Obsah (10)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 94§ 108§ 113§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-117742 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud 2 vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

8.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 39,90% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (

1. septembril 2022) Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
2. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija 3 krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
2. Hageja on hagi p-s 3.6 selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja teavitas oma keskmiseks sissetulekuks 1200 eurot ja kohustusteks 100 eurot. Kostja kontolt nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 1000 eurot. Esialgne võlausaldaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi. Esialgne võlausaldaja arvestas majapidamiskuludeks 250 eurot.
3. Kohus selgitas
4. juuli 2024 kohtunõudes, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
6. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
7. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Kohus selgitas, et kohtule esitatud kostja kontode analüüs (dtl 104 – 107) ei asenda konto väljavõtteid. Kohus palus hagejal esitada kohtule konto väljavõtted.
8. Vastusena kohtunõudele selgitas hageja
9. juuli 2024 menetlusdokumendis, et hagi lisa nr 12 on arvelduskonto analüüs, mis sisaldab ka kostja arvelduskonto kandeid. Arvelduskonto väljavõte on koostatud OÜ Krediidiregister teenusepakkuja Accountscoring teenuse vahendusel, kasutades kostja võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Kogu protsess toimub API rakenduste vahendusel automatiseeritult, seega eraldiseisvat arvelduskonto väljavõtet kui sellist ei väljasta - üksnes andmed otse andmekogumist.
10. Kohus märgib, et kostja konto analüüs sisaldab tõepoolest ka kostja arvelduskonto kandeid (dtl 104 – 107). Samas on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole siiski vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus 1000 euro suuruse sissetulekuga isikule võimaldatakse 4000 euro suurust krediidi. Kohus märgib, et kuigi konto väljavõttelt nähtub, et kostja on aprilli lõpus teinud kandeid Julianus Inkasso OÜ-le kokku summas 34 eurot (14 + 5 + 5+ 5 +5), ei nähtu hilisemaid kandeid. Kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et muud finantskohustused on lõppenud ja lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud nimetatud finantskohustusi. Samas nähtub kostja konto väljavõttest maksed kostja teisele kontole („payments between accounts“) ning seega võib asuda seisukohale, et kostjal on olemas ka teine konto. Kostja teise konto väljavõtteid ei ole aga kohtule esitatud ning hageja ei ole välja toonud, et esialgne võlausaldaja oleks ka muid kontosid analüüsinud. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et juulis, augustis ja septembris 2022 on kostja oma töötasu (1000 eurot) koheselt sularahas ka välja võtnud. Sellises olukorras on keeruline kostja kohustusi ja majanduslikku olukorda hinnata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagi kohaselt sai kostja perioodil
11. septembrist 2022 kuni
12. jaanuarini 2023 krediiti kokku summas 4000 eurot. Kostja pidi tagastama krediiti iga kuu 15ndaks kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist. Asjaolu, et kostja sai krediiti mitme kuu jooksul, kuid samas pole ühtegi tagasimakset teinud, viitab kohtu hinnangul kostja võimetusele täita oma kohustusi. 4 Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10). 15.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on hagi p-s 3.1 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 4000 eurot.

1. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Hageja on arvestanud intressi perioodil
2. septembrist 2022 kuni
3. jaanuarini 2023 (lepingu ülesütlemiseni). Hageja on lähtunud lepingust kokkulepitud intressimäärast (39,90% aastas). Kuni
4. detsembrini 2022 (k.a) oli intressimäär 0% ning alates
5. jaanuarist 2023 on intressimäär 2,5% aastas. Kuivõrd esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hageja nõuda intressi üksnes

§-s 94 sätestatud määras. Hageja intressinõue perioodi

1. september 2022 kuni
2. detsember 2022 eest on 0 eurot. Hageja intressinõue perioodi
3. jaanuar 2023 kuni
4. jaanuar 2023 eest on kokku 4 eurot 38 senti (siinkohal kasutas kohus intressikalkulaatorit). Eelneva tõttu rahuldab kohus hageja intressinõude 4 euro 38 sendi ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude 597 euro 39 sendi ulatuses (601,77 – 4,38).
5. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras.

§ 4034

lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul

§-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära (praegusel juhul 39,90% aastas). 5 Hageja nõuab viivist alates

1. jaanuarist 2023 kuni
2. augustini
3. Hageja viivisenõue on kokku 270 eurot 08 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Eelneva tõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude 270 euro 08 sendi ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 539 euro 67 sendi ulatuses (809,75 – 270,08).
4. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab 35 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist

§ 1132lg 2 p 3 alusel.

Samuti nõuab hageja 15 euro suuruse meeldetuletuskirja tasu väljamõistmist

§ 1132

lg 1 alusel.

§ 1132

lg 1 võimaldab nõuda lepingu kehtivuse ajal majandus- või kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

§ 1132

lg 2 p 3 võimaldab nõuda pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Esialgne võlausaldaja on lepingu kehtivuse ajal edastanud kostjale kokku kuus meeldetuletuskirja (

1. novembril 2022,
2. novembril 2022,
3. detsembril 2022,
4. detsembril 2022,
5. detsembril 2022 ja
6. jaanuaril 2023; dtl 82 – 103), millest kolm on tasuta ja kolm on tasulised. Lisaks on esialgne võlausaldaja saatnud kostjale kolm nõudekirja (
7. veebruaril 2023,
8. märtsil 2023 ja
9. märtsil 2023; dtl 78 - 81). Eelneva tõttu on hageja nõue 50 euro ulatuses (35 + 15) ka põhjendatud.
10. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 4324 eurot 46 senti (s.o põhivõlg 4000 eurot, intress 4 euro 38 senti, viivis 270 eurot 08 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude 597 euro 39 sendi ulatuses ja viivisenõude 539 euro 67 sendi ulatuses.
11. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 5461 eurot 52 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4324 eurot 46 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 80% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 20% hageja ja 80% kostja kanda.
12. Hagis on hageja menetluskuludena märkinud 635 eurot (riigilõiv 595 eurot ja kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest maksekäsu kiirmenetluses 40 eurot. Riigilõivu tasumise kohustust tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kuluks ka kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 508 eurot (635 x 0,8). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (508 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

1. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu
2. septembri 2020 6 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja
3. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 7