Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jätta riigi kanda suuremas ulatuses kui seda pidas põhjendatuks maakohus. Menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmise võimalust KrMS § 180 lg 3 ette ei näe. Kohtukolleegium leiab, et H.E-lt tuleb välja mõista sõiduki teisaldamise kulud 34,80 eurot. Seda summat ei pea ringkonnakohus aga sedavõrd suureks, et võimaldada selle tasumist osade kaupa. Seega tuleb kõnealused menetluskulud KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 tulenevalt tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus menetluskulud riigi kanda.
6. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p-de 2 ja 3 alusel osaliselt: mõistetud karistuste ning H.E-lt välja mõistetavate menetluskulude osas. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, mõistes H.

§ 424

alusel kergema karistuse ning sellest tulenevalt uue liitkaristuse ning jättes menetluskulud maakohtu otsusega võrreldes suuremas osas riigi kanda. Kaitsja apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt, süüdistatava apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. 18. H.E kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks süüdistatavaga konsulteerimise, apellatsiooni koostamise, istungile tulekuks kulunud sõiduaja ning istungil osalemise eest tasu suuruseks 95 eurot, millele lisandub käibemaks 19 eurot. Samuti taotleb kaitsja Rapla-Tallinn-Rapla sõidu kulude hüvitamist 38,16 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades osutatud riigi õigusabi mahtu, on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p -s 4 nimetatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. 9